Laulud.ee laulusõnad

Läti hümn

Dievs sveti Latviju, Mus dargo teviju, Sveti jel Latviju, Ak, sveti jel to! Kur latvju meitas zied, Kur latvju deli dzied, Laid mums tur laime diet, Mus Latvija.

Sisukord

Leedu hümn

Lietuva, tevyne musu Tu didvyriu zeme! Ispraeities tavo sunus Te stiprybe semia! Tegul saule Lietuvos Tamsumus prasalina. Ir sviesa Ir tiesa Mus ziugsnius telydi!

Sisukord

Kord õhtul

Kord õhtul me kamp mööda linna hulkus ja kohutav janu meil kõrvetas kurku Siis kõndisin mina kui kaamel Sahhaaras Tõin välja kõik kangema kibeda taaras Ja lõpuks me leidsime ühe lõbusa linnu Kes seltskonda sisse tõi elu ja innu Tema kodu oli tõeline patune urgas Seal puskarilännikud loksusid nurgas See neiu oli kõrgesti haritud kunstis Ta laua peal püksata plastikat tantsis Ja lõpuks end täiesti paljaks ta kiskus Ja kogu aeg kellegi süles ta istus Ei saanud seal sotti, kas hommik või õhtu Sest kõiksugu solki sai kallatud kõhtu Seal iga mees vägevalt laulusid röökis Ja vahepeal pikali toanurgas öökis Aga hommikul siis tulid naabrid platsi Neil kaasas olid kõiksugu teibad ja latid

Sisukord

Kanada hümn

Our home and native land! True patriot love in all thy sons command. With glowing hearts we see thee rise, The True North strong and free! From far and wide, O Canada, we stand on guard for thee. God keep our land glorious and free! O Canada, we stand on guard for thee. O Canada, we stand on guard for thee.

Sisukord

In München steht ein Hofbräuhaus

In München steht ein Hofbräuhaus Ein, zwei - gstuffa - Da läuf so mances Fässchen aus Ein, zwei - gstuffa - Da hat schon manches brave Mann Ein, zwei - gstuffa - Gezeigt, was er so vertragen kann Schon früh am Morgen Fing er an Und spät am Abend kam er heraus So schön ists im Hofbräuhaus.

Sisukord

Ich ging einmal spazieren

Ich ging einmal spazieren, nanu, nanu, nanu. Ich ging einmal spazieren, was sagst du denn dazu? Ich ging einmal spazieren, bums, vallera :,:Und tät ein Mädel führen, a-ha-ha-ha-ha.:,: Sie sagt, sie hätt viel Gulde, nanu, nanu, nanu. Sie sagt, sie hätt viel Gulde, was sagst du denn dazu? Sie sagt, sie hätt viel Gulde, bums, vallera :,:s warn aber lauter Schulden, a-ha-ha-ha-ha.:,: Sie sagt, sie hätt viel Erbe, nanu, nanu, nanu. Sie sagt, sie hätt viel Erbe, was sagst du denn dazu? Sie sagt, sie hätt viel Erbe, bums, vallera :,:s warn aber lauter Scherben, a-ha-ha-ha-ha.:,: Sie sagt, sie wär von Adel, nanu, nanu, nanu. Sie sagt, sie wär von Adel, was sagst du denn dazu? Sie sagt, sie wär von Adel, bums, vallera :,:Ihr Vater führt die Nadel, a-ha-ha-ha-ha.:,: Sie sagt, Ich sollt sie nehmen, nanu, nanu, nanu. Sie sagt, Ich sollt sie nehmen, was sagst du denn dazu? Sie sagt, Ich sollt sie nehmen, bums, vallera :,:Sie machts mir recht bequem, a-ha-ha-ha-ha.:,: Der Sommer ist gekommen, nanu, nanu, nanu. Der Sommer ist gekommen, was sagst du denn dazu? Der Sommer ist gekommen, bums, vallera :,:Ich hab sie nicht genommen, a-ha-ha-ha-ha.:,:

Sisukord

Hämäläisten laulu

On mulle Suomi suloisin, vaan Häme siitä kallihin, :,: sen tuskin tiedän vertaista, niin kaunista niin herttaista kuin kulta Hämeenmaa!:,: Lempeitä laaksoin lehtoja ja lintuin laulupuistoja :,: ja marjaisia kankaitaan en unbhoittaa voi milloinkaan oi Hämeen kallis maa! :,: On Hämeen pellot viljavat ja kasket kullan loistavat :,: ja tuhannet sen tuomistot, sen niityt, norot, varjostot. Ei maata vertaistaan! :,: Kuin taivas tääll’ on loistoisa ja iltatähti kultaisa :,: ja ruskot yhä runsahat, syysöiden sähköt leimuvat ja talvet suojaisat. :,: Ei impee missään rakkaanpaa, ei siveempää, ei jalompaa :,: kuin Hämeen valkotukkainen, tuo sinisilmä neitonen on rusoposkinen. :,: Ja kansaa kussa löytänen niin jäykkää kuin on Hämehen, :,: niin vakavaa, mi auraltaan ei suotta siirry milloinkaan, halveksi säätyään. :,: Jos miestä missä tarvitaan maan eestä vaikka kaatumaan :,: niin uljaita on urhoja, on järkeä, on kuntoa, jos toimeen tartutaan. :,:

Sisukord

Helan går

Helan går sjung hopp faderallalallalej Helan går sjung hopp faderallalej, Och den som inte helan tar Han ej heller halvan får Helan går sjung hopp faderallalej Så väva vi vallman, Så taga vi halvan. Väva vallman och taga halvan Och låta suparna gå, gå. Fjärran han dräjer ur tärstiga strupar, Redan vi tagit två modiga supar. Ack lilla tersen, ack lille hjärtevännen, Kommer du ej snart? Jo, jag kommer strax. Imbelupna glaset står på bräcklig fot, Kalla pilsnerflaskor luta sig därmot. Men därnere miserere, uti magem märk och svart, Sitter djävulen och väntar på en kvart!

Sisukord

Die Gedanken sind frei

Die Gedanken sind frei, wer kann sie erraten, sie fliehen vorbei wie nächlichte Schatten. Kein Mensch kann sie wissen, kein Jäger erschiessen, es bleibet dabei: Die Gedanken sind frei! Ich denke, was ich will und was mich beglücket, doch alles in der Still und wie es sich schicket. Mein Wunsch und Begehren kann niemand verwehren. Es bleibet dabei: Sie Gedanken sind frei! Ich liebe den Wein, mein Mädchen vor allen, sie tut mir allein am besten gefallen. Ich bin nicht alleine bei meinem Glas Weine, mein Mädchen dabei: Die Gedanken sind frei! Und sperrt man mich ein im finsteren Kerker, das alles sind rein vergebliche Werke; denn meine Gedanken zerreissen die Schranken und Mauern ent- zwei: Die Gedanken sind frei! Drum will ich auf immer den Sorgen entsagen und will mich auch nimmer mit Grillen mehr plagen. Man kann ja im Herzen stets lachen und scherzen und denken dabei: Die Gedanken sind frei!

Sisukord

Der Mai ist gekommen

Der Mai ist gekommen, die Bäume schlagen aus, Da bleibe, wer Lust hat, mit Sorgen zu Haus! Wie die Wolken dort wandern am himmlischen Zelt, So steht auch mir der Sinn in die weite, weite Welt. Herr Vater, Frau Mutter, daß Gott euch behüt! Wer weiä, wo in der Ferne mein Glnck mir noch blnht? Es giebt so manche Straße, da nimmer ich marschiert, Es giebt so manchen Wein, den ich nimmer noch probiert. Frisch auf drum, frisch auf im hellen Sonnenstrahl, Wohl über die Berge, wohl durch das tiefe Tal! Die Quellen erklingen, die Bäume rauschen all: Mein Herz ist wie ne Lerche und stimmet ein mit Schall. Und Abends im Städtlein, da kehr ich durstig ein: "Herr Wirt, mein Herr Wirt, eine Kanne blanken Wein! Ergreife die Fiedel, du lustger Spielmann du! Von meinem Schatz das Liedel, das sing ich dazu!" Und find ich keine Herberg, so lieg ich zur Nacht Wohl unter blauem Himmel, die Sterne halten Wacht; Im Winde die Linde, die rauscht mich ein gemach, Es küsset in der Frnhe das Morgenrot mich wach. O Wandern, o Wandern, du freie Burschenlust! Da wehet Gottes Odem so frisch in die Brust; Da singet und jauchzet das Herz zum Himmelzeit: Wie bist du doch so schän, o du weite, weite Welt!

Sisukord

Clementine

In a cavern, in a canyon, Excavating for amine, Lived a miner, forty-niner, And his daughter Clementine. Oh, my darling, oh my darling, Oh, my darling Clementine. You are lost and gone forever Dreadful sorry, Clementine. Light she was, and like a fairy, And her shoes were number nine, Herring boxes without topses, Sandals were for Clementine. Drove the ducklings to the water Every morning just a nine, Kicked her foot against a splinter, Fell into the foaming brine. Oh, my darling .... Saw her lips above the water, Blowing bubbles mighty fine, But alas! I was no swimmer, So I lost my Clementine. How I missed her, how I missed her, How I missed my Clementine, But I kissed her little sister, And forgot my Clementine ... Oh, my darling ...

Sisukord

Bright Side of Life

Always look on the bright side of life. Always look on the light side of life. If life seems jolly rotten, Theres something youve forgotten, And thats to laugh and smile and dance and sing. When youre feeling in the dumps, Dont be silly chumps. Just purse your lips and whistle. Thats the thing. And... Always look on the bright side of life. Always look on the right side of life, For life is quite absurd And deaths the final word. You must always face the curtain with a bow. Forget about your sin. Give the audience a grin. Enjoy it. Its your last chance, anyhow. So,... Always look on the bright side of death, Just before you draw your terminal breath. Lifes a piece of shit, When you look at it. Lifes a laugh and deaths a joke. Its true. Youll see its all a show. Keep em laughing as you go. Just remember that the last laugh is on you. And... Always look on the bright side of life. Always look on the right side of life. Always look on the bright side of life!

Sisukord

Ameerika Ühendriikide hümn

O say can you see, by the dawn's early light, What so proudly we hailed at the twilight's last gleaming, Whose broad stripes and bright stars through the perilous fight, O'er the ramparts we watched, were so gallantly streaming? And the rockets' red glare, the bombs bursting in air, Gave proof through the night that our flag was still there; O say does that star-spangled banner yet wave O'er the land of the free and the home of the brave? On the shore dimly seen through the mists of the deep, Where the foe's haughty host in dread silence reposes, What is that which the breeze, o'er the towering steep, As it fitfully blows, half conceals, half discloses? Now it catches the gleam of the morning's first beam, In full glory reflected now shines in the stream: 'Tis the star-spangled banner, O long may it wave O'er the land of the free and the home of the brave. And where is that band who so vauntingly swore That the havoc of war and the battle's confusion, A home and a country, should leave us no more? Their blood has washed out their foul footsteps' pollution. No refuge could save the hireling and slave From the terror of flight, or the gloom of the grave: And the star-spangled banner in triumph doth wave, O'er the land of the free and the home of the brave. O thus be it ever, when freemen shall stand Between their loved homes and the war's desolation. Blest with vict'ry and peace, may the Heav'n rescued land Praise the Power that hath made and preserved us a nation! Then conquer we must, when our cause it is just, And this be our motto: 'In God is our trust.' And the star-spangled banner in triumph shall wave O'er the land of the free and the home of the brave!

Sisukord

Eesti hümn

Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani! Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest’ õnnista’, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

Sisukord

Aasta siis oli kuuskümmend viis

Ivo Linna

Seda mõnusat viisi, kui kuulama jään Mis segi kord ajas kõik plikade pääd Meenub esmane suudlus, su higised käed End koolipeol šeikimas näed sa Aasta siis oli kuuskümmend viis Kuuris välja vineerist sai saetud kitarr Kõik tundus siis võimalik päikese all Kui maki ees seisid, käes käärid ja liim Kas taipasid - aeg peatub siin Aasta siis oli kuuskümmend viis Olin noor, ei teadnud veel siis Aasta hea - on kuuskümmend viis Ma olin noor ja ainuke viis Mis kõlas huulil siis Aastal kuuskümmend viis Oli biit Aasta siis oli kuuskümmend viis Te küsige parem, kuis käsi mul käis Spidola mul servani muusikat täis Rong Virtsu veel sõitis, sest seal oli jaam Ning Kuivastus ootas meid praam Aasta siis oli kuuskümmend viis Olin noor, ei teadnud veel siis Aasta hea - on kuuskümmend viis Ma olin noor ja ainuke viis Mis kõlas huulil siis Aastal kuuskümmend viis Oli biit Olin noor Ei teadnud veel siis Aasta hea, on kuuskümmend viis Ma olin noor ja ainuke viis Mis kõlas huulil siis Aastal kuuskümmend viis Oli biit Ou beibe sii lavs juu jeejeejee...

Sisukord

Aeg ei peatu

Tõnu Aare

See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab. Ja päevad läevad ja aastad mööduvad. Ja sul on kiire, on väga kiire, sa aina kuhugi tõttad. Ja päeva püüad ja märkamatult õhtu ongi käes. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Sa peatu hetkeks ja mõtle veidi kesk vaikust kiirustamata. Sest aastad läevad ja päevad mööduvad. Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad. Kui ootad veidi, näed, järele sul jõudnud ongi päev. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad. Kui ootad veidi ja seisatud, siis paremini näed. Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei.

Sisukord

Aeg läheb, aga õnn ei kao

Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees. Su elu saatuse üks ots on sinu enda käes. Hing suveleilis higistab ja rinnus kõmab kõu. Paar asja südant pigistavad peaaegu üle jõu. Siis võta töö, mis väsitab, et maitseks jook ja söök. Ja kallimaga musitades meelest läeks elu nöök. Pead kätte saama oma jao maa peal ja elu sees. Pead kätte saama oma jao ja ette saama rõõmsa näo. Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.

Sisukord

Aeti mu mõtsa

Rahvalik

Aeti mu mõtsa, aeti mõtsa ommukult, varra inne, varra inne valgõt. Anti mul peiu, anti peiu pikk vits, kandli ala', kandli ala' karjavits. Oles mul olnu, oles mul olnu uma imä, elanü, elanü uma esä. Andnu mul peiu, andnu peiu piimämuru, kandli ala', kandli ala' karjamuru Võõras an'd peiu, võõras an'd peiu pikä vitsa, kandli ala', kandli ala' karjavitsa. An'd luu, an'd luu, ütel liha, an'd koorigu, an'd koorigu, kuulut' är, Oles mul olnu, oles mul olnu uma imä, elanü, elanü uma esä, Imä an'd liha, imä an'd liha, ütel' luu, an'd tükü, an'd tükü, ütel' tühä.

Sisukord

Aga neidudel meeldib see väga

Üks noormees ja neiu kord kõndsid metsateel Ja päike säras taevas ja linnud laulsid veel. Siis korraga grupp sääski neid kimbutamas käis Neid piiras kari lehmi – küll kurat tegi hinge täis Refr.: Aga neidudel meeldib see väga See on neidude südamesoov Igal õhtul kui voodisse läevad Ainult poissmeestest näevad nad und Poiss ostis neiul püksid ja siidikombinee Ise küsis: Kallis Kati, kus on sinu kambrike? Kui poiss siis kambri jõudis, tal tee peal seisis äi. Mida ütles poisi süda? Küll kurat tegi hinge täis Refr.: Aga neidudel meeldib see väga .. Siis noormees jättis neiu ja sirged puiesteed Sest äialt saadud muhud tal kipitasid veel Kes tuleks nüüd veel kosja? Neid poisist ilma jäi Mis ütleb neiu süda? – Küll kurat tegi hinge täis. Refr.: Aga neidudel meeldib see väga ..

Sisukord

Aidake meid

Aken on lahti, kuid kasu mis sest Unest ei leia ma lohutust Ei tea, millal on öö, mil saabub päev Päikest ei näe, ainult pimedus nüüd Süüdlast otsida siit ju pole, ma tean Seda oodata võis, on ju eluski nii Enne äikest ja tormi on päike nii hell Silitab päid tuulehoog nii õrn Kuid süüdi ju selles, ma tean, ei keegi, ma tean, ei keegi Hei, aidake meid! Sest muidu haarab tõesti sõjatorm meid Hei, aidake meid! Ja laulge valjult, et öö päevaks muutuks

Sisukord

Aita mööda saata öö

Rock Hotel

Sõlmi juustest lahti pael heida põrandale see nagu leegi võbin lael veel mu kõrval leba sa Ära proovi leida und peagi hommik koitma lööb kingi mulle mõni tund aita mööda saata öö Olen halb või olen hea kohut mõistma sa ei pea võtku homme mind või saatan täna sõpra vajan ma Maha jäänud eilne päev homsed kellad veel ei löö kurb on siis kui üksi jään aita mööda saata öö

Sisukord

Alati olen mina lustlik

Alati olen mina lustilik, lustilik Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul viin, :,:et tema küll natuke uimastav, joovastav, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Laevakõrts oli kõrgel mäel ja puped tantsid särgi väel:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul tants, :,:et ta küll natuke väsitav, väsitav, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Mann tantsis tsimmikingad jalas, kingad helekollased:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul naine, :,:et tema küll natuke toriseb, poriseb, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Üle õue naabri Neti kinkis mulle uuriketi.:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul voodi, :,:et ta küll natuke kõigutab, kiigutab, sellest ei ole suurt lugu.:,: Mann oli siin ja Mann oli seal ja Mann oli iga ukse peal, Manni toas kõlas pill ja Mann oli nagu roosilill.

Sisukord

Amarillo

Päike lõõmab taevas varju minna pole aega Aina annan gaasi puhtaks pühin tuuleklaasi Mõni miil on veel jäänud – tühiasi on see: Juba tuntud käänud lõppemas on tee Refr: Mul meeles ainult Amarillo, seal, kus peidus on kõik rõõmude killud, ja ükskord saab neist Amarillos üksainus suur ja jäädav rõõm. La-la-la… Väravas siis vastu avasüli kallim astub, Majja teda kannan, suudluse ta mulle annab Paremat vist sellest ilmas olla ei saa Kui sul keegi, kellel rõõme võid kinkida Refr: Mul meeles ainult…

Sisukord

Anna andeks

K. Kikerpuu

Sõnast ainsast võib tulla riid, Kes meist seda küll ei teaks. Kuid kas on õige et alati Pikka viha kandma peab? Refr: Anna mulle andeks ja küllap ka siis Andeks sulle anda võin minagi Tülist tühjast kumbki meist kasu ei saa Lepime siis kiirelt milleks oodata. Uhkelt mööda käid püstipäi sõnagi ei räägi sa. Minul ammugi kõik meelest on läind Sulle vaid vastu ma naeratan. Refr: Anna mulle andeks ja küllap ka siis ...

