Originaalis „Die Gedanken sind frei”. Tekst avaldati esmakordselt 1780 Lõuna-Saksamaal lendlehtedel. Viis pärineb 19. sajandi algusest Šveitsist. Laulu põhimotiiv – mõttevabadus – on tuntud juba antiikajal (Cicero „Liberae sunt nostrae cogitationes”), samuti sisaldub see motiiv 13. sajandi lauliku Walther von der Vogelweide laulus (joch sint iedoch gedanke frî). Saksakeelne laulutekst on aja jooksul muutunud. Praegune tekst pärineb aastast 1842 (Saksa hümni autori August Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni (1798-1874) töötlus). Lauluna akadeemilisest vabadusest kuulub see tudengiorganisatsioonide lauluvaramusse. Saksamaal on see tänini tuntud märgilise tähtsusega lauluna, mida on kahe sajandi jooksul lauldud allasurutuse ja vastasseisude ajal. Eesti üliõpilaste hulgas tuntakse laulu ka kui ajaloolaste hümni.