Krambambuli
Krambambuli
Krambambuli on intensiivse punase värvusega kadakamarju sisaldav piiritusejook, mis algselt pärines Danzigi likööritehasest, hiljem Hardenbergi viinavabrikust. Krambambuli on sõnamoodustis saksakeelsest kadakast (Krandewitt) ja alkohoolsest joogist (Blamp – kriminaalide, kerjuste, prostituutide žargoonis). 19. sajandist nimetatakse tudengiorganisatsioonides selle nimega ka põlevat punši (Feuerzangenbohle), hõõgveini jt veinisegajooke. Samanimelise laulu kirjutas 1745. aastal Crescentius Coromandeli pseudonüümi all Ch. Fr. Wedekind, viis pärineb samuti 18. sajandist. „Krambambulit” on palju ümber töötatud ja täiendatud, sh oli sellest käibel 100-salmiline versioon. Saksa tähtsaimas, aastast 1858 ilmuvas tudengilaulu kogumikus „Allgemeines Deutsches Kommersbuch” on ära toodud 11-salmiline lauluvariant. Tänaseni on ka Eesti tudengiorganisatsioonides säilinud krambambuli keetmise, joomise ning mõistagi selle juurde „Krambambuli” laulmise traditsioon. Laulu eesti keelde tõlkinud J. Uluots elas õpingute ajal Peterburi ülikoolis aktiivset seltsielu, olles muu hulgas üliõpilaskorporatsiooni Rotalia üks asutajaid. Uluots on eesti keelde tõlkinud veel vähemalt kaks Saksa algupäraga tudengilaulu: „Ergo, bibamus” ja „Burši hiilgus”.