Sisukord

Ants oli aus saunamees

rahvalik laul

Ants oli aus saunamees, saun oli suure metsa sees. Hundid, karud käisid sees, rebane istus katusel. Refr. :,: Ai ruudi-valleraa! See Ants läks Tallinna. Kuid raha polnud tal, ta sõitis pingi all. :,: Ants läks mõisa kaebama suure uhke tõllaga: seitse siga tõlla ees, vana emis kõige ees. Refr. Ai juudi-valleraa! … Puupöör oli püksi ees, sassis habe rinna ees. Sambla tort oli piibu sees, siiski oli kõigist ees. Refr. Ai juudi-valleraa! …

Sisukord

Armsas Tartus vana ülikool

Armsas Tartus vana ülikool ülikooli kõigil saada soov õnnelikud need, kes sisse said paljud tulid, vähe järel jäid. Mine, sind ei vaja enam ma Hakkan oma elu elama Ülikool on üürikene vaid Võtsid sa, mis temalt võtta sai. Võtsid vähem, kui sa võtta võiks Endal illusioonid puruks lõid Lootsid leida rohkem, aga leidsid vähem Ülikool ei saa sind aidata. Abieluinimeseks saad Väike poeg ja tütar kasvavad Varsti on nad ülikoolieas Varsti on neil värvimütsid peas. Armsas Tartus vana ülikool ülikooli kõigil saada soov õnnelikud need, kes sisse said aga kas nad õnnelikuks jäid?

Sisukord

Auld lang syne

Should auld acquittance be forgot, And never brought to mind? Should auld acquittance be forgot An days of auld lang syne? For auld lang syne, my dear, For auld lang syne, Well take a cup of kindness yet For auld lang syne. And heres a hand my trusty fiere And gies a hand othine; And well tak a rigid giud-willie waugt For auld lang syne. For auld lang syne, my dear, For auld lang syne, Well take a cup okindness yet For auld lang syne.

Sisukord

Ave Maria

Vanu laule hea on laulda Kui on õhtu ja kõik sõbrad Lõkke äärde jälle kokku tulnud on Meil põleb tuli, see annab sooja Kuid ma ei usu, et lõkkelõõm Oleks praegu minu kõrval see ainus rõõm Oo, mu Maria, oo, mu Maria Nüüd kõigi hääled on laulmas sulle Ma toon kitarri ja tasa mängin Veel iidset laulu Ave Maria … Lihtne viis, aga siiski see Meie ees muudab selgeks öö Ave Maria ...

Sisukord

Briti jahimarss

Lauri Vahtre, Sulev Kannike, Haiti Voolaid

Ma kaminatoast võtan keebi, rõõmsalt kilkab mu hagijas Tom. Jää hüvasti nüüd, tütar Mary, sõbrad britlased koos juba on. Refr. Aeg on pakkida püssid ja kohvrid, kutsub metsade vaikuse viis. Aeg on valmis nüüd vaadata ohvrid, keda kuninga lauale viin. Vappub kapjade all murukamar, samm meil läks reipamaks. Hurda meel pikast ootusest ogar, neid on kaks – Tom ja Max. Refr. Aeg on pakkida püssid ja kohvrid … Briti metsade vihaseim karu, keda tabanud on me atakk, viimast korda veel möirates jalul – kolde ees nüüd ta nahk. Refr. Aeg on pakkida püssid ja kohvrid …

Sisukord

Carol

Aias ja kuuris, aina ringi ma luusin Sest sinna ei jõua su pilk. Oh kullake hea, sinu soove ma tean Huulil palve ja silmades naer. Juba vaevatud hing, varbalt pigistab king Igal asjal on loomulik piir. Oh, kullake truu, sinu isu on suur Ja minu tervis nii küll vastu ei pea. Igal päeval ja ööl meeles mõlgub mul töö Väike tüdimus hinge mul poeb. Täna kollane pluus, homme kasukas uus Sinna läheb mu higi ja vaev. Milleks lilli veel toon, naise ema kui roos Sinult unes ma oleks veel prii. Oh, kullake hea, sinu soove ma tean Õhtul jalgu veel vaevaga vean. Refr: Oh, Carol, ma kähku hiilima jooma pean Nii äkki oodatud reis on ees Sealt vastu mulle helgib tee. Oh, Carol, nii et teinegi pool On veidi veel ja otsas hool Oo Carol see on ainus mu soov. Kallis naine ja ämm juba kaugele jäid Kergem hingata pehmes kupees. Palju jaamu veel ees, kõigis puhvetid sees Täitubammune ainuke soov. Õhtul vagun on soe, õndsalt magama poen Just sellist rahu on oodanud hing. Palju jaamu veel ees, sõimust silmad on vees Kallis Carol ei kätte saa mind. Refr. Oh, Carol ...

Sisukord

Disku pole oluline

Generaator M

Ühel õhtul polnud mul midagi teha tuli tahtmine tänapäeva pidusid näha Oi küll oli noori seal ukse taga ümber maja tiirles miilitsaid mitusada äkki uksest siis sisse mind trügiti vastu seina seal toorelt mind nügiti Kohe kopsu tungis mulle nikotiin ah on see disku alles hirmus piin Refr.: :,: Disku pole oluline, punk on põhiline see on siiski oluline, armas diskohuviline :,: Mingi kasti seest tuli hirmus plära ei taband mina algust ega lõppu ära Kõik noored seal tantsida vihtusid aeg-ajalt ka higi omal pühkisid üks kutt kes kargas seal lava peal karjus imelikku torusse miskit seal Ma mõtlesin et kuulan vähe ja varsti ma lihtsalt ära lähen Refr.: :,: Disku pole ... :,: Lõpuks väsinult ma komberdasin koduteel minu kõrvus kõmises see diskutümps veel Mõtlesin et enam ma ei lähe sinna diskudele tolknema Ja pärast rabavat südameatakki ma mõnuledes kuulasin õepoja makki Ei saanud mina rahuldust sest diskuvärgist sest õiget mõnu tunnen ainult pungist! Refr :,: Disku pole ... :,:

Sisukord

Diversant

Me maale sõitis diversant turisti maski all Tal mitu fotokaamerat ja püstol hõlma all Ta kodu kaugel Tennessees, šeff Lääne-Saksamaal Ja iga ülesvõtte eest pakk dollareid ta saab Ta tõmbas kaabu silmile ja tõstis üles krae Ning kõiki asju piiludes käis ringi kogu aeg Kord linnaserval kohtas ta teerulli maantee pääl See oli kolme rattaga ja tegi hirmsat häält Turistil särama lõi silm ja värisesid käed Sest sellist võimast tehnikat ei kohta iga päev Ja maanteekraavis roomates ta filmis terve päev Ning arvas jultunult, et teda keegi seal ei näe. Kuid veidi eemal põõsastes üks valvas silmapaar Turisti pingsalt silmitses – tal asi oli klaar See oli julge noor poineer, kes rahva vara eest Nüüd astus välja kartmatult kui õige täitsamees. Läks joostes külakeskusse, tõi rahvamaleva Turisti kaugelt Tennesseest koos kinni võtsid nad Teerull võib jälle rahuga nüüd seista maantee pääl Ei miski teda ohusta, ta kindlalt seisma jääb.

Sisukord

Doktor Noormann

Rein Rannap

Doktor Noormann, meie doktor Noormann, kallis! Doktor Noormann, meie doktor Noormann, doktor! Sulle kirjutan, doktor! Sind ma usaldan, doktor! Paned paika kõik me seks probleemid. Eile õhtul üks poiss saatis koju mind, aga väravas proovis mind suudelda. Kallis doktor, mul vasta ma anun sind, ega ometi last pea nüüd ootama? Kallis doktor, vasta sa, millal võime suudelda. Meile vasta, vasta, vasta, doktor Noormann! Doktor Noormann, meie doktor Noormann, kallis! Doktor Noormann, meie doktor Noormann! Mitu kuud käisime ühe poisiga, mulle peale käis kutsus mind ööbima. Kui ma nõustusin lõpuks ta sooviga, hakkas vältima mind, käib vist teisega. Kallis doktor, vasta sa, mis ma peaksin tegama. Meile vasta, vasta, vasta, doktor Noormann Kumma tüdruku peaksin küll valima, kas võib kaheteistaastaselt armuda? Vanasti pulmaööd pidi ootama, kas on tänagi nii, ehk võib varem ka? Kallis doktor, vasta sa, ise võime eksida. Meile vasta, vasta, vasta, doktor Noormann Doktor Noormann, meie doktor Noormann, kallis! Doktor Noormann, meie doktor Noormann, doktor! Sulle kirjutan, doktor! Sind ma usaldan, doktor! Paned paika kõik me seks probleemid. Doktor Noormann, meie doktor Noormann, vasta Sa.

Sisukord

Dokumentideta võõras linnas

Toomas Rull

Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Linn kiirgab, Sind piirab ja lummab Su meelt Ta ärev hingus täis on lõunamaa lõhnu, mis mõnegi vääravad teelt Siin seisad ja seirad, kui äkki keskööl Su kõrval seisatab üks tusane mees, kes ilmselt on öösiti tööl No mida Sa teed, kui oled kõigile võõras Ja koduni miljoneid miile on tee Tea, Sa kaotad pea Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas No mida Sa teed, kui oled kõigile võõras Ja koduni miljoneid miile on tee Tea, Sa kaotad pea Sa tormad kui mõrvar, kel kannul on koer Ja alles agulis, kus hämarad aiad, end lõplikult pääsenuks loed Siis kuulad ja luurad kui hiiliv spioon Ja hirmuhigi Sulle palgeile toob linna plinkivais tuledes foon No mida sa teed, kui oled kõigile võõras Ja koduni miljoneid miile on veel Tea, Sa kaotad pea Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas Dokumentideta võõras linnas

Sisukord

Eesti lipp

Martin Lipp

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda. Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga, kostku võimsalt meie hüüe: „Eesti, Eesti, ela sa!” Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! Must on sinu mullapinda, mida higis haritud. Must on kuub, mis Eesti rinda vanast’ juba varjanud. Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad! Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead. Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu! Kostku taeva poole põrmust: „Eesti, Eesti ela sa!”

Sisukord

Eestimaa (Tuhanded külad)

Mihkel Zilmer, Jüri Kask, Toivo Tasa

Tuhanded külad, tuhanded talud laiali Eestimaal. :,: Sündinud nendes kadunud põlved, vanavanemad. :,: Refr. :,: Oo, Eestimaa, oo, sünnimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka. :,: Külvasid vilja, lõikasid vilja vanavanemad. :,: Tähistaevast lugesid ilma, lastele saatust ka. :,: Refr. Oo, Eestimaa … Lapsed kasvasid, sirgusid suureks, pöördusid metsast ja maast, :,: rebisid puruks põlised juured, lahkusid kodust nad. :,: Refr. Oo, Eestimaa … Rändasid ringi, kandsid kingi pastelde asemel nad. :,: Otsisid õnne avali silmi, õnn jäi neil leidmata. :,: Refr. Oo, Eestimaa …

Sisukord

Eestimaa, mu isamaa

Villi Andi (Friedrich Kuhlbars)

Eestimaa, mu isamaa, kuis mull’ armas oled sa! Murravad ka tormid, tuuled Taara iidsed tammepuud, siiski hüüavad mu huuled: :,: Eestimaa, sull’ annan suud! :,: Eesti vaprad vanemad vaimuvallast vaatavad. Peas neil paistvad pärlikroonid, võidulaulud nende suus. Neil on kuninglikud troonid, :,: kuldsed kandled palmipuust. :,: Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel! Peab surm ka rohket lõikust suure sõjakäraga: truuks jääme isamaale :,: viimse veretilgani! :,:

Sisukord

Eestlane olen ja eestlaseks jään

Jüri Leesment

Tuhat korda kas või alata, tuhat aastat tõusu, mitte luigelend. Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end. Refr. Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää vabalt vaarisa moodi. Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi. Tuhat kõuehäälset küsijat: Vaba meri. Põlistalud. Püha muld. Tuhat korda tuhat püsijat kõige kiuste elus hoiab püha tuld. Refr. :,: Eestlane olen ja eestlaseks jään … Nende mehiste meeste moodi. :,:

Sisukord

Ehitame maja

Ehitame maja! Ehitame maja, kena väikse maja. Kive kokku veame, palke tooma peame ja veel muud, mis vaja. Ehitame majakese metsa veerde, õitsevale aasale, lõbusasti vuliseva oja äärde mahlakase kõrvale. Töö käib hoogsalt, killa, kõlla, kop-kop-kopp! Hoogsalt, valvsalt, plaani järgi tipp ja top. Seinad üles laome, kopsime ja taome, kaugelt kostab kaja. Katusegi peale ilusasti seame, nii meil valmib maja. Ei me karda vihmasadu, tuuli külmi, tantsu lööme soojas toas. Saiakesed küpsevad meil uues ahjus, pliidil keevad maiusroad. Tulge külla, sõbrad, nüüd me ootame! Kõiki neid pea kohata siin loodame!

Sisukord

Ei ma tea

Milton Ager / Jack Yellen

Oo, ei ma tea, et oleks keegi veel nii hea – iga kord, kui viibin koos ma sinuga, kaotan pea. Oo, ei ma näe, kas praegu talv või suvi käes. Minu jaoks on sama kaunid sinuga öö ja päev. Mu juurest õnn ei kao nüüd ära – las sajab vaid, mul päike särab! Oo, ei ma tea, kui kaua segi veel mu pea, aga praegu üheskoos mul sinuga on nii hea.

Sisukord

Ei me ette tea

Ray Evans, tõlkinud Heldur Karmo

Kui olin väike tütarlaps, küsisin emalt, mis on meil ees: „Kas on ka päevad päikest kõik täis?” Ema mul vastas vaid: Refr. „Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. Kuid ometi see, mis peab, :,: tuleb kindlalt kõik …” :,: Möödusid aastad, suureks sain, küsisin õrnalt armsamalt ma: „Kas palju õnne ootamas meid?” Armsam mul vastas vaid: Refr. Ei me ette tea … Nüüd, kus mul endal lapsed on, küsivad nemad: „Mis ootab meid? Kas on me elu rõõmus ja hea?” Mina siis vastan neil: Refr. Ei me ette tea …

Sisukord

Ei ole veel ma selles eas

Ei ole veel ma selles eas, et nii kaua kuuvalgel ööl võiksin seista väraval siin. Sa mine nüüd ja meeles pea kaugeid tähti, kuigi neid näed, kaasa neid taevast ei vii! See hetk on sulle imeilus romantika, küllap mulle siin koiduni sellest räägiksid sa ... Kuid pole veel ma selles eas, et nii kaua kuuvalgel ööl sinu kõrval seista võiks ma. Sa oled hea, rohkem kui hea, ning võib olla, et ootuse eest ka tasuks tunded kord saad ...

Sisukord

Ei ole üksi ükski maa

Jüri Leesment

Jääb ikka nii, et Saaremaa näeb õhtupäikse õitsemist. Ta kõrval tunneb Hiiumaa üht õiget sugu õitsilist. Veel linnupesi Läänemaal võib leida rannaroost, veel aru annab Harjumaa me rahva sünniloost. Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Refr. Teab loodus vaid, teab isamaa – meil tuleb üksteist aidata … Ei ole üksi ükski maa, ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Ei ole jännis Järvamaa, kui seemne ootel põld on must. Ei peleta meid Pärnumaa jutt põlislaande eksinust. Kas tarkust toitev Tartumaa teab, mis on mehemeel? Kui kaua suudab Võrumaa end hoida õigel teel? Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Refr. Teab loodus vaid … Kas jääb ka nii, et Mulgimaa eal pügada ei lase end? Kas vaikust valvav Valgamaa on hüüdjatega ühinend? Kui puhtaks jäävad Virumaal kõik selge veega allikad, siis alles julgen ütelda, et elan omal maal. Refr. :,: Teab loodus vaid … :,:

Sisukord

Ei saa me läbi Lätita

H. Runnel

Ei saa me läbi Lätita Ja Venemaa meelest ei lähe :;:Nii nagu käterätita me kunagi sauna ei lähe:;: Me kasvame kokku Koolaga ja Uural on eriti kallis. :,:Nemad aitavad meid ju soolaga ja annavad abi metallis:,: Suur sõprus meid ühendab ülevalt, see sõprus meis tiheneb üha. :,:Sest kõik, mida antakse ülevalt. On paratamatu ja püha:,:

Sisukord

Ei saa mitte vaiki olla

Anna Haava

Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta’ – vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista’, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull’, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull’!

Sisukord

Ei takista vallid

rahvalik laul

:,: Sina kevadel tuled ja õisi mul tood, ära kadunud õnne mul tagasi tood. :,: Refr. :,: Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar. :,: :,: Sina kinkisid mulle üks sinine õis, mis ikka ja alati meeldida võib. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Sina oled üks kenadam lillede õis, ei iial ma sinust küll lahkuda või. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Aga maalitud lilledel lõhna ei ole ja sunnitud armastus südamel kole. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad ja maha jäävad kodumaa rannad ja liivad. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Sest olemas päike ja tähed ja kuu ja küünlad ja latern kui süda on truu. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Veel olemas redelid, purded ja muud, ei takista keegi kaht südant, mis truud. :,: Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar. Ei takista kraavid, ei vihm ega öö, kui sidumas kahte on armastusvöö.

