Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub, kõrge kuusik kohab mäenõlvakul. Väike majakene maantee ääres seisab - lapsepõlvekodu oli seal kord mul. Palju päikest oli seal ja palju lilli, rõõmsalt mängisin ma lehispuude all. Kallis mälestus, mis mul neist päevist jäänud, püsib kustumata hinges sügaval. Seal, kus sinijõgi mere poole veereb, pajud põlvitavad selges kaldavees. Laia luha kohal luigeparvi keerleb - minu lapsepõlvekodu oli see. Kodu kunagi ei lähe minul meelest, kaitses mind seal isa-ema hool. Julgel sammul läksin sealt ma eluteele, õnne otsinud nüüd olen igalt poolt. Seal, kus kitsas rada metsast läbi ruttab, linnulaulu täis on vaiksed hommikud. Iga paik on mulle kodune ja tuttav - lapsepõlvekodu oli seal kord mul. Palju olen ma nüüd elus läbi käinud, olnud kaaslaseks mul rõõm ja kurvastus. Kuskil pole aga kaunimat ma näinud, kui mu koduküla neiu naeratus...