Sisukord

Eidekene ketrab

Eduard Ludvig Wöhrmann

Eidekene ketrab, heietab lõnga, heietab kondisel käel, :,: värtnakese vurinal laulu lööb kaasa, kuni ta magama jääb. :,: Eidekene unes näeb kadunud noorust, armsam tal härraste kokk. :,: Eidekene paneb käed armsamale kaela – ärgates süles tal vokk! :,:

Sisukord

Ela hästi, mu kodumaa

P. Utsi, tõlkinud Linda Viiding

Ela hästi, mu kodumaa, su rajad mulle on kitsaks jäänud. Vastumeeli, raskel sammul jätan maha ma kodupaiga. :,: Võõra keele võõras sõna tõukab eemal emakeele. :,: Ole meeles isakodu, põdrasilmus ja kõõlusköied. Oma kõrvus ikkagi kuulda põdrakellade hääli tahan. :,: Palju pilte on mul silmis, südames neist tunnusmärgid. :,: Ole meeles, isakodu, lapsepõlve mängupaika. Oma kõrvus ikkagi kuulda põdrakellade hääli tahan. :,: Palju pilte on mul silmis, südames neist tunnusmärgid. :,: Ela hästi, mu kodumaa, su rajad mulle on kitsaks jäänud. Vastumeeli, raskel sammul jätan maha ma kodupaiga. :,: Võõra keele võõras sõna tõukab eemal emakeele. :,:

Sisukord

Elas metsas muti-onu

Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: Vantsis uhkelt karuvana, Veeres siili okaskera, :,: Jänes nudi sabaga, Orav kikkis kõrvaga. :,: Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva aal Pilla-palla pillerkaar. :,:

Sisukord

Elutuul

Elu mu hinge tuulena puhus, see polnud saatus see polnud juhus, see oli Jeesus ta hüüdis mu nime, andsin end talle ta tuli ja muutis kõik Refr: Olin nagu pime kes ringi käis, pole see siis ime et ma teed ei näind aastaid aastaid otsides vaid Nüüd mul on valgus nüüd ma näen ees on nii imeline päev See kes mu silmad avas oli Jeesus Südames sala ja palusin tihti, tundsin et keegi on teiselpool tähti Keegi kes näeb, keegi kes kuuleb, nüüd oma looja leidnud olen ma Refr.: Olin nagu pime… Jeesus on nüüd igal päeval mu juures nüüd oma eel ta samme kuulen Imestan vaid, miks ei tunne kõik teda Jeesust kes surmast on päästnud meid Refr.: Olin nagu pime…

Sisukord

Ema süda

Lydia Koidula

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn; :,: kõik, mis nii harv siin ilma peal, on pelgupaiga leidnud seal. :,: Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata, :,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab. :,: Kui inimeste liikuvat au, kiitust, sõprust tunda saad, :,: kui kõik sind põlg’vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad, :,: siis ema süda ilmsiks lä’eb, siis veel üks paik sull’ üle jääb, :,: kus nutta julged igal a’al – truu, kindla ema rinna na’al. :,: Mõnd’ kallist südant kaot’in, mis järel’ nuttes leinasin, :,: aeg andis teised tagasi: ei ema südant – iialgi! :,:

Sisukord

Emakesele

Ema kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea. Käsi nõnda pehme, nõnda selge silm, süda hell ja avar, armurikas ilm. Ema, kallis ema, kui saan suureks kord, küll siis sinu hole tasun tuhatvõrd.

Sisukord

Emale

Ema, mu armas ja hea, kaua ei ole sind näinud. Ei tulla ma saa niipea veel, ema, mu armas ja hea. Ema, sa ootad, ma tean. Pikad su ööd ja su päevad. Ammuseid kirju veel loed, ema, mu armas ja hea. Endiselt hästi mul kõik, muret ei maksa sul tunda, tulen, kui kiire aeg mööda on läind. Ema, sa ootad, ma tean.

Sisukord

Emmaste juubelilaul

EÜE

Aasta otsa pidasime nõu. Meil on juubel, aga keda kutsuks külla. Rõõmust suurest rõkkaks väike õu, Nüüd on valmis kõik ja sõbrad võivad tulla. Ref: Meie juubelil on nii ... Puudub laualt vein ja viin, Aga pidu ei jää sellepärast seisma :,:Puhub tuulekene soe, Laualt lonkse me ei loe. Nu a druzba natshinajetsja s ulõbki:,: Ja siis täitub rahvast meie laud: Insenöörid, juhid, komandörid, kokad, EÜE-le aastaid toonud au. Kõigil vaja oleks meie lauas kohta. Hiljaksjääjatega on meil nii: Pole kombeks, kes jääb hiljaks see jääb ilma. Nende jaoks on trahvilöögid meil, Nämm-nämm-nämm-nämm-nämm-nämm seitse härjasilma. Ref: Meie juubelil on nii ... At ulõbok hmurõi djen svetlei, At ulõbki daze vikerkaar prasnjotsja. Iga nädal pidustused meil, Aga sügiseks on juubel saanud otsa. Ref: Meie juubelil on nii ...

Sisukord

Ergo, bibamus

Johann Wolfgang Goethe, tõlkinud Jüri Uluots

Meil sõpruse-sidemed liitumas veel, veel armastus, vendlus meil põues. Kõik ilm meie päralt, sest rõõmus on meel, kui tuiskamas tormid ka õues. Meil võõraks jääb mure ja maailma piin, kui sõpruses ühendud oleme siin. Kui motoks „bibamus” veel seadsime me, sest vennad, nüüd ergo, bibamus, confratres, nunc ergo, bibamus! Ja lahkub me vendadest mõni kord siit, siis laulame jälle „bibamus”! Teel kaua veel kõrvu siis kuuleb ta viit: bibamus, nunc ergo, bibamus. Tal süda ka võõrsil siis rõõmsamaks läeb, kui vendade ühendust vaimus ta näeb. Kui alati meeles meil sõpruse hüüd: bibamus, nunc ergo, bibamus! Confratres, nunc ergo, bibamus! Sest vennad kõik rõõmsasti laulame nüüd: confratres, nunc ergo, bibamus! Ja kaua veel kostku me pidulik hüüd: bibamus, nunc ergo, bibamus. Ja leiab meid hommik siit üheskoos veel, siis algame uuest’, sest ühine meel meid lahku ei luba ja joome siis veel ja laulame jälle „bibamus”! Confratres, nunc ergo, bibamus!

Sisukord

Erika

Herms Niel, eestikeelsed sõnad rahvasuust

Kodukülla maha jäi mul neiuke, nimeks tal – Erika. Millal jõuan ma su juurde tagasi, minu neid – Erika? Refr. Tral-lal-lal-la-lal-la-la-la-la, tral-la-la-la-la, tral-lal-lal-lal-la. Tral-lal-lal-la-lal-la-la-la-la, tral-lal-lal-lal-la, Erika. Metsaserval väike valge majake, elab seal – Erika! Nüüd ma teen siin üksi püsti-pikali, sinuta – Erika! Refr. Tral-lal-lal-la-lal-la-la-la-la … Lähme Venemaale naisi röövima, sinuta – Erika! Venemaal on naised nõnda ilusad nagu sa – Erika! Refr. Tral-lal-lal-la-lal-la-la-la-la …

Sisukord

Et oleks rahu ja veidi päikest

Leheke viimne on külmunud puul kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul. Laste poolt hüljatud nukk olen ma, ei lahti neist tundeist saa. Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatus tuulde neis lindude hüüd. Kuid läbi öö lendab siiski mu laul ning inimlik soov ei kao. Et oleks rahu ja veidi päikest, mis saadaks maa peal nii suurt kui väikest. Et oleks rahu ja veidi rõõmu mis palju soojust meil hinge tooks. Et oleks rahu ja õnne ilmas, mis paneks naerma ka nukrad silmad. Et oleks rahu ja veidi headust, et iga kevad meis lootust tooks. Mu laulud ehk midagi muuta ei saa, kuid ometi südant neis valutan ma. Ei ole ma siiski kui haavatud lind, mu igatsus toetab mind. Laulgem koos ja kõikjal siis saatku meid see väike viis.

Sisukord

Gaudeamus

keskaegne tekst, Christian Wilhelm Kindleben (töötlus)

:,: Gaudeamus igitur juvenes dum sumus! :,: Post jucundam juventutem, post molestam senectutem :,: nos habebit humus! :,: :,: Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere? :,: Vadite ad superos, transite ad inferos, :,: ubi iam fuere. :,: :,: Vita nostra brevis est, brevi finietur. :,: Venit mors velociter, rapit nos atrociter, :,: nemini parcetur. :,: :,: Vivat academia, vivant professores! :,: Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet, :,: semper sint in flore! :,: :,: Vivant omnes virgines faciles, formosae! :,: Vivant et mulieres tenerae, amabiles, :,: atque laboriosae! :,: :,: Vivat et respublica et qui illam regit! :,: Vivat nostra civitas, maecenatum caritas, :,: quae nos hic protegit! :,: :,: Pereat tristitia, pereant osores! :,: Pereat diabolus, quivis antiburschius, :,: atque irrisores! :,:

Sisukord

Grand Marino

Sadamasse laev kui tuleb, täna vööraid keeli kuuleb Grand Marino, Grand Marino Mööda veerust neeger jõlkus kaval mõte meeles mõlkus Grand Marino, Grand Marino Taskus kõlises tal sterling, seda kuulis ilus preili Grand Marino, Grand Marino Tema tõstab kleiti, näitab sukka, müksab neegril küünarnukka Grand Marino, Grand Marino Sealt Narva maanteelt ülesse läeb neeger resturanisse Grand Marino, Grand Marino Trepist üles, number viis, kus neeger hakkas kütma siis Grand Marino, Grand Marino Hommikuks polnd järel muud kui kopsud, soolikad ja luud Grand Marino, Grand Marino Kui sul armastus ei sobi, jo siis ikka aitab money Grand Marino, Grand Marino Oled inetu või hirmus aga süda tuksub armus Grand Marino, Grand Marino Daame ilust sobib laulda aga ära meelt sa heida, aga kui on võimalus raha tarvita Sest raha sel on imekange vägi raha eest saab andeks mitmed häbid raha eest sul sobib armasta ja raha eest sa igavese mälestuse saad.

Sisukord

Hakkame, mehed, minema

Gustav Ernesaks

Hakkame, mehed, minema kodu poole kõndima, :,: tare poole tõttama. :,: Paneme piibud põlema, vanad tobid tormama, :,: uhked tobid uhkamaie ! :,: Hakkame, mehed, minema kodu poole kõndima, :,: tare poole tõttama. :,:

Sisukord

Haldjate jõuluöö

Pere uinub, tuled kustund juba, kustund juba. Rahus maja, vaikne iga tuba, iga tuba. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Kuulge, kes säält keldrist tuleb vargsi, tuleb vargsi? Need ju haldjad liginevad argsi, üsna argsi. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Küllap on nad tuttavad vist looga, selle looga, et siin tehti päeval jõulurooga, jõulurooga. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Laual mõdu, vorstid, koogid, saiad, koogid, saiad, sinna üles ronivadki maiad, ah, te maiad! Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Kuuse all siis läheb mäng neil lahti, mäng neil lahti, kuni selleks koit veel annab mahti, annab mahti. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Tasahilju lahkub haldjarodu, haldjarodu, sinna, kus on ikka nende kodu, nende kodu. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Sisukord

Helinälg

P. Volkonski

Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Grapsi tulemas seal mööda mereranda. Armas Gunnar, kallis Gunnar, lunasta mind välja, sul on mitu oma laulu, pane mõni panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, kui ma annan laulud ära, varastab need Niemen. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Sveni tulemas seal mööda mereranda. Armas Grünberg, kallis Grünberg, lunasta mind välja, sul on kodus mitu sünti, pane nemad panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, ilma sündita lööb Tangerine mind üle kohe. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Jaškat tulemas seal mööda mereranda. Armas Joala, kallis Joala, lunasta mind välja, sul on kaugel suured sõbrad, pane nemad panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei saa aita, kui ma nemad annan ära, kes mind veel siis kuulab. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Reinu tulemas seal mööda mereranda. Armas Rannap, kallis Rannap, lunasta mind välja, sul on ikka pikad juuksed, pane nemad panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, ilma juusteta ei paista andekas ma välja. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Jaanust tulemas seal mööda mereranda. Armas Nõka, kallis Nõka, lunasta mind välja, sul on Gibson kidra koopia, pane tema panti. Armas Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei sa aita, naturaalkitarr ei anna Yesi mõõtu välja. Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota, nägi Propat tulemas seal mööda mereranda. Armas Propa, kallis Propa, lunasta mind välja, sul on palju lolle nalju, pane mõned panti. Armas Karuks, kallis Karuks, meie saame aita, võta kasvõi seitse meie nalja endale, me oleme ikkagi vabariigi kõige parem punt, sellepärast et meil on niivõrd kaunid näod (kõigil eranditult välja arvatud Alender)

Sisukord

Hellad vennad, astkem kokku

Mihkel Veske

Hellad vennad, astkem kokku, lustipidu laua ümber. :,: Tõstkem klaasid, tõstkem kannud, laskem priiust elada. :,: Täitkem kannud ääretasa, viigem ohvrit Eesti mullal, :,: mis on muistsel ajal joonud vahva eesti meeste verd. :,: Hellad vennad, joogem jälle nende meeste auks ja õnneks, :,: kes on tähtsa tegudega Eesti põlve parandand. :,: Joogem Eesti emadele tühjendades kannud, klaasid, :,: kes on kandnud kangeid poegi, kauneid tütreid kiigutand. :,; Joogem Eesti neidudele, tõstkem üles klaasid, kannud, :,: kübart keerutades kõrgel: Eesti neiud elagu! :,: Hellad vennad, joogem jälle, sest veel elab Eesti sugu, :,: kasvatades kangeid poegi - Eesti sugu elagu! :,:

Sisukord

Helmi

Raimond Valgre

Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind džässirütm ning see võluv muusika. Helmi, mulle näita vaid, mõni moodne samm kuis foksis käib – paarist sammust peaks ju piisama, et ma võiksin tantsida. Ja kui kõlab me lemmikviis, tantsima sinu siis viin. Maailm siis kaob ja paradiis meile on avatud siin. Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind džässirütm ja mind võlunud sa.

Sisukord

Hiir hüppas

Oh seda elu ja õnne, oh, seda lusti ja rõemu, oh, seda pidu ja põlve, torupill kui kutsub meid tants`ma. Hiir hüppas ja kass kargas, vana karu lõi trummi, kirp aknast välja, nahkpüksid jalga! Ilust pillilugu ja laulu, seda lõbu, lusti ja rõemu. Mängumõnu, nalja ja tralli, kaerajaani, tuljaku tantsu! Hiir hüppas ja kass kargas, Vana karu lõi trummi, Lõi trummi lõhki- Sai vaevast lahti!

Sisukord

Hiiretips

Hiiretips läks putru keetma tipa-tapa tibule. Sidus saba põlleks ette, pani paja tulele. Võttis kulbiks käpaküüne, hakkas putru maitsema. Sabaots läks sõlmest lahti, hakkas putru segama. Maitses suu ja segas saba, küll on puder täna hää! Hiiretipsu kõht on tühi, järgi midagi ei jää. Tral-lal-lal-lal…

Sisukord

Hoia, Jumal, Eestit

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, Kaitse teda kallist, meie armsamat. Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon, Vennaarmu suurus tema võimu troon. Õnnista me rahvast, saada kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad Sulle, kodumaa.

Sisukord

Homme

Artur Alliksaare järgi

Pilvi hajumas hommikutaevas, ta värv erepunane, muserdav must. Saabuv päev mõõdab sangarivaeva, vallanduvat koduarmastust, koduarmastust. Veel on unenäod tumedad, võikad, veel päevadepaine kui lämmatav kaak. Aimamatus meid valusalt lõikab, jääd iseendaks või saab sust vaid saak, saab sust aegade saak… Õigus elada antud on meile, ka karmimas koores on õitsemas hing. Maha jääb ülekohtune eile, lahti lööb homse suur valendav ring, homse valendav ring.

Sisukord

Hommik on kaugel

Jaan Tätte

Me kohal on taevas, me jalge all maa, siin vahepeal olla on hea. Võin teha just seda, mis õigemaks pean, mind keelata keegi ei saa. Refr. Jaa, jaa, jaa hommik on kaugel, joogem ja laulgem! :,: Igas päevas võiks olla veel teinegi päev ja viskiklaas mõlemas käes. :,: Kui tahan, siis lähen, kui tahan, siis jään, see sõltub, kus kaetud on laud. Kui särinaid kuulen ja pudeleid näen, siis minult on lõõtspill ja laul. Refr. Jaa, jaa, jaa hommik on kaugel … Ei elult ma oodata oskagi muud kui pidu ja pillide keelt ja natuke päikest ja natuke kuud ning tüdruku lahkemat meelt. Refr. Jaa, jaa, jaa hommik on kaugel … Kui hommikul ärkan ja rõõmuga näen, et veel mulle antud üks päev, siis puhtamad riided ja juba ma lä’en ning roosid ja lõõtspill mul käes. Refr. Jaa, jaa, jaa hommik on kaugel …

Sisukord

Hulkuri valss

(Johan) Alfred Tanner, tõlkinud Richard Janno

Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas šampanja, viin ja šartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi, tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin … Ei hulguse armastus tooruseks lä’e, tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin … Nüüd rändan siin ilmas kui põlat’ pajats, mul südames kurbusejoon. Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar hüüab elu meil: õnne teil toon! Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin …

Sisukord

Hümn

Jaan Tätte

Olla võiks nii, et on vaid radi-rii ja miks ka mitte vahel radi-ridi-raa Algab päev, aknast näed Õues jälle Ohohoo Õues ohohoo ja põues on oh-oh-ho-ho-ho-ho-hoo Kui märkan sind minust saab väike lind Laulan sulle rõõmsalt tidi-ridi-tinn Kõike teha võin nii Aga vahel teen ka naa Sina sositad mu kõrva sha-la-la-la-la-la-laa Hommikul on hea Päeval väga hea Õhtuti on erakordselt hea Võin poris tallata Võib vihma kallata Ikkagi on tralla-lalla-laa Ükskõik mida näen, lahti vajub mu suu Ootamatult kollane on kuu Ükskõik kuhu läen, rippu langevad mu käed Kõik on nõnda oh-ohoo ja oh-oh-oh-o-hoo-ohoo Olla võiks nii, et on vaid radi-rii ja miks ka mitte vahel radiridiraa Aknast näed, algab päev Õues jälle ohohoo Õues ohohoo ja põues on oh-oh-ho-ho-ho-ho-hoo Hommikul on hea Päeval väga hea Õhtuti on erakordselt hea Võin poris tallata, võib vihma kallata Ikkagi on tralla-lalla-laa Hommikul on hea Päeval väga hea Võin poris tallata, võib vihma kallata

Sisukord

Igaühes midagi on

Roald Jürlau

Küll tuleb aeg ja ravib haavad Peaga saab puruks pekstud müür Peagi must paljud aru saavad Ma ise ka - on elu avantüür Emajõel pole õiget kallast Isal on lõdvaks lastud rihm Tartus ei ole enam Pallast Teeklaasis torm ja möllab magnetvihm On igas mehes veidi naist ja naises meest Mind pole iial petnud vaist kuid mille eest On minu neiul siilipea, et ma ei tea Kumb ta on kas Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea!? Põrgusse naiste roosamanna Läila on mulle kõik see kraam Enam sa pole mu sõbranna Kus on mu VEF ja mootorratta raam? Kõigil on nõelad, naelad, paelad Sipsik ja Graps ja Pille-Riin Miks teil on neetimata kaelad Moes kui on nahk ja kummidermantiin On igas mehes veidi naist ja naises meest Mind pole iial petnud vaist kuid mille eest On minu neiul siilipea, et ma ei tea Kumb ta on kas Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea!? Viskame näppu mitte villast Levib vaid hevi Eestimaal Pole ma poisikeste killast Küll ükskord kangeks keevitajaks saan! Oli see tõsi nüüd või nali Või olen lihtsalt lobamokk Silm hoia lahti, ise vali Kuspoole käändub lõpuks Eesti rokk On igas mehes veidi naist ja naises meest Mind pole iial petnud vaist kuid mille eest On minu neiul siilipea, et ma ei tea Kumb ta on kas Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea? Kas on ta Leo või Lea!? Kas on ta Leo või Lea!!? Kas on ta Leo või Lea!!!? Kas on ta Leo või Lea!!!!?

Sisukord

Iive, iive

Aasias, kus kultuur vana - Lapsi sünnib nagu raba. Aafrikaski sama lugu - Kiirelt sigib neegrisugu Ainult eestlane on mugav - Laps tal käes, teist kardab juba. Kardab rikkuda figuuri Tahab nautida kultuuri. Muiste aga naine põllul kündis Samas laps ka ilma sündis. Polnud piima, mähkmeid, lutti, Siiski aeti asjad jutti. Nüüd on haiglad ja dekreedid, Kasvama peaks prisked beebid. Tõesti beebid on meil paksud Aga iive alla laskub. Õppust võtkem sangar emast Mitu last on tulnud temas. Ei tema kartnud ühtki meest Vaeva nägi mitme eest. Ainult eestlane on mugav - Laps tal käes, teist kardab juba. Kõik te igas kodus, majas Teadke – iivet tõsta vaja.

Sisukord

Ilus elu

Tere ütlen, ilus elu. aknast vaatan aasale, ilus siil ja lõbus kägu naeratavad sinule. eheheehee, ahahaahaa, ohohoohoo la-la-la-la-laaa. pilvi pole üldse taevas, see on sini-sinine, luiged tiigis, lehvid kaelas, tiigi kaldal inglike. eheheehee, ahahaahaa, ohohoohoo la-la-la-la-laaa. juba kaua akna taga, ripub mul see pildike. [3x] ja kui ei tõuse, sest et magan, kingin pildi lastele. [3x] la-la-la-la-laaa. Jne.

Sisukord

Ilus hetk

Jaan Tätte

Mõni hetk on elus ilusam kui teine mõni hetk on kohe väga, väga ilus vastu päikest vaatasid Sa silmad pilus ja see oli... ilus Hiljem samamoodi vaatasid sa mind ja Su silmad olid kahtlustusest pilus et kas räägin vaid või armastan ma Sind ja see oli... ilus Mõni hetk on elus valusam kui teine mõni hetk on kohe väga, väga valus keegi oli mul, kes minult andeks palus tal oli põhjust, see oli valus Kaua seisime ja tummalt seisin mina tuhat korda ise patusem kui Sina aga Sina olid see, kes andeks palus ma ei vastand, see oli valus Mõni hetk on, mis on hoopis isemoodi teise tuppa mulle üles tegid voodi ise läksid ja Sind nägin uksepilust see mis nägin, oli väga, väga ilus Mõni hetk on elus ilusam kui teine mõni hetk on kohe väga, väga ilus mina magasin ja tundsin pead mul silus Sinu käsi, see oli ilus

Sisukord

Ilus oled, isamaa

Tõnis Mägi

Rannal valge maja, on suvehommik, sajab. Kusagil helisevad kellad ja kääksub kaevuvinn. Loodus üles ärkab, kasteheingi tärkab. Päike oma esimesi kiiri heidab, taas algamas on päev. Üks paat on sõitmas merel ja päikesest lausa verev aer. Linnulaulu rannalt kostub, merelt kajab vastu kajakate na-na-naer, see kajakate na-na-naer, see naer, see on naer, see on naer, na-na-na-naer! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa! Aegamisi vihmapisar looduse veel rohekamaks loob, päiksekiir siis uduvines jälle uusi vikerkaari koob. Vihmast loodud lõhnu on ladestunud õhku. Loodushääli on nüüd kõikjal, taas algamas on päev. Ainult tuul nii vaikselt merel lööb oma tantse, siis ringutab ja ära kaob üle metsa, mere, loo… Ja üksik paadimees merel on püügil ja paadi järel noot. Kuid unustab ta noosi, on hingest teised noodid: la-la-la-la-la-la-la, see la-la-la-la-la-la, see laul, see on laul, see on laul, la-la-la-laul! :,:Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa!:,: Eestimaa!

Sisukord

Ilusa rõõmu laul

Aare Kruusimäe

Mul oli üks ilus rõõm. mul oli üks suur, puhas rõõm! Suur, puhas, ei millestki loodud rõõm, suur, puhas, ei millestki loodud… Oli üks ilus rõõm, oli üks puhas rõõm, ei millestki loodud rõõm. Oi, tulikakollane lõõm üle puudealuste kooldub! Oli siin helesinine tuul, metsamägedelt korraks ta tuli, liigub veelgi all lõhnava puu tema hingusest tulikatuli. Oi, tulikakollane lõõm tuuletõkkena puude all kooldub! Mul oli üks ilus rõõm ja see rõõm polnud millestki loodud.

Sisukord

Insener Garini hüperboloid

Vennaskond

Öö on siin soe, veidi rõske ja soe Miski ei loe, mitte miski ei loe Minu ees laual on hüperboloid Insener Garini hüperboloid Insener Garini hüperboloid. Hüperboloid Pimestav kiir Silmipimestav kiir Tunnete piir Meie tunnete piir See on ju hukatus hüperboloid ... Unistav arm Sinu unistav sarm Zoja mu arm Minu Zoja mu arm See on ju igatsus hüperboloid ... Uinub Pariis Taas kui uinub Pariis Kohtume siis Siin kohtume siis See on ju armastus, hüperboloid ... Pealuuga lipp Surnupealuuga lipp Tundmatuste tipp Sinu tundmatuste tipp See on ju vabadus, hüperboloid ... Sinavad veed Vaikse ookeani veed Marmorpaleed Roosad marmorpaleed See on ju paradiis, hüperboloid ... Elu ja surm Meie elu ja surm Taevalik hurm Nõnda taevalik hurm See on ju igavik, hüperboloid ... Lumi on maas Siis kui lumi on maas Kohtume taas Siis me kohtume taas See on ju unistus, hüperboloid ...

Sisukord

Isa, ära joo

Refr. Sind ainult palun, isa, ära joo purju ennast jälle, kui kord pühad saabuvad! Too emale sa lilli parem linnast, sest pisaraid on valus vaadata. Seinakell lööb kurbi õhtutunde, osutid nii visalt liiguvad. Trepilt veel ei kosta isa samme, akna taga oksad kiiguvad. Refr. Sind ainult palun, isa … Läbi vaadatud on pildiraamat, jutud loetud, und ei tule veel. Läevad tunnid nagu laisad loomad, ema istub tummalt akna all. Refr. Sind ainult palun, isa … Unenäos on jälle kõik nii ilus – isa tuleb, lilli täis on peod. Naeratades emal juukseid silub, lähestikku õnnelikud näod. Refr. Seepärast palun, isa …

Sisukord

Isamaa hiilgava pinnala paistab

Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen (Georg Zakarias Forsman), tõlkinud Lydia Koidula

Isamaa hiilgava pinnala paistab kodu meil kaunike, kallike. Isamaa sinavalt võlvilta vaat’vad vilkuvad koidud meil orusse. Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la, oi laari, laari, la-la-la-la! Õitse ja haljenda, eestlaste maa! :,: Kukulind kaunisti kõrvu meil kostab, äratab ülesse looduse; helinal õhud ja hääled meil hüüdvad, helinaid saadavad südame’. Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la … Valvamas isamaa vaim meie vahel, looduses liikumas lennula; süda ei aina või vangissa viibi, hõiska ja helise, õnnis suu! Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la …

Sisukord

Isamaa ilu hoieldes

Isamaa ilu hoieldes. Vaenlase vastu võideldes: pane tähele, pane tähele, pane tähele, pane tähele! Kui sina usud endaasse, kui sina usud endaasse arukate arvamisse, arukate arvamisse tugevate turjadesse, tugevate turjadesse vanemate vägevusse, vanemate vägevusse noorte meeste nobedusse, noorte meeste nobedusse õdedesse, vendadesse, õdedesse, vendadesse enne kõike endaasse, enne kõike endaasse, siis saad põlve parema, siis saad põlve parema. Kui sina usud hundi juttu, kui sina usud hundi juttu kardad koerte klähvimisi, kardad koerte klähvimisi kuulad sakste sajatusi, kuulad sakste sajatusi kannupoiste kaebamisi, kannupoiste kaebamisi saamameeste salvamisi, saamameeste salvamisi madalate manitsusi, madalate manitsusi sõgedate sõitlemisi, sõgedate sõitlemisi siis ei saa sa midagi, siis ei saa sa midagi. Kui sina vajud valedesse, kui sina vajud valedesse upakile unedesse, upakile unedesse käpakile käsu alla, käpakile käsu alla röötsakile rubla alla, röötsakile rubla alla siis saad kirbud kubemesse, siis saad kirbud kubemesse sügelised südamesse, sügelised südamesse päised pähe, kondid kõhtu, päised pähe, kondid kõhtu siis sa lähed põrgusse, siis sa lähed põrgusse. Kui sina usud endaasse, kui sina usud endaasse siis sina usud rahvaasse, siis sina usud rahvaasse taludesse tarkusesse, taludesse tarkusesse õpetusse, õigusesse, õpetusse, õigusesse kodukoha kaasikusse, kodukoha kaasikusse pilvepiiril pääsukesse, pilvepiiril pääsukesse siis saad vaimu vägeva, siis saad vaimu vägeva siis saad põlve parema, siis saad põlve parema

Sisukord

Istsõ maailma veerõkõsõ pääle

sõnad rahvasuust

:,: Istsõ maailma veerekese pääle, veerekese pääle, veerekese pääle. :,: :,: Kae, ah-ah-haa, oi-jeeh! :,: Istsõ maailma veerekese pääle. :,: Kaie maailma kavaluisi jne. :,: :,: Kohes nuu’ tütriku’ magama läävä jne. :,: :,: Kissa-kassa, kissa-kassa kõlgusahe jne. :,: :,: Hussa-hassa, hussa-hassa, hainu sisse jne. :,: :,: Tipa-tapa, tipa-tapa, tassakõistõ lätsi jne. :,: :,: Näide manu üle moro hainu sisse jne. :,:

Sisukord

Jaanimardikas

Oo kui armas mulle Sa, särad kauge tähena. :,:Sinu helk öövaikuses põletab mind leegina:,: Pikk ja pime on mu tee, Sinult valgust ma ei näe. :,:Teiste juurde lendad Sa, kuigi anun: siia jää:,: Oma hinges, täheke, koha hoian Sinule, armsam, minu juurde jää, Sulle ikka olen hää Tshemo tsitshinathela, rathmi prenne, lanela shenma shoris, nathebam, damstva da dalanela.

Sisukord

Jaanipäev

Hando Runnel

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein. :,: Ütle, kust ma rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jaanipäeval süüdatakse tuled, tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb – igal pool saab muserdatud hein. :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite – niikuinii seal niitmata jääb hein. :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,:

Sisukord

Jahitrofeed

Kukerpillid

Kõik metsaloomad teadsid ammu juba et varsti tuleb inimjahi luba. Nüüd õige aeg on valmis panna lõksud, küüned, hambad ja veel teised nõksud. Trofeedevõistlus kuulutati välja, see loomadele tegi palju nalja. Kui stiimul käes, mis siis viga küttida ja inimesi maha nottida. Refr. Hammas hamba vastu, juhhei, küüne vastu küüs sul, juhhei, metsaelu lõbusaks teeb koopaseinal inimluust trofee. Ka kitsendusi seadus ette nägi: vaos tuleb hoida oma jahivägi. Sa ära küti emasid ja lapsi ja mehi kes on veidi võtnud napsi. Läks hooaeg lahti, metsas pidu käis, kõik loomad olid poolteist päeva täis, kui ükskord ära vajus kolkund õllevaht läks lahti inimesejaht. Refr. Hammas hamba vastu ... Nüüd põlislaanes näitus tehti lahti, kõik loomad väsind pärast pikka jahti, kuid nende silmist paistab rõõmus meel ja uhkelt seinal ripuvad trofeed. Tõi põder uhked sarvekandja sarved ja hunt, kel inimsooga vanad arved tõi hulga sääreluid, mis puhtaks näritud ja vaiguga nii kaunilt lakitud. Refr. Hammas hamba vastu ... Kahejalgne loom, üllas looduse kroon- võta endal teadmiseks see.

Sisukord

Joo ja jaura

rahvalik laul

Kui vanaeit keelab sul joomise, siis joo, siis joo. Ja keelab sul puskari toomise, siis joo, siis joo. :,: Sest joomisest ära sa iialgi loobu, vaid võta uus eit ja siis jällegi joobu ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo. :,: Kui koolmeister koolis sind õpetab, siis joo, siis joo. Ja õhtul ta tööpäeva lõpetab, siis joo, siis joo. :,: Kui päeval ta füüsikat pudrutab ja õhtuti naistega kudrutab, siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo. :,: Kui ohvitser lahingus tulistab, siis joo, siis joo. Ja telgis ta pudelist kulistab, siis joo, siis joo. :,: Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab, vein pudelis valgemaks kahvatab, siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo. :,:

Sisukord

Joogilaul

Raimond Valgre

Elus pole alati kõik nali, elu toob meil rõõme, kurvastust. Ent sageli, kui saatus liiga vali, ma kuskilt pean ju leidma lohutust. Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb. Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm. on keegi teine, keda armastab ta, on keegi teine ja ma nõnda üksinda. Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jääd’valt sinust lahkuma nüüd pean, ma tõstan klaasi, soovides sul head.

Sisukord

Jumal, Sul ligemal

Jumal, Sul ligemal ihkan mu vaim! Üles siit vaevaööst kannab mind aim. Kasvab mu ahastus, ainult üks laul mu suus: Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim! Kui tee ka vaevane, mis käia mul, viib ta mind ometi ligemal Sul. Inglid mind armsasti kutsuvad taevasse. Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim. Ja kui siit muremaalt kutsud Sa mind koju, kus igavest leian ma Sind, taevasse elama lauluga tulen ma. Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim!

Sisukord

Jõud

Metsatöll

Hall on taevas, ootamas käsku Käsku, milles tärkab lahinguraev Saadetakse kui soed sojale vastu Peale pressib pohjamaapoeg Ema, vasta mul oiguse pärast Kas ikka oigesti ma teen Iga vaenlane, kes maitseb mu terast On kellegi isa, vend voi mees Kuid Käsk on antud ja joud meis kasvab voitmatuks Mässame kui marutormid hoos Lahinguraev, mis murrab kui raju Saab voiduks ning tagasi meid toob Enam ei peata meid mitte miski Kindlamaks saab ühine samm Ühtne on laul ja selle viiski Kolab kovemalt kui koueramm Isa, luban, et suudan olla kange Kuid kas oled uhke ka siis Kui esimesena lahingus ma langen Ja tuul mu hinge minema viib See on see joud, mis kasvab meis voitmatuks Mässame kui marutormid hoos Lahinguraev, mis murrab kui raju Saab voiduks ning tagasi meid toob Rusikad raudselt ümber mooga pideme Endast annab iga mees Ka temalt tuleb joud kes korval langeb Vankumatu jaks on meie sees

Sisukord

Jõulukellad

Tasa, tasa jõulukellad kajavad; üle terve ilmamaa kajab laul nüüd rõõmuga: jõulud tulnud ju! Tasa, tasa jõulukellad kajavad; taeva võlvil sädeleb tähekese valgushelk: jõulud tulnud ju! Tasa, tasa jõulukellad kajavad; kuusk see särab küünaldes, rõõm on kõigil südames: jõulud tulnud ju! Tasa, tasa jõulukellad kajavad; kõlab laste lauluhääl rõõmurikkal helinal: jõulud tulnud ju!

Sisukord

Jää vabaks, Eesti meri

Viktor Konstantin Oxford (Oksvort)

Meil merevood on vabad ja võimsalt mühavad ja kodupinna metsad meil vastu kajavad. Refr. Jää vabaks, Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind! :,: Siis tuisku ega tormi ei karda Eesti rind. :,: Meil kalur merel noota võib vabalt vedada ja musta mulla põuest võib vili võrsuda. Refr. Jää vabaks … Me vabal lainte voodel võib päike särada ja rõõmulaulust põllul mets vastu kajada. Jää vabaks…

Sisukord

Kaera Jaan

Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema! Kas on kesvad keerulised, Kaerad katse kandilised? 2. Oi, Kaera Jaan, oi, kaera Jaan, karga välja kaema! Kas on kikas kaeras käinud, Kanakari kesva läinud? 3. Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema! Vares võtab viljatera, Kaaren katkub kaeratera! 4. Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema! Võta vemmal- viruta Ja linnud kaerast kihuta

Sisukord

Kaks kuukiirt mu toas

A. Oit / H. Karmo

Sinuta tuisaku lumi, murdugu tormidest puud. Mingu või maailm hukka, minul on mõeldagi muud. Mina pean mõtlema sinust, üksindus pureb ning sööb. Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös. REF: On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos, sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob. Kaks kuukiirt mu toas, soe valgus hõbejoas. Jah, tee, mis teed, su silmad need- kaks kuukiirt mu toas. Sinuta kevad on tühi, kõik kas möödas või eel. Unetust piinab vaikus, koidik on kaugel ees. Hellalt ükskõikne süda kiretult tunde ta lööb. Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös. REF: On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos... Sealt naeravad mu poole nad ja meid miski seob. Kaks kuukiirt mu toas, soe valgus hõbejoas. Jah, tee, mis teed, su silmad need - kaks kuukiirt mu toas.

Sisukord

Kaks sõpra

Meie oleme kaks lõbusamat selli, mu sõber Villi ja mina ka. Ei meie sarnast teist ei ilmas leidu, kui sõber Villi ja mina ka. Meie õppisime ühte neidu tundma, mu sõber Villi ja mina ka. Ja hakkasime teda armastama, nii sõber Villi kui mina ka. Tema särasilmist tõusis meile tuju, mu sõbral Villil ja minul ka. Ta kallistades andis Villil musu, ja vahel suudles ta mind ka. Meil see lugu juba unustatud oli, nii sõbral Villil kui minul ka. Kui äkki aga tuli Villil kiri, ja teise kirja sain siis ma. Neiu kirjutab, et asjalugu paha, on sõbral Villil ja minul ka. Et armastuse eest peab maksma raha, nii sõber Villi kui mina ka. Kaks sõpra löövad kohtusaalis pilli, nii sõber Villil kui minul ka. Neist üks näeb välja täpselt nagu Villi, aga teine punktipealt kui ma. Meil kohtuotsus selline siis oli, mu sõbral Villil ja minul ka. Et lapsed jäävad Villi kasvatada, aga naist pean toitma ma.

Sisukord

Kalapüüdmise laul

Miku oma kiisuga läksid kalu püüdema. :,:Miku püüdis õngega, kiisu kahe käpaga.:,: Miku kalad kotti heitis, kiisu aga kõhtu peitis. :,:Siis lõi nurru lõbusalt, kuni uinus mõnusalt.:,: Jõe kaldal rohu sees magab kassist kalamees. :,:Magadeski nurru lööb, unes näeb, et kalu sööb.:,:

Sisukord

Kalevite kants

P. Kuusik, P. Veebel

Võid käia läbi Eestimaa, ei säärast linna leia sa, mis oleks kaunim Tallinnast ja kuulsam juba muinasa´ast. On palju murtud piikisid küll vast tema müürisid, kui lõppes aga sõjatants, jäi võitjaks Kalevite kants. Ta tornid paistvad kaugele, nii maale, kui ka merele. Kui oled käinud võõraid teid, lööb süda kiirelt, kui näed neid. On ilmas palju neidusid, neist kaunid on ju mõnedki. Kuid kaunimad küll elamas mu armsas vanas Tallinnas.

Sisukord

Kallim, hõbedaselt sul helgib juba juuksekuld

Kallim, hõbedaselt sul helgib juba juuksekuld. Noorus ajahõlma vaob, kiirel sammul elu kaob. Kuid ma kaunina sind näen, sind näen, ikka õrnad on su käed. Kallim kaunina sind näen, ikka õrnad on su käed. Kuigi pea on sinul hall, kuigi kahvatu su palg, Sind ma suudlen täna veel justkui tookord õitsval teel... Sa niisama nooreks jääd, sa jääd, kuulen sinu hella häält. Kallim, sama nooreks jääd, kuulen sinu hella häält. Kuigi vananeda võib, jäävalt noor on armuõis. Koltund palged meil ei loe, kui on süda hell ja soe. Ikka armastan ma sind, ma sind, ikka nooreks jääb me hing. Kallim, armastan ma sind, ikka nooreks jääb me hing.

Sisukord

Kallim, saada mulle padi

Kallim, oh saada mulle padi, millel puhanud on sinu pea. Sellest padjast ma ei tüdi, mul selle padja peal on olla hea. Sest üksindus tahab matta hinge ja kurbus vaatab sisse silmadest. Kallim, oh saada mulle padi, mul selle padja peal on olla hea. Kallim, oh saada mulle padi, mille sees on sinu põselohk. Sellest lohust ma ei tüdi, on selle lohu sees mu põse koht. On selles lohus sinu juuste hõngu ja pisut sinu unenägusid. Kallim, oh saada mulle padi, mul selle padja peal on olla hea.

Sisukord

Kartuliõis

Juhan Viiding

Pojengipõõsa äärest telliskivid kadunud ja katki murtud roniroosi oks. Vaid suured jäljed üle liiva otse kuuri juurde viivad, mille all veel Husqvarnaloks. Refr. :,: Kartuliõis, kartuliõis ja ülepannikoogid pruunis võis. Kui vanaonu kartult muldas, õhtupäike üle kuldas, tema ammu halliks läinud juust. :,: Ma istun pika laua taha, jalad lahti teen ja näen, et ühe ruudu ees on klaas ja palgi praos on vana kahvel, akna ees vineeritahvel, värvilised klaasikillud maas. Refr. Kartuliõis, kartuliõis … Ma tõmban lahti lauasahtli, see on prahti täis, üks vihik mulle näppu puutub siis, on lauluridu palju kirjas, koolilapse ilukirjas, selle laulu all on aga viis. Refr. Kartuliõis, kartuliõis …

Sisukord

Karulaane jenka

Helga Tõnson

Paksus karulaanes, metsakurus suures, kõrge kuuse all õhtust läheb lahti ja ei anna mahti lõbus mäng ja trall. Kuu see taevast vaatab, silmi lahti paotab, küllap arvab vist, et on tantsu nimeks, mida paneb imeks rock’n roll või tvist. Refr. :,: Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane hüppavad üheskoos, üksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat. :,: Mutt ta puhub pilli, ninal uued prillid, nooti hästi teab. Trummilööjaks ilves, nägu tähtsalt pilves, rütmi paika seab. Kontrabass on põdral, viiul tema sõbral tuttkõrv oraval. Kõik on väga rahul, ükski pole pahur kõrge kuuse all. Refr. Kriimsilm, karuott ja rebane …

Sisukord

Karulaul

Karu elab loomaaias, matsakas ja muidu maias Ja nii kõmbib tema aina umpa-umpa-umpa-umpa. Metsas karu pole näha, metsas on tal külm ja paha ja nii müttab tema aina müta-müta-müta-müta. Loomaaeda tahan ma, karu kaissu tuduma, kahekesi sööks seal komme päeval-ööl. Refr. Tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule sa Loomaaeda ühes minuga. Egas keegi karda karu, karul mitme mehe aru, jõudu, jaksu ülearu, ah-ha-ha-ha-ha-ha-haa. Karu silmad on kui sulakuld, Neis lõõskab inimarmastuse tuld. Mõni peab koera ja mõni mees kassi, Mõni peab ahvi, kes elab tal sahvris. Mina ainult karu armastan ! Mõmm. Refr. Tule, tule, tule, tule, tule, tule, tule, tule sa mu unedesse, karukene, hea. Unes karu ilmuski, loomaaia piletit minult ta ei nõudnudki ah-ha-ha-ha-ha-ha-haa. Karu silmad on kui sulakuld ...

Sisukord

Karumõmmi unelaul

“Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,” nutab karujõmm. “Olen hirmus unine, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm! Minu memm läks maasikale, minu taat läks vaarikale. Kes küll laulaks “Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jää-äh, jää-äh!” “Summ-summ-summ-summ,” lendab mesimumm. “Oled väike rumal karujõmm! Laula ise “Ää-äh, magama nüüd jää-äh!” Kui sa laulad, oled pai, siis su memm toob maasikaid. Kui sa laulad, oled pai, siis su taat toob vaarikaid! Summ-summ-summ-summ!” ütles mesimumm. “Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,” laulab karujõmm. Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jään. Siis mu memm toob maasikaid ja taat toob metsast vaarikaid. Laulan ise ää-äh, ää-äh, magama nüüd jää-äh, jää-äh! Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm! Uinus väike jõmm.

Sisukord

Kas tunned maad

Frédéric Bérat, eestikeelsed sõnad Mihkel Veske

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere kaldale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? Refr. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: „See ilus maa on minu kodumaa!“ Siin teretavad metsaladvad nii lahkelt järvi, rohumaid; siin taeva vihmal oras võrsub ja päike paitab viljapäid. Refr. See on see maa … Siin kasvab Eesti meeste sugu ja sammub vabadusele; siin kasvab priskelt Eesti neiu ja sirgub Eesti mehele. Refr. See on see maa … Siin tõstab rahvas põllu rammu ja matab endist viletsust; siin püüab rahvas vaimu valgust ja võidab endist pimedust. Refr. See on see maa … Oh tõotagem südamest me mehed olla igavest! Ja laulgem nüüd ja lõpmata: „sa kosu, kasva, kallis kodumaa!“ Refr. See on see maa …

Sisukord

Kati karu

Kas teist keegi aru sai, kuhu Kati karu sai? Kas teist keegi aru sai, kuhu Kati karu sai? Vist on karu salamahti teinud lihtsalt ukse lahti, vist on keset mängukära karu läinud lihtsalt ära. Paistab nii, et liiga vähe tuli karu Katil pähe, paistab nii, et haruharva paitas Kati karu karva. Kati ilma karuta on justkui ilma aruta.

Sisukord

Kaua sa kannatad kurbade naeru

Hando Runnel

Kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu. Teravad tangid too tööriistakuurist, koer lase ketist ja lind päästa puurist. Põll võta eest ja põgene kodust, kuusikutukas näed kaheksat hobust. Võta see seitsmes, kes heledalt hirnub, mine ta juurde ja talitse hirmu. Refr. Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad, sadul on seljas ja rauad on haljad. Valjaste vahel on raha ja ratsmed, turjale tõusma pead äkitsel katsel. Muidu ta sind võib tantseldes tappa, sõrmed pead suruma sügavalt lakka. Parema käega pead juhtima hobust, kiiresti kaugele eemale kodust. Refr. Seitsmes on sinu ... Kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu.

Sisukord

Kaugele siit

Koit Toome

Olen tagasi ma, kõik on muutunud ja uus. Oled veel ilusam, kui mu viimane mälestus. Ütle mis on su soov, kas on sul keegi veel? Palun ära valeta, tõde aimab niigi mu meel. Ref. Nii kaugele siit on jäänud meie väike paradiis. Kaugele siit iga mõte mind tagasi viib. Vaikin, sest tean see on parim mida teha saan. Sind eales ma pole soovind kaotada, nüüd ma tean. Need mis tundusid vead olid sammud mida läbida. Ja see mis tundus nii hea oli näide mida homselt saan. Ohvriks tooma end pean, sest pool oli minu süü. Seda tunnistan, et muuta kõike nüüd. Ref. 2x Nii kaugele siit on jäänud meie väike paradiis. Kaugele siit iga mõte mind tagasi viib. Vaikin, sest tean see on parim mida teha saan. Sind eales ma pole soovind kaotada, nüüd ma tean.

Sisukord

Kelgusõit

Küll on kena kelguga hangest alla lasta! :,: Oi, oi, kelguga hangest alla lasta!:,: Laial luhal säravad jää ja lumi vastu! :,: Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu!:,: Lumehelbed helgivad, puiel ehted uued! :,: Oi, oi, helgivad, puiel ehted uued!:,: Kadakatel karjamaal seljas lumekuued! :,: Oi,oi, kadakatel seljas lumekuued!:,: Küll on kena kelguga hangest alla lasta! :,: Oi, oi, kelguga hangest alla lasta!:,:

Sisukord

Kelgusõit

Sisukord

Kerjuse laul

Ardi Liives

Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea. Ei ole sust kallimat mulle ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsiskled lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, ei tea, mis on murelik meel. Kuid ometi pole mul anda sull’ midagi, mis on su soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okastest rada, kust lillesid võtta ma saan? Ma okkaid sull’ pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa... Ma tean, sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata minna, hääd õnne sull’ eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna – õnn võõras on minule! Ma üksi saan hulkuma ilmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisarat silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, neid hetki ma unelmais näen …

Sisukord

Kes elab metsa sees?

Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees? Kes elab metsa sees? Seal elab päkapikk. Seal elab väike päkapikk, Seal elab päkapikk. Mis teeb see päkapikk? Mis teeb see väike päkapikk, Mis teeb see päkapikk. Ta saiu küpsetab. Ta maitsvaid saiu küpsetab, Ta saiu küpsetab. Mis maksab saiapäts. Mis maksab väike saiapäts? Mis maksab saiapäts? Viis hästi pikka paid. Viis hästi, hästi pikka paid, Viis hästi pikka paid.

Sisukord

Kes elab metsa sees?

Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees? Kes elab metsa sees? Seal elab päkapikk. Seal elab väike päkapikk, Seal elab päkapikk. Mis teeb see päkapikk? Mis teeb see väike päkapikk, Mis teeb see päkapikk. Ta saiu küpsetab. Ta maitsvaid saiu küpsetab, Ta saiu küpsetab. Mis maksab saiapäts. Mis maksab väike saiapäts? Mis maksab saiapäts? Kolm hästi pikka paid. Kolm hästi-hästi pikka paid. Kolm hästi pikka paid.

Sisukord

Kesk õitsvaid lilla

rahvalik laul

Kui ehapunal tuld helkis meri, kui ehapunal tuul jutustas. :,: Aas vaikselt leinas, kui päike suri ja meri unele ranna äiutas. :,: Kesk õitsvaid lilla mina leidsin sinu, kesk õitsvaid lilla sind suudlesin, :,: kesk õitsvaid lilla meil laulis ööbik, tema laulis hümni armastusele. :,: :,: Kui kell on neli, minu süda mures, kus viibid sa, minu kallike? Sinu väikene suukene ei iial väsi, suudlusi jagab ta mulle miljoneid. :,:

Sisukord

Ketramas

Veere, värten, vurinaga, ketra, vokk, nüüd kiiruga, ketra hästi kergelt aga, hoogu sulle annan ma! :,:Veere sa kiiruga, hoogu sulle annan ma!:,: Tuleb õuest tuppa ema, leiab värtna veeremas, küll siis kohe aimab tema, kellest abi kasvamas! :,:Rõõmuga aimab ta, kellest abi kasvamas!:,: Küll siis kohe ketrajale isa voki ostab ka, koonla annab ema talle peeneks lõngaks kedrata. :,:Veere sa kiiruga, hoogu sulle annan ma!:,: :,:Vurra-vurra, vurra-vurra, vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!:,: :,:Vurr-vurr-vurr, vurr-vurr-vurr, vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!:,:

Sisukord

Kevadel

Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind. Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad nüüd rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes.

Sisukord

Kevadpidu

Elagu kõik me armsamad aasad, ela ning õitse, armas kodumaa! :,: Vennad, õed välja vainudele lippude ja lahke lauluga.:,: Metsad ja mäed, orud ja ojad, linnudki hele´ lauluhäälega; :,: hõisake ühes mängumeeste pillid, ela, õitse, armas kodumaa.:,: Lindude koorid lahkesti nüüd laulvad Kevaderõõmu tunneb iga rind :,: Pillimängu kõlab igal vainul, kevadepidu on ju täies hoos :,: Noorus on ilus, ilus on ka elu Kaunis ja kallis on me kodumaa :,: Taat on võitnud vanemate vaprust hoia ja kaitse sina seda ka :,: Noored kotkad, kallid kodukaitsjad Isamaa eest nad valmis alati :,: Hoidkem kõrgel eesti rahva lippu sini-musta-valge värviga :,:

Sisukord

Kihnu laul

sõnad rahvasuust / Peeter Laredei

Kui ärkab kevade üle maa, viib jääkatte merelt minema. Siis Kihnu ranna rahvas ka rannas räimi püüdemas. Eemalt kuuldakse hüidija häält, noota veetakse mere peal. Aerud need naksuvad, paadid need kõiguvad. Soovid sõudejal südametes liiguvad. Refr. Looja võta õnne anda, hoia Kihnu mereranda. Looja võta õnne anda, hoia Kihnu mereranda. Kui tuleb õnnistatud suvike ja põldudel valminud viljake. Siis Kihnu ranna rahvas ka heinamaal ja põllu peal. Higipisarad palgede pääl, töö ja vaev neil kõikidel seal. Mitmed rändavad tormis ja tuules, eemal, kaugemal kodude juurest. Refr. Looja võta õnne anda ... Kui tuleb sügisene vilu ja märg, ja lõppenud väliste tööde järg. Siis Kihnu ranna rahvas ka suisest vaevast puhkamas. Eemalt tõttavad tagasi, kes rändavad kaugemaid radasi. Lootes ootab emakene poega, lootes ootab neiukene peiukest. Refr. Looja võta õnne anda ... Kui tuleb tali toob lund ja jääd. Kui palkka randa sõudmassa näed. Siis kompassi noolõ järele üks laev seal sõidab merele. Ankrusi, ketta seatakse, hulga inimesi veetakse. "Hurra!" rahvad hüüavad ja reedrite südamed rõõmustavad. Refr. Looja võta õnne anda ...

Sisukord

Kihnu saar

rahvalaul Kihnu saarelt

Seal väikesel Balti merel üks väikene Kihnu saar, minu igatsus ta järel: mil ükskord sinna saan. Refr. Las laintel möllab torm, tuul puhub purjesse, laev lendab täies vaardis, rind vahutab tal ees. Sina väikene Kihnu neiu, ei ütle mina sul muud: sina ikka minu neiu, sind kuumalt armastan. Refr. Las laintel möllab torm … Kui täna mul puudub raha, olen rahul sellega: joon vanad püksid maha, küll homme uued saan. Refr. Las laintel möllab torm …

Sisukord

Kiilaspea

Kuldne Trio

Kuhu küll mu juuksed jäid, mis on neist küll saanud Kuhu kõik mu lokid jäid, kaob kiirelt aeg Kuhu kõik mu juuksed jäid, küll on vähe kiilaspäid Nüüd alles märkan ma, nüüd alles mõistan ma Kuhu kõik mu pruudid jäid, mis on neist küll saanud Kuhu kõik mu neiud jäid, kaob kiirelt aeg Kuhu kõik mu pruudid jäid, kräsupeade naisteks said Nüüd alles mõistan ma, nüüd alles märkan ma Ära nuta kiilaspea, kui näed uhket kräsupead Ära nuta kiilaspea, käi püstipäi ! Kräsupeadel täid on peas, 7 tükki karvapeal Nii hea on puhas pea, nii hea on kiilaspea Kõik šampoone ostavad, selleks raha raiskavad Kamme pole vaja mul, raha alles jääb Hea on olla kiilaspea, kammiraha panka vean Küll ükskord näitan ma, kui sõidan Volgaga Pärnust Tallinna, kiilaspäiseid pritsimehi lohutama.

Sisukord

Kiisu läks kõndima

Kiisu läks kõndima, müts oli peas, Naljakas näis teiste kiisude seas, Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas. Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas. Küsisid teised : “Miks müts on sul peas?” Kiisuke vastas : “Nii olema peab.” Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab. Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab. Kõrv oli haige mul, külma vist sai, mütsi siis tegi mul Maieke pai.” Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai, Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai!

Sisukord

Kikilips

Ivo Linna

Tean, et riie meest ei peida, Tean, mis väärt on mehe müts, vatikuube ma ei laida, paha pole teksapüks. Aga lood on hoopis teised, Kui sul kõrval kena tips. Ükskõik, mis seljas ongi sul- peaasi kikilips. Refr. Kikilips teeb mehe ?ikiks. kikilipsu pühaks pean. Kikilipsuga siin ilmas kõik ma kätte saan. Kikilips teeb lahti uksed Murrab lahti südamed. Ei kikilipsu vastu saa Siin maa peal keegi veel. Kikilips võib olla kirju, pruun või punane või must. Ta ei heida sulle varju- pigem kaunistab sind just. Kui sind naine maha jättis Ja sa minult küsid miks, siis vastan sulle veendunult: sul puudus kikilips. Refr. Kikilips teeb ...

Sisukord

Kirbulugu

Elas ilmas väike kirp tema oli väle kui ka nirk Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Kui vanamees särki kulutas siis kirbu välja vihastas Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Siis kirp see luges üks kaks kolm ja lendas särgist nagu tolm Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Siis nägi ühekorraga - üks daame pika kleidiga Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Siis kirp see luges üks kaks kolm ja hüppas särki nagu tolm Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Tema ronis mööda püksisäärt ja üles mööda kleidiäärt Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Siis nägi ühekorraga uhke loss seal pehme mööbliga Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Siis kirp see luges üks kaks kolm ja hüppas lossi nagu tolm Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Siis tuli ühekorraga üks pristav kahe võmmiga Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Kui pristav astus seal kaks võmmi seisid ukse peal Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm Kui otsa lõppes pristavi jant siis vaene kirp oli päris sant Tiritimma, tiritimma tiritimma ükskakskolm

Sisukord

Kodu on püha

René Eespere

Olge kõik tasa ja kuulake nüüd – kostab säält kaugusest kellegi hüüd! Kellele kuulub see helisev hääl? Kes võiks küll olla see laulja sääl? Tuhandeid aastaid on laulnud see mees, lummates kuulajaid enese ees. Tänu ta laulule tunneme end, teame, kes võõras ning kes on vend. Laula, oh laula, et meelde jääks viis, sõnadki selgeks saan endale siis. Tänu su laulule tunnen ja tean – kodu on püha siin ilma peal!

Sisukord

Kodulaul - filmist "Nukitsamees"

Juhan Viiding

Refr. :,: Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht, mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? :,: Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks. :,: Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu … Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik. :,: Kodu on nii imeline tavaline paik. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu … Kodus mõni väike asi korraga on suur. :,: Kodu oleme me ise: väikene ja suur. :,: :,: Kodu see on rohkem veel kui sõna selgeks teeb. Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb. :,: Refr. :,: See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht!:,:

Sisukord

Kodusõda

R. Jürlau / V. Kangur

Pakin kohvri, pagen ja kõik, kuid kas ma leian rahu kui hinges äkki on õud, ei lahkuda saa sulen ukse, sülgan ja kõik, ei iial pähe mahu miks köögis lõhkusid nõud kui sind suudlesin ma On meie vahel sõda Ref: Kodusõjas surma ei saa kuid olen haavatud ma nüüd olen sinu poolt haavatud ma pean taanduma pean taanduma Longin linnas, läbi on kõik, joon baaris kohvilt vahu ja äkki liikmeist kaob jõud, näib pöörlevat maa maksan arve, meenub mul kõik, ei iial pähe mahu miks köögis lõhkusid nõud kui sind suudlesin ma On meie vahel sõda Ref: Kodusõjas surma ei saa kuid olen haavatud ma nüüd olen sinu poolt haavatud ma pean taanduma pean taanduma Viipan väljas takso ja kõik, kuid minust nagu jahu vaob läbi tundide sõud, mil tundsin sind ma tiksub arve, tukun ja kõik, ei iial pähe mahu miks köögis lõhkusid nõud kui sind suudlesin ma On meie vahel sõda Ref: kodusõjas surma ei saa kuid olen haavatud ma kodusõjas surma ei saa kuid olen haavatud ma nüüd olen sinu poolt haavatud ma pean taanduma pean taanduma pean taanduma pean taanduma uh uh uh

Sisukord

Kogu elu on tee

Peep Puis

Kogu elu on tee, üle ja läbi sust käiv, kogu elu on tee, peatuste viiv on näiv, kogu elu on tee, kulgeb surmani sünd, kogu elu on tee, külv ja lõikus ja künd. Kogu elu on tee, edasiviiv – nagu kell, pärle Su päevade keest, hea ja halva karussell. Paigal seista ei või, palju leida on veel, rahu kindlustab võit – võites raskusi teel. Harjuda jõuad sa vaid, juba januned uut; teada midagi said, ikka ei teagi sa suurt.

Sisukord

Kohtumistund

On päevad ja ööd külmemaks läinud Kuid sulgeda ust ma ikka ei või Kardan vaid, et oled siis käinud Kui unedemaa lohutust tõi Seda ei tea kustpoolt sa tuled Millal on meil kohtumistund Kuid mu toas on süüdatud tuled Isegi püüan vältida und Refr. Kuidas sa võid seda küll öelda Et elu on lõpmatu piin Kui keegi on sul kellele mõelda Kellele loota võid Vaiksemgi hääl ja ärkvele virgun Elustab mind su südametuks Sind tuba on täis Mu ees sa sirgud Kustuvad tuled sulgub uks Refr. Kuidas sa võid...

Sisukord

Koit - Tõnis Mägi

Tõnis Mägi

On jälle aeg selg sirgu lüüa ja heita endalt orjarüü, et loomishoos kõik loodu koos võiks sündida kui uuesti. On koit, kuninglik loit, valguse võit äratab maa. Prii on taevapiir, esimene kiir langemas me maale. Hõik - murrame kõik, et vabana saaks hingata taas. Näe - on murdund jää ulatagem käed, ühendagem väed. Nõul, ühisel nõul, ühisel jõul, me suudame kõik. Ees on ainus tee, vabaduse tee teist ei olla saagi. Võim, valguse võim priiuse hõim, läheme koos huulil rõõmuhüüd Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid. Usk edasi viib, taevane kiir saatmas on meid Nii - on võiduni jäänud veel üks samm lühikene samm, samm. Maa, isade maa, on püha see maa, mis vabaks nüüd saab Laul, me võidulaul, kõlama see jääb peagi vaba Eestit sa näed!

Sisukord

Kolme pääsulinnu kohvik

On aegade rutt nagu lillede nutt, nagu unelm, mis ilmub ja kaob. On minevik täis ainult päevi nii häid, ainult lootusi hommikuaos. Ei tea, mida teeks, kui saaks olla kord veel nagu tookord sind oodates siin. Oli kevadekuu, pargis õitsesid puud, ainult näisid nad kaunimad siis. Refr. :.: Seisan nüüd taas ukse ees, mis selgelt meeles . Kohvik on siin ,mis nii tuttav ja hea. Alles on veel meie cafe "Kolm Pääsulindu", ainult et see ,mis oli siis, ei kordu eal. :.: Nüüd kaugel see kõik, ainult mõelda veel võib sellest, kuidas kord olime siin. Tornikell aega lööb, juba ligineb öö jahe hämarus unelmad viib. On tühjaks jäänd tee, magab vana allee, tuled kustunud akende reas. Vaid tuluke veel paistab kohviku seest või ehk näib see nii mulle, ei tea?! Refr. :.: Seisan nüüd taas… :.:

Sisukord

Konna kosjad

sõnad rahvasuust / Bob Flick, tõlkinud Heldur Karmo

:,: Konn astus usinasti mööda teed. Ja-jaa! Ja-jaa! :,: Konn astus usinasti mööda teed, – oli alanud ball paksu metsa sees … Ja-jaa! Ja-jaa! Ja-jaa! :,: Nägi Konn, see on tore ball… Ohoo! Ohoo! :,: Nägi Konn – see on tore ball, sest Hiire-neiu meeldis tall' … Ohoo! Ohoo! Ohoo! :,: Ning tantsima Hiirt juba kutsus ta. Ahaa! Ahaa! :,: Ja kui tiiru kolmandat tegi ta, siis teatas Hiirele: – Mu naiseks saad! Ahaa! Ahaa! Ahaa! :,: Sõnas Hiir: – Ei meeldi mull' see jutt. Ei-ei! Ei-ei!:,: Sõnas Hiir: – Ei meeldi mull' see jutt, sest mul on peigmeheks ammu Mutt … Ei-ei! Ei-ei! Ei-ei! Siis lahkus Konn ja ütles solvunult: – Head teed! Head teed! Lahkus solvunult öeldes vaid: – Goodbye! Goodbye! Lahkus solvunult öeldes vaid: – On ilmas teisigi jahimaid, :,: adios, goodbye, head teed! … :,:

Sisukord

Kord läksid kolm sõpra

(Johann) Ludwig Uhland / eestikeelsed sõnad rahvasuust

Kord läksid kolm sõpra, kord läksid kolm sõpra, :,: kord läksid kolm sõpra üle Koivamaa jõe. :,: Ja sõprade majja ja sõprade majja, :,: ja sõprade majja seal viis nende tee. :,: Oh mamma mis maksab, oh mamma mis maksab, :,: oh mamma mis maksab teil õlu ja viin. :,: Kas on teie ilus, kas on teie ilus, :,: kas on teie ilusam tütar ka siin. :,: Meil õlut ja viina, meil õlut ja viina, :,: meil õlut ja viina on rohkem kui lund. :,: Aga tütar see magab, aga tütar see magab, :,: aga tütar see magab juba igavest und. :,: Siis läksid nad kambri, siis läksid nad kambri, :,: siis läksid nad kambri, kus ta lamas kirstu sees. :,: Üks võttis tal räti, üks võttis tal räti, :,:üks võttis tal rätiku silmade pealt. :,: Ja andis ta närtsinud, andis ta närtsinud, andis ta närtsinud huultele suud Ja andis ta närtsinud huultele suud. Kui elasid olid, kui elasid olid, :,: kui elasid olid, olid ilus kui kuld. :,: Nüüd lamad sa kirstus, nüüd lamad sa kirstus, :,: nüüd lamad sa kirstus, oled mustem kui muld. :,: Siis läksid kolm sõpra, siis läksid kolm sõpra, :,: siis läksid kolm sõpra, kuhu viis nende tee. :,:

Sisukord

Kord olin ma röövlite päälik

rahvalik laul

Kord olin ma röövlite päälik, mul salgas kaksteistkümmend meest, :,: me röövisime rikkaid ja vaeseid ja neidude südameid ka. :,: Me sõitsime läbi kõik mered, kus iganes peatus me laev, :,: me panime voolama vered, end rikkasti tasus me vaev. :,: Me laeval oli saaki ju palju ja viina, mis igamees jõi. :,: Kõik röövis veealune kalju, mis laevale hukatust tõi. :,: Kõik mehed mul uppusid ära, merepõhjas on neil vaikne haud. :,: Mina üksinda pääsesin ära, mu päästjaks sai laeva laud. :,: Oh, oleks ma röövlite päälik, oleks laevas kaksteistkümmend meest. :,: Ma rööviksin rikkaid ja vaeseid ja neidude südameid ka! :,:

Sisukord

Koristajatädi töölauluke

Priit Aimla

Nii uhked on te mütsid ja nii uhked palitud Ja lapsed on teil kah justkui välja valitud. No miks küll lifti põrand jälle täis on konisid! Ja mismoodi saapajäljed lakke ronisid. Las harjab korjab ja orjab vanamoor Las kutsu laseb nurka, ta ju alles noor. Ei tea kas kolis juurde mõni uus paskaak Mul mullusega võrreldes on palju suurem saak. On treppidele prahti kantud terve meretäis Neil lastele peaks antama üks kõva keretäis. Kui perekond ja kodu aina kaitseb malga eest Las tulgu kõntsa korjama siis selle palga eest. Nii mitme snepperlukuga ja silmaga te uks Ja läigib iga ilmaga te uhke superluks. Ei tea kus anti neile seda kooliharidust Et trepikojas käivad nagu loomakari just. Oo ..oo .. Ei tea kohe kuhu see elu niimoodi viib!

Sisukord

Korsaarilugu

Anzori Barkalaja

Ma seilanud ringi nii mõnelgi merel ja elanud aegu nii halbu kui häid. Nii mõnigi kord pannud voolama vere ja röövinud kulda ja päid. Mu ees värisenud on keisrid ja tsaarid ja kuningaid karjana pagend mu eest. Ei miski saand häirida viimset korsaari, nii kaua kui üht aaret, nii kaua kui aaret sai nägema mees. Nii kaua kui aaret sai nägema mees. Refr. Su juustekuld südamerahu ei anna, ei puhkust saa leegitsev rind. Vaid igatsen sellest, kuis kätel sind kannan, ka surm pole sinu eest soolane hind. Kui võidukast madinast tõime kord noosi ja sadama kai ääres peatus me laev. Siis otsemaid kõrtsu me võtsime koosi, et väärikalt saaks makstud me vaev. Kui kõrtsuteel vastu mul jalutas neiu, kel päikse käes särasid juuksed kui kuld. Ei saanud ma aru, mismoodi see juhtus, ta rinnus mul õhutas, rinnus mul õhutas südametuld. Refr. Su juustekuld südamerahu ei anna... Ma harjunud kombel tal suud tahtsin anda ja minema viia, kus seisis me laev. Kuid kaaslased lasid mind ära sealt kanda, ei aidanud sõim ega raev. Kui lõpuks ma kajutist vallale pääsin, uus lahing ja tulemöll ümber mul käis. Kui vihane kurat ma sekka seal läksin, kuid tühi ja kauge, kuid tühi ja kauge see kõik mulle näis. Refr. Su juustekuld südamerahu ei anna... Ma seilanud ringi nii mõnelgi merel ja elanud aegu nii halbu kui häid. Nii mõnigi kord pannud voolama vere ja röövinud kulda ja päid. Mu ees värisenud on keisrid ja tsaarid ja kuningaid karjana pagend mu eest. Kuid enam ma tõmmet sel elul ei tunne, kõik sära minu silmis on kaodanud kuld. On mered täis vett küll, kuid sellest ei piisa, et kustutada, et kustutada mu südametuld, et kustutada mu südametuld.

Sisukord

Korstnapühkija

J. Arder / O. Arder

Näe, heleda taeva taustal, kõnnib katusel ringi üks mees. Tuul suitsu laiali laotab, mees otsib midagi korstende seest. Refr.: Korstnapühkija aa-aa Tule ikka jälle korstent puhtaks nühkima aa-aa Nähes sind mind õnnetunne haarab ja võin rahus jälle puid ma lõhkuda puid ma lõhkuda puid ma lõhkuda puid ma lõhkuda Kord talvel kui väljas tuiskab, rõõmsalt ahjus on praksumas puud, siis hinnata meest sa mõistad, kes katuseid mööda käib kaasas luud. Refr.: Korstnapühkija… Must kass sind ma pelglikult austan, kui sa üle tee jooksed mu eest. Näen, heleda taeva taustal välja korstnast su tõmbab see mees! Refr.: Korstnapühkija…

Sisukord

Kuhu jäänud on lilled?

Kuhu jäänud on lilled? Miks ei õitse nad veel? Kuhu jäänud on lilled? Miks on porised teed? Suve nukker lõpp on käes, sügisele annab käe. Oo, Maria, mil tuled siia Et sügisest saaks kevade Kuhu jäänud on linnud Miks ei laula nad veel? Kuhu jäänud on linnud, Miks on taevas pilvine? Kuhu jäänud on päike Hele hele kollane? Kuhu jäänud on päike? Vihmale ta andnud teed. Mis seal taevas vilgub Hele hele kollane? Mis seal taevas vilgub? Sügisene täht on see.

Sisukord

Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kuhu küll kõik lilled jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik lilled jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik lilled jäid? Neiud tuppa õied tõid. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik neiud jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik neiud jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik neiud jäid? Mehe leidis iga neid. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik mehed jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik mehed jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik mehed jäid? Sõtta läksid püstipäi. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu rindel mehed jäid, Mis on neist nüüd saanud? Kuhu rindel mehed jäid? Kaob kiirelt aega... Kuhu rindel mehed jäid? Tuul neil üle haua käib. Mil üksord mõistad sa? Mil üksord mõistad sa? Kuhu küll kõik hauad jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik hauad jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik hauad jäid? Maa on jälle lilli täis. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik lilled jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik lilled jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik lilled jäid? Neiud õied tuppa tõid. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa!

Sisukord

Kui kallist kodust läksin

Mihkel Veske

Kui kallist kodust läksin :,: ma kurvalt kaugele, :,: siis ütles kase varjul mull’ hella neiuke: “Nii selge kui see allik :,: on minu armastus, :,: siit käib küll õhtu õhul su järel igatsus!” Refr. Sinu süda on kui Emajõgi, voolab vaikselt, tundmata ta vägi. :,: Täna võid küll neidu armasta’, aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad. :,: Ma nägin mõnda kaske :,: ja mõnda allikat. :,: Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat. Ei olnud kask, ei allik :,: nii armas ometi, :,: ei vaatnud võõras neiu nii õrnalt iialgi. Refr. Sinu süda on kui Emajõgi … Kui kaugelt jälle koju :,: ma rõõmul rändasin :,: ja allikat ja kaske ma jälle tervitin: kask oli ära kuivand :,: ja allik mudane, :,: mu neiu oli läinud ju teise kaenlasse. Refr. Sinu süda on kui Emajõgi …

Sisukord

Kui lapsena lustilla luhal

rahvalik laul

Kui lapsena lustilla luhal, mina mängisin kaskede all, :,: siis oli mu süda nii puhas kui allikavete kristall. :,: Maailm aina säras mu silmas, kõik süütu ja puhas mul näis. :,: Ma ei teadnud, et õelust maailmas on kaunimad hingedki täis. :,: Kui mesilind jalast mind nõelas, see oli mu ainuke oht, :,: kuid ema mind osavalt põetas ja terveks sai haavatud koht. :,: Mu lapsepõlv läinud ju mööda, nüüd valust on lõhkemas rind. :,: Ei emak’se oskus nüüd suuda neist haavadest päästa küll mind. :,:

Sisukord

Kui lapsena televisioonis

Juhan Viiding

Kui lapsena televisioonis ma mängisin kaamera ees, :,: oli elu kui pliiatsijoonis, ei palju tal värvisid sees. :,: Oi, ma mängisin mängude mängu. Oi, ma mängisin siis nagu hull. :,: Kuni õlad jäid häbiga längu ja õhtuti valutas mul. :,: Uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda, talle vana ei järgneda või. :,: Uued tuuled end annavad tunda, mida sajandilõpp meile tõi. :,: Seal ma kohtasin neidude neidu, meie vahele midagi jäi. :,: Nüüd ta jälgi seal majas ei leidu, sest valguse kätte ta jäi. :,: Aja möödudes muutuvad tiitrid, suured plaanid ja paremaks vänt. :,: Aina uuemaks kleidid ja sviitrid ja saatele sobiv puänt. :,:

Sisukord

Kui mina alles, umpa, umpa

Kui mina alles, umpa, umpa, Noor veel olin, umpa, umpa, Tuli mul kord piibuhimu, umpa, umpa jaa. :,: Piibu tegin kasepahast, umpa, umpa jaa. Tubakakoti lambanahast, umpa, umpa jaa. :,: Kord ma võtsin, umpa, umpa, salamahti, umpa, umpa, Vanataadi tubakalehti, umpa, umpa jaa. :,: Ja veel mõne tuletiku, umpa, umpa jaa, Kaasas oli naabri Juku, umpa, umpa jaa. :,: Läksime siis, umpa, umpa, Nagu lennul, umpa, umpa, Juku jooksis minu kannul, umpa, umpa jaa. :,: Naabri aida nurga taha, umpa, umpa jaa, Sinna istusime maha, umpa, umpa jaa. :,: Seal ma piibu, umpa, umpa, Täis siis täitsin, umpa, umpa, Tikust tule peale läitsin, umpa, umpa jaa. :,: Suitsetasin kahatäie, umpa, umpa jaa, Sõber Juku kurvalt kaie, umpa, umpa jaa. :,: Juku mättalt, umpa, umpa, Sammalt võttis, umpa, umpa, Piibuseinad kuumaks küttis, umpa, umpa, jaa. :,: Ise kiitis: "Oh kui hea, umpa, umpa jaa, See paneb üsna purju pea, umpa, umpa jaa!" :,: Küll siis oli, umpa, umpa, Kena nali, umpa, umpa, Kui me Juku purjus oli, umpa, umpa, jaa. :,: Mulle küll ei teinud viga, umpa, umpa jaa, Kasepahast piibunaga, umpa, umpa jaa. :,: Õde Manni, umpa, umpa, Piipu märkas, umpa, umpa, Salaviha põues tärkas, umpa, umpa jaa. :,: ütles: "Ema, armas ema, umpa, umpa jaa, Meie poistel piibud juba, umpa, umpa jaa." :,: Püksid mul siis, umpa, umpa, Maha aeti, umpa, umpa, Vitsaga mind läbi soeti, umpa, umpa jaa. :,: Ei sest peksust hoolind mina, umpa, umpa jaa, Kui sain piipu põletada, umpa, umpa jaa. :,: Piip siis minult, umpa, umpa, ära võeti, umpa, umpa, Raiepaku peale seati, umpa, umpa jaa. :,: Oh, kuis silmist vesi jooksis, umpa, umpa jaa, Kui mu piipu kirves koksis, umpa, umpa jaa. :,: Teistre Neti, umpa, umpa, Armas Neti, umpa, umpa, Tegi mulle uue nosu, umpa, umpa jaa. :,: Oh, kuis suudlesin siis Netit, umpa, umpa jaa: Armas Neti, kallis Neti, umpa, umpa jaa! :,: Tubakat nüüd, umpa, umpa, Imen auga, umpa, umpa, Panen mõlemasse lõuga, umpa, umpa jaa. :,: Pistan piibugi veel suhu, umpa, umpa jaa Nii on minu hingel rahu, umpa, umpa jaa. :,:

Sisukord

Kui oleksin tuul

Olav Ehala

Mulle meeldib see Et ma võin olla kui tuul Kiirelt lendan teel Kui väsin puhkan siis puul Lendan sinu tuppa ma Ma tean et ootad mind Kui lendan nagu lind Sa imestad Kui suur su soov Võime sõita koos Kõikjal täies hoos Päiksel jahutaks suud Öösel kimbutaks kuud Uluks korstnas siis ma Küll võid kiruda sa Ühel teiegi seast Lükkaks kübara peast Nalja teeks Enam veel Kui keskööl ma nüüd lendan taas Siis te ei näegi ju mind Kui praegu ma sind puudutan Siis ma ei üllata sind Kui ma olen tuul Siis kõiki vastuseid tean Lendan ma kui kuul Pealt näen nii halba kui head Lendan sinu tuppa ma Päikesel jahutaks suud Öösel kimbutaks kuud Uluks korstnas siis ma Küll võid kiruda sa Ühel teiegi seast Lükkaks kübara peast Nalja teeks Enam veel Kui keskööl ma nüüd lendan taas Siis te ei näegi ju mind Kui praegu ma sind puudutan Siis ma ei üllata sind Su sülle ma võin istuda Siis alles tunned sa mind Kui keskööl ma nüüd lendan taas Kuid te ei näegi ju mind

Sisukord

Kui poissmees mina olin

rahvalik laul

:,: Kui poissmees mina olin ja Tallinnasse tulin ja mõtlesin kosida naist. :,: :,: Seal uulitsal hulkudes, tänaval jõlkudes tuli mul vastu üks neid. :,: :,: Tipsuke tilluke, minu nimi Villuke, nõnda mina tutvustasin end. :,: :,: Siis neiu mina võtsin ja kõrtsisse tõtsin ja pummelung algas meil sääl. :,: :,: Sääl neid mul musu andis ja kelner laual kandis ja klaasides vahutas vein. :,: :,: Kuid mina kui üks lurjus jõin enese täis purju ja kõrtsisse magama jäin. :,: :,: See tipsuke tilluke, kuradima linnuke, politsei kaela mul tõi. :,: :,: Nüüd istun mina vangis seal kaheksandas kambris ja tipsuksest näen ma vaid und. :,: :,: Kuid peagi olen vaba ja katsun tipsu naba ja varsti minu naeseks tema saab. :,:

Sisukord

Kui sa tuled too mul lilli

Kui sa tuled, too mull lilli, Lillekesi armastan. Sügisel neid vähe leida? - ühest ainsast küllalt saan. Ehk vast juhtud nurmelt leidma Veel üht hilist lillekest - Kõige kallim, oh kui väga Tänaksin sind selle eest!

Sisukord

Kui õitseb sirel

rahvalik laul

Kui õitseb sirel ja laulab ööbik Ning uuel elul tärkab hing :,: Siis tahan mina naerdes Siit surma minna Ja naerdes kustuda võib silm :,: Ja kui mina suren oma noores eas Siis kallis see on sinu süü :,: Et sina oled olnud Mul siin maailmas Ükspäinis ainult vaev ja piin :,: Minu piinamisest sa rõõmu tundsid Ja andsid end siis teisele :,: Ja ise sina naersid Kui mind sa nägid Et murdsid sa minu südame :,: Sa naera kallis, oh naera naera Kuid vaat mis tegema ma saan :,: See mees aga kellel Suud sa andsid Teda verivihas ähvardan :,: Ma võitlusesse siis teda kutsun Ja lasen ennast haavata :,: Siis haljal aasal Seal puude vilus Saab süüta veri voolama :,: Ja kui mina magan oma külmas hauas, Siis lõpetud saab minu piin :,: Ja sina minu kallis Siis ahastuses Minu haual nutad kummuli :,: Kui õitseb sirel ja laulab ööbik Ning uuel ilul tärkab hing :,: Siis olen mina naerdes Siit surma läinud Ja naerdes kustunud mu silm :,:

Sisukord

Kuidas läks sul see mäng?

Rock-Hotel

Kuidas läks sul see mäng? Kui puudub trump võitu siis ei saa Äss on küll käes, jälle loodad sa Kuid kaotus tulnud on taas Kuidas läks sul see mäng? Kui kaart ei käi siis armutundeis veab See on vaid mäng kuid juba ette tead Et jälle kaotama pead On lihtsalt emand see Kes vaese mehe võitjaks teeb Ja tihti põlvili On kuningas ta ees Kuidas läks sul see mäng? Kord pöördub õnn, varsti on see päev Siis võidad kõik ning sa peagi näed Et õige kaart on sul käes

Sisukord

Kuldne õhtupäike

R. Stolz, tõlkinud A. Piirikivi (Ado Grenzstein)

Kuldne õhtupäike, ilus oled sa, :,: kui sa viimse läike saadad üle maa. :,: Rõõmuks muudad meele, kui sind näen ma! :,: Laulma paned keele õhtu ehala. :,: Une rüppe heidad, päike, puhkama. :,: Hommikul meil’ koidad uue iluga! :,:

Sisukord

Kuli lugu

Kätte jõudnud ilus suvi, laevalt Iõpnud viimne viin. Kurvalt kõnnib meie kuli, südames tal armupiin. Pika merereisu ajal senjuriitast unistas. Kes kord Argentiina rajal tema kirgi rahuldas Refr. Oh küll need haavad pea paranevad ja löövad uued, mis valusamad Oh küll need haavad pea paranevad ja löövad uued, mis hullemad. Kui laev sadamasse jõudis, täitus kuli unistus. Kohe neiu randa sõudis, nautis neiu armastust. Suudeldi ja kallistati argentiina neiuga. Juues janu kustutati vahutava veiniga. Refr. Oh küll need haavad ... Vaevalt oli möödas nädal, kurb on jälle kuli meel. Nüüd tunneb, et tal tervis räbal, hullemaks võib minna veel. Kuli tekil paadi varjus mõtles asja järele. Miski tal kui hinges karjus, kui laev sõitis merele. Refr. Oh küll need haavad ... Kolm meest ketikambri tõtvad, kannatliku rahuga. Nüüd pritsid taskust välja võtvad, mida täitvad rohuga. Üks kaotand südant Jakubstakis kohvimaja eidele. Teine oli rahad jätnud Honolulu leedile. Refr. Oh küll need haavad ... Mälestus sust kaua-kaua, jääb mu hinge püsima. Millal lahkud sa küll minust ei tea arstki ütelda Jumalaga senjuriita, jumalaga kaunis neid. Jumalaga Argentiina, ei teid enam naha või. Refr. Oh küll need haavad ...

Sisukord

Kuni pole kodus, olen kaugel teel

Metsatöll

Nii on süda merehundil Kui on meri soolane Raudraske elu sunnil Mul veri soontes keeb Hei-jah, kolm miili veel Hoia purje, raudne mees Hei-jah, kolm miili veel Kuni pole kodus, olen kaugel teel Nii pohjamere pinnal Sa unud koik mis sees Ja oma urmel rinnal Tead seda, mis veel ees Hei-jah, kaks miili veel Kaugel kallas, raudne meel Hei-jah, kaks miili veel, Kuni pole kodus, olen kaugel teel Su silmis hägus haju Raudhingne meremess Ning tead, kui jouad koju On pikem tee veel ees Hei-jah, üks miil veel Hoia purje, raudne meel Hei-jah, üks miil veel, Kuni pole kodus, olen kaugel teel Kuni pole kodus, olen kaugel teel

Sisukord

Kuradi laul

Kord võitles Lõuna-Venemaal, kaugel Doni steppides üks vapper Eesti pataljon lauldes laulu kuradist. Meid paisati itta kord läände, kõikjal seisime kaljudena ja ka Neveli sood ja T?erassid, neil iial ei unusta saa. Refr. Rünnakrelvade terasest tules, kõlab leekides kuradi naer: ha-ha-haa. Sirgub vabadusidu, ei murta neid ridu, kes Eesti eest andnud on kõik. Aeg sangarid kord unustab ja tandrid tasandab. ja surnu-pealuu sõdureist vaid tuul meil jutustab... Teed tagasi meil ei ole, ehkki häving on silmade ees. Vaba Eesti eest palju ei ole, kui ka langeks meist viimane mees. Refr. Rünnakrelvade terasest tules ...

Sisukord

Kurg ja konn

Kivil istub väike konn, mõtleb, et ta üksi on. :,: Koivad välja sirutab, päiksepaistel soojendab.:,: Aga eemal kõnnib kurg, kõht on tühi, meel on kurb. :,: Pilliroogu ragistab, pikka nokka plagistab.:,: Viuhti kivilt hüppab konn, kadunud ta laiskus on. :,: Kiirelt ujub tiigivees, päästab enda kohkund mees.:,:

Sisukord

Kutse

Miks veri nii rahutult tuikad? Mu ukse eest sadamast laev kumeda vilega huikas, mind tuuliste väinade last Refr. Läheme teele, kaugele teele, kus on taevas toetunud veele. Sinna, kus sinine, sinine silmapiir, sinna, sinna sind ma viin Miks sulgeksin südame uksed ja hoiaksin küüntega maast. Kuid võimsam on minust see kutse ja sellest ma vabaks ei saa. Refr. Läheme teele, kaugele teele, kus on taevas toetunud veele. Sinna, kus sinine, sinine silmapiir, sinna sind viin, sinna sind viin

Sisukord

Kutse Guatemaalasse

"Mul on üks rantšo, seal Guatemaalas, kas soovite ehk sinna asuda? Oh, preili Larsson, teid võtan kaasa ja kuningannana seal kasutan. Seal kasvab kohvi, seal saab banaani, seal kõike küll, mis Jumal anda saab, seal neegrinaistel on rinnad maani, kuid valget naist ma vaid armastan." "Oh, valged lokid, oh, sinisilmad! Nii kaunid käed, kas võin neid suudelda? Ma kõigest sellest ju olnud ilma, oh, kallis preili, võtke kuulata! Mu rant?o rõdult on kaunis vaade, üks neeger põldu künnab härjaga. Me nahk on valge ja me teame - me peame kohvis vaid suhkrut segama." "Mu rant?o kõrgel, kus mägituuled nii põhjamaiselt, kargelt kohavad. All kasvab kohvi, kuid ülal kuuled, kuis minu karjakellad kõlavad. Siin kümme lehma, kui kirjud laevad, me kohvi peale piima kannavad ja sada lammast, kui pilved taevas, sooje sokke meil annavad." Ja iga hommik meil algaks helgelt: "Kas preili sooviks ehk kohvi koorega? Ah, viinisaia, jah, kõik on selge, toon teile moosisema poolega. Ja pärast einet, üks väike rännak, mu mustang ootab saduldatult teid! Või hoopis sobiks üks meeldiv uinak, mu baldahiin on valmis, ootab teid." "Mul kõik on öeldud, nüüd öelge teie, kas tulete mu rant?ot vaatama? Kuid mitte lihtsalt, vaid kui naine, kui abikaas, teilt vastust ootan ma! Ah, teil on tütar, kuid muidu vaba, see tähendab, et abiellume. Oh seda rõõmu, sain kasuisaks, veel täna ajan ma maha habeme." "Mu nimi Fredrik, Don Frederiko veel täna kompsud me laeva tassime! Kus on mu tütar, mu valge ingel, miks seda tõmmut neidu passite? Ah see on tütar, mu väike saatan, nii must kui öö, küll olen õnnelik! Mu rant?o ootab meid Guatemaalas, nüüd lähme ruttu, sest tee on pikk.

Sisukord

Kuusteist kannu

Ei otse koju läe, kui käes on palgapäev, Vaid sätid sammud linna poole. Ei huvita mind ükski kauplus linna peal, Ei heida pilke naistesoole. Ref: 16 kannu mis annab mulle rammu, 16 kannu ja kandikutel juust. 16 kannu, mis toidab minu sammu Ja lauad ... mis tammepuust. On seismas tänaval üks lärmav järjekord, Sean ennast vastumeelselt sappa. Kui palju sisenejaid sees on juba olnd, Neil pole laudu vaja katta. Ref: 16 kannu ... On antud üksik koht mul seinapoolses reas, Kus letilt võluv pilk mind vaatab (See on Piret). Teen suitsu teise juba kelner seisab seal, Kui palju? küsib mina vastan. Ref: 16 kannu ... On möödund tunde kolm või kurat seda teab, Kõik seltskond liitund ühtseks pereks. Käib laul, sest õllekas on kõigil tuju hea Ja õllenaps on juba veres. Ref: 16 kannu ... Nüüd, armas õllesõber, seda meeles pea, Ei maksa mujale sul minna. Vaid Humalasse, sest on kõige parem seal, Las esteedid resto minna Ref: 16 kannu ...

Sisukord

Kõndis neiu mööda metsa

Kõndis neiu mööda metsa otsis vaarikaid (x3) Leidis metsast noore mehe nii nad kokku said (x3) Lal-la-la-laa, lal-la-la-laa, lal-lal-la-laa (x4) Võiksid mulle süüa anda kõht on tühi mul Võiksid mulle naiseks tulla kui mind armastad Võiksin sulle süüa anda ise ära sõin Võiksin sulle naiseks tulla kuid mis ütleb peig

Sisukord

Käime koos

K. Terasmaa

Meenub mul, kuidas saime kokku puiesteel, öelda kõike ei julgenud sulle tookord veel, sinu kõrval end tundes ma veendusin taas – leida õnne ei või üksinda. Käime koos, on ju nii, et meid lahku teed ei vii. Käime koos ja me teel aegu kauneid ootab ees. Kuigi raskusi teel, kerge võita on neid, sest meil soov alati käia koos. Soovid täitusid pea, seisime taas kõrvuti, Hoides sõrmuseid käes, tõotasime jääda nii, Maailm kaunina näis, seda tundsime vaid, nüüd on oodatud õnn leidnud meid. Aastad mööduvad pea, leiad halba, leiad head, kuid nad kuuluvad meile ja meile on nad head, palju käidud on teid ja see meelest ei läe, minna kergem, kui ulatad käe.

Sisukord

Küla kuuleb

Veljo Tormis

Küla kuuleb, et mina lõpen, ise mina arvan, et vast hakkan: koju jättin kotitäie, maha mina mattin matitäie, kaasa võttin karbitäie, põue peitin põlletäie. Regi jäi takka tulemaie, regi on sõnuda täisi, reelauad laulusida. Regi laulab Riia keeli, reetallad Tartu keeli, reepakud Paide keeli, reekaustad Kura keeli, sebavitsad Soome keeli, regi ise Hiiu keeli. Küla kuuleb, et mina lõpen, ise mina arvan, et vast hakkan.

Sisukord

Küll on tähed - Oh kooliaeg

O on ümmargune, K on kandiline – ei jää pähe. I on tipuline, Ä on täpiline – meelest läheb. Refr.: Oh, kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled, mul on valmis juba pliiatsid ja suled. S käib susinaga, J-il saba taga – küll on tähed. N on ühtepidi, U on tagurpidi – meelest läheb. Refr.: Oh, kooliaeg, ... Selged mul on tähed, sellest siiski vähe – tarvis sõnu. Kui kord kooli lähen, siis kõik korda läheb – küll on mõnu. Refr.: Oh, kooliaeg, ...

Sisukord

Laev tõstis üles purjed öises fjordis

Evald Tammlaan

Laev tõstis purjed üles öises fjordis ja särasid veel tuled mustas vees. Üks väike tüdruk kaljul õie murdis, kui ratta juurde asus roolimees. Õis langes alla ranna vahupiiri ja tuulelaulu kustus vaikne nutt. Laev uljalt ulgumere poole tüüris ja ookeani jõudis hommikul. Jäid maha rand ja kaljul väike maja ja sillale viiv alla kitsas tee. Veel hõljuks nagu üle fjordi vee siis meremehe nukker laulukaja. Mees roolis rinna vastu ratast surub, on iga laine vaenlane ta ees. Silm otsib aga õrna naisekuju ja silmapiiri valge vahu sees.

Sisukord

Lagendikul põõsa vilus

Lagendikul põõsa vilus Eesti sõdur lamab maas :,: Tema nägu, mis nii ilus Surmapisar läigib seal :,: Eemalt puude vahelt paistab Väike valge majake :,: Seal veel ootab nägus neiu Langeks peiu rinnale :,: Kuid ei sõdur jõudnud koju Tema rinnus hõõgub kuul :,: Üle tema maise põrmu Vingub sünge sügistuul :,: Eesti mehed eesti naised Hoidkem kõrgel tema au :,: Sest et eesti sõdur langes Kaitstes oma Isamaad :,:

Sisukord

Lahinguväljal näeme, raisk!

Metsatöll

Tuleme kui tuultepojad, võitleme kui verevennad. Raua rangust loitsvad tütred, külmast kanged kivikalmed. Täna lähme võitlemaie, läbi hiie, läbi laane. Rauda tules turjastama, verele ikestama! Lahinguväljal näeme, raisk! Soisest metsast on me maada rauast sündind randmeida. Susist sündind meele'eida, kivist sündind südameida. Lähme täna võitlemaie, läbi hiie, läbi laane. Rauda tules turjastama, verele ikestama! Lahinguväljal näeme, raisk! Loitma löönd me terasetuli, terast mis hangund me hinge, Sääl kokku metsavihased, põhjatuulte pojad ja tütred! Lähvad täna võitlemaie, läbi hiite, läbi laante, raudu tulle turjastama, verele ikestama! Lahinguväljal näeme, raisk!

Sisukord

Lahtilükkamine

Jaak Johanson

Laskub üks haldjas, väsinud, aga sitke ja selgete silmega ja lausub: Hei, poisid, kas olete valmis? Siis lükkame korraga. :,: Peipsi koha pealt lükkame lahti selle väikese Maarjamaa. :,: Ühe tiiru nii ümber selle ilma nõndaviisi peab tegema. :,: Ja siis kasvõi teise ilma ühes rohu ja rahvaga. :,: Eks toetage pilgud siis vastu ja lükkame korraga. :,: Tasapisi, et kokku ei põrkaks Soome, Rootsi ja Norraga. :,: Öö tähtede tuules me lä’eme. Maad varjab ta hingede vall. :,: Uhke laine lööb Lätimaa randa seal Ruhja ja Valga all. :,: Taani väinadest mahume läbi, kui kõik seisavad serva peal. :,: Siit minna ei ole meil häbi – küllalt näinud, mis kurja, mis head. :,: Eks sealt on siis tee meile lahti kogu maailma merele. :,: Kas leidub seal kuskil üks sadam me viimsele verele? :,: Eks seal siis veel vaatame silma ta päikese kullale. :,: Kas leidub seal all veel üht paika ka sellele mullale? :,:

Sisukord

Laimjala pullilugu

rahvalaul

Suisel ajal ilm oli tore x2 läksime Laimjala metsa loole. x2 Kartsime hirmsat metsakolli x jne Rapi- Reeda rusket pulli. Poole päeva vötsime loogu tulime küüni juurde koogu. Kuulsime metsast pulli hääle Juula sai rabinal virna pääle. Kes aga sai, see tsirkas metsa, Joak aga poiss sai tamme otsa. Nüüd pole muud kui aina öhka, Pull pani puu alt toidu nahka. Kaapis jalaga korda kaks, ja möirates siis metsa läks. Juula pani padavai Laimjala möisa, kaibama seda polutseile. Mina vaatasin et veis on veis, kõik lauanõud lasi paska täis. Polutsei tegi protokolli, Rapi- Reeda ruskel pulli. Lubas aga kohe oma kohust täita, Rapi- Reedal rihma näita. Teeme selle loo nüüd lühemaks, saab joomakorra vähemaks. Sellel laulul on nüüd lõpp, sest tühjaks sai minu õllekapp!

Sisukord

Las jääda kõik, mis hea

Refr 1.: Las jääda kõik, mis hea ei siis lõpe ka laulud eal. Eilseks võib saada homne päev Noorus oli ja on ja jääb Üks aednik teeb elu lilleaiaks Värisevad käed, elu see on jääv Ja aastais daam pruulib õuntest veini Ta silm nõrgalt näeb, aga vein on jääv Refr 2.: Kui oled noor, sinus peitub jõud Elu on nii kuum Südames sul on kindel nõu Võita ilmaruum Refr 1.: Las jääda … Üks mees nii hall põldu kündmas orus Kortse täis ta käed, aga põld on jääv Ja neiu noor lebab valgel rannaliival Päikest täis on päev, päike- see on jääv. Refr 2.: Kui oled noor …

Sisukord

Las jääda nii kuis oli

Anna Haava

Oh ära karda, kallim, ei sind ma tülita, ei iialgi su armu ma taha kerjata. Refr. :,: Las jääda nii, kui oli, las jääda nii, kui on. Las jääda saladuseks, et sind ma armastan. :,: Võin uhkelt, külmalt, võeralt sinu silmi vaadata, võin vaikselt nii kui vari sinust mööda minna ka. Refr. Las jääda nii, kui oli … Võin teistel suud ka anda ja teisi armasta, kuid südames vaid siiski ma olen sinuga. Refr. Las jääda nii, kui oli … Võin vaikselt rannal sõuda ka ilma sinuta, võin aga põuepõhjas sind kanda lõpmata. Refr. Las jääda nii, kui oli …

Sisukord

Laul kaugest kodust

Ralf Parve

Need on kauged, hallid rajad musta muretaeva all – rasked katsumuste ajad käia karmil võitlejal. Refr. Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee kauge kodu poole minna, kuid musta muretaeva all, kui raske ka ei oleks tal, :,: ta jõuab, ta jõuab sinna. :,: Veel ei leidu kuskil varju, ümberringi tuulte ulg. Pikki orge, künkaharju paiskub vastu surmatuld. Refr. Nii pikk … Jäävad mitmed külma hange, märga mulda sellel teel. Siiski mitte kõik ei lange, paljud koju saavad veel. Refr. Nii pikk …

Sisukord

Laul Põhjamaast

Enn Vetemaa

Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, lainte maa ja ranna maa, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma.

Sisukord

Laula elu ilusaks

Piret Rips

Laula elu ilusaks, laula, laula maailm mõnusaks, laula, laula elu ilusaks, laula, laula maailm mõnusaks, laula, laula mured minema, laula, rõõmuviisid veerema, laula! Laula päike särama, laula, laula vili kasvama, laula, laula päike särama, laula, laula vili kasvama, laula, laula mehed põllule, laula, laula lapsed õuele, laula! Laula rikkust külale, laula rahvas õnnele, laula elu ilusaks, laula maailm mõnusaks! Laula tervist taadile, laula, pikka iga memmele, laula, laula tervist taadile, laula, pikka iga memmele, laula, laula mured minema, laula, rõõmuviisid veerema, laula! Laula leiba lauale, laula, laula vili põllule, laula, laula leiba lauale, laula, laula vili põllule, laula, laula loomad aasale, laula, laula küllust kodule, laula! Laula rikkust külale, laula rahvas õnnele, laula elu ilusaks, laula maailm mõnusaks! Laula elu ilusaks!

Sisukord

Laulikutele

Ester Mägi

Mis mu põues pakitseb, mis mu meele nukraks teeb, mis mind ära ehmatab, kogunisti kohutab? Et nõnda palju ilu on suure ilma sees, et nõnda palju valu on elus elades. Et nõnda palju ilu on merelainetes, et nõnda palju ilu on taevatähtedes. Et nõnda palju õrnust on armu silmades, et nõnda palju soojust on noores südames. Et nõnda palju elu on rinnas sügavas, et nõnda palju valu on põues palavas. On ilu, elu, valu nii palju ilma sees ja sellest kõik nii vähe on teie lauludes.

Sisukord

Lauljaks loodud

Kadri Hunt

Olin mina enne noori meesi, seda enne poisikene. Laulin ma seda luguda, mis oli isa enne laulnud, ema õed olid õpetanud, vennad targaste tasunud. Nõnda laulsin, kuidas mõistsin, kuidas minu isa enne laulis. Olin mina enne noori meesi, seda enne poisikene. Ostsin püssi ja ostsin mõõga, uhke Hollanti kübara, ostsin Harju mehe hobuse, Vil’landi mehe verikõrvi. Siis läksin ma Riiga laulemaie, Tartu linna taha tantsimaie, Valga linna vahel’ valtsimaie. Keisri kaasikus laulu lõin ja kroonu kuusikus kukkusin ja kes tahab laulda minu vasta, ehk ka meie meeste vasta, võtku häälta äke´esta, kurku adrakurgedesta. Siis tulgu seie laulemaie, meie vasta luulemaie. Nende sõnad sõideldasse, seal nende rammu raugeb! Olen mina nüüd ju tugev meesi, ega enam poisikene. Laulan nüüd seda lugu, mis minu isa mulle laulnud, ema õed mulle õpetanud, vennad targeste tasunud. Laulan laaned laiemaksi, hääl mul kõlab üle ilma!

Sisukord

Laululilled

Ajab oma rida iga õige mees kui ka läheb ringi sirge siht on ees muutlikud on ajad lõputud on teed lähedal ja kaugel mõistvad kaaslased Ref. Aastad kiirelt mööduvad uued põlved sirguvad kõige eest mis eile täna maksma peab palju neid kes kannatand on oma elu ohverdand lapsepõlvekodust pidanud lahkuma Tules olgu rauad mitte liiga kaua õigel ajal meister teeb valmis töö sügaval on juured juurte sees on jõud arusaadav neile kes siin on sündinud Ref. Aastad kiirelt mööduvad … Palju neid kes kannatand on oma elu ohverdand me laululiiled neile täna kingime

Sisukord

Leib jahtub

Tõnis Mägi

Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud. Lapsed taas tulla ei saa - lühike aeg, pikk on maa. Kummutil pildid reas, õlelill nende seas, kuldjuuksed peas. Refr. Valgel laual rätiku all palav leib. Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid. Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed ... Trepil on valget lund, puud on täis karget und. Ootamist tiksumas aeg. Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed! Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ...

Sisukord

Lenda, lenda lepalind

Lenda, lenda lepalind viimast korda veel palun sind! Lenda üle suure laia vee, sinna, kus mu kallike. Kodukülla lenda sa, kus mu neiu ootamas. Vaikses aias õunapuude all kaunis kodu asub tal. Lenda kiirel lennul sa, lauldes teda tervita! Vii tal roosiõisi kaunimaid, suudlusi ka palavaid. Kaugel asub tema peig, ootab temalt sõnumeid. Ühte väikest teadet kallimalt igatseb ta palavalt. Ütle, et ta ei kurvastaks, ütle, et ta nutma ei jääks. Ehk küll kaugel viibin ma, tulen koju võitjana. Sinu silmad on kui öö, ära õnnetuks mind tee! Nõnda laulis väike lepalind tervitades, kallim, sind.

Sisukord

Liisa, päikseline naine

Sõitsin oma setukaga linna poole traavi, ilm oli ilus nii, et tolmas tee. Järsku nägin - tüdruk astus maantee veeres kraavi, tundsin teda kohe - oli Liisa see. Refr. :,: Liisa, päikseline naine, Liisa, kaunisilmne naine, Liisa, unelmate naine, aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,: Võtsin Liisa vankrile ja sõit läks jälle lahti, seal ta mul siis punetas kui ladvaõun. Enam ma ei saanud muud, kui ainult Liisat vahti, ohjad läksid meelest, aga rinnas oli kõu. Liisal olid juuksed nagu viljakõrred kuldsed, silmad olid sinised kui potikaas. Rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged, puusajooksu andis alles vaadata. Võtsin Liisal ümbert kinni, musu tahtsin võtta, Liisa oli soe nagu värske sai. Aga selles ürituses jäin ma kohe hätta, Liisa mulle - plaks - vastu kõrvu lõi!

Sisukord

Liivakell

Läksid sa, tühja aega veel näitab liivakell, liivakell. Ja mu aeda vaid kõrbetuul paitab Hing on hell, hing on hell. Kuhu läksid, kui kaugele viib sinu tee Maanteetolmus su jälgi veel näen. Ma ei suutnud sind hoida ega võita endale Nüüd lootusetu tundub homne päev. Küllap põhjust sul oli, et minna Seda tean, seda tean. Kaasa võtta ei võinud mind sinna Sul on hea, sul on hea. Kui koos koiduga tõusen ma voodist Pole sind pole sind. Iga laul väljub nukrana rinnast Pole sind, pole sind.

Sisukord

Liivimaa pastoraal

Riho Sibul

Minu viiskudel on virts, mul on iseloomu vähe, kuid surun mütsi pähe, jah, surun mütsi pähe – see mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe. Lihtne on elu mul siin Liivimaal. Ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraal. Silku ja vett sõime salamahti heinateol ja Väägvere koor – see käis vankritega laulupeol. Olen päritolult pops, mul on tihtipeale jahe, kuid tulgu vihm või rahe, jah, tulgu vihm või rahe – see mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest see ka mõni pahe, jah, see ka mõni pahe. Lihtne on elu mul siin Liivimaal, ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraal. Oo, kuis Põhjalahe kohiseb, oo, mõisa köis las lohiseb. Olen varavana nolk, kõik on üldjoontes sama, kuid ma ei aja jama, jah, ma ei aja jama, see mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest mul on ükstakama, jah, mul on ükstakama. Lihtne on elu mul siin Liivimaal, ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraal. Mus on esiisa verd, aga ajaloost tean vähe ning surun soni pähe, jah, surun soni pähe. See mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe. Oo, kuis Põhjalahe kohiseb, oo, mõisa köis las lohiseb.

Sisukord

Linnamäng

Veljo Tormis

Liigu, liigu (ellero), linnakene, (ellero), liigu, linna (ellero) pärakene! (ellero) See on linna linast tehtud, pära tehtud takkudesta. Siia murrab Mustu sarve, siia lõhub Lauku sarve seda kantsi kaevatessa, seda linna tehta’essa. Tulge sisse noored neiud, seda kaupa ostemaie! Mis on linna, see on linna? See on kaunis kaubalinna. See on sirge siidilinna. See on ilus helmelinna. See on sõõrik sõlelinna. Tulge sisse noored mehed, seda kaupa ostemaie! Mis on linna, see on linna? See on kaunis kaubalinna. See on vinge viinalinna. See on hullu õllelinna.

Sisukord

Lõke preerias

Lõkkesuits, hõõgvel söed, hobu hommikust õhtuni käis nüüd on tulnud öö. Kõrgel kuu, tuul on loid, rohulõhna kõik preeria täis, kuula mind kauboi. Sul ees on kodutee, sa peagi poega näed, üks päev vaid sadulas on olla veel, öö ja päev. Tean see kõik, aga laulust, mu sõber kauboi, ei kao nukker noot. Läände jäi, piiga hell, Võõrais rantshodes saatuseks, sai võõras karjakell. Lootust tõi lasso lend, aga õnnest jäi kirjades vaid igatsev legend. Ei sul ei lõpe tee ja kuigi poega näed, nii palju otsida ja leida veel siiski jääb. Hõõgvel vaid hoia söed, iga lõke teeb valgemaks öö usu mind kauboi.

Sisukord

Läbi lume sahiseva

Läbi lume sahiseva sõidab saanike, :,: aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti. :,: Kena jõuluehte saanud iga metsapuu. :,: Seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu. :,: Sõida ruttu, saanikene, koju kirikust, :,: läbi luha, üle kingu, mööda männikust. :,: Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju, :,: kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu. :,:

Sisukord

Läänemere lained

Martha Müller-Grählert

Seal, kus Läänemere lained laksuvad, seal, kus tuuled, tormid aina mühavad, :,: seal on valge majak, valge nagu luik, seal on minu kodu, seal mu sünnipaik. :,: Mäletan, kui olin alles väikene, mõtlesin, et lähen ära kaugele. :,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand, lapsepõlvekodu meelde ikka jäänd. :,: Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all, kallim neiu hingab teise rinna naal, :,: õed ja vennad on läinud ilma laiali. Ainult kask on jäänud truuks mul surmani. :,: Rändamisest väsind, koju tulen ma, vana kase alla istun puhkama. :,: Vana kase kohin mulle jutustab, ammu möödund aegu mulle meenutab. :,:

Sisukord

Ma ei tea

Henno Käo

Mu ellu nüüd on tulnud üks väike muudatus, mind hoopis teiseks teinud su käte puudutus. Refr. Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, mida ihkab minu hing. Üht neiukest suudeldes joovastub rind, ma laulan: “Oh, kui hea!” Ja varem oli toidul ka hoopis teine mekk. Nüüd unetult ma koikul ja peal ei püsi tekk. Refr. Ma ei tea … Oh, kullakallis haldjas, kui saaksin sinuga kord hämaras lokaalis veel rumbat tantsida. Refr. Ma ei tea … Sa oled minust kaugel, nii kaugel otsata. Ja pisar minu laugel ei taha kuivada. Refr. Ma ei tea …

Sisukord

Ma loodan, et saan sellest üle

Raimond Valgre

Mu ümber vaikseks jäi ja järsku kõik, mis kaunis näis, valgus nagu nukrameelsust täis. Ma sind ei süüdista, vaid soovin, et sul oleks hea. Ükski valu jäädav pole eal… Ma loodan, et saan sellest üle, et sa mind ei armasta. Ma loodan, et saan sellest üle ning siis jälle kord naeratan. See algas kõik veetleval kevadkuul ja lõppes, kui koltusid lehed puul … Ma loodan, et saan sellest üle, et sa mind ei armasta.

Sisukord

Ma märtsikuus läen merele

Väikeste Lõõtspillide Ühing

Ma märtsikuus läen merele, must maha jäeb mu pruudike. Sest meri on mio elukoht, mio rõõm ja lootus, hädäoht Kus kohas jõlusam on viel kui suisel ajal mere piäl. Kui laev läeb kärmelt edäsi ja päike paistab soojasti. Siis mere laened hõlpsaste mio laeva kandvad rannalõ. Kui vaiksed, vagurad nemad on, siis merimehel ia õnn. Kui ilm läeb vahest tormilõ, tuul tõstab purjud kõrgõlõ. Ei julgust siiski kaota miä, ei rõhu südänt murõga. Kus inimesel loodud surm, äi seält tedä ärä peästä hirm. Ei maa piäl põlõ tienistust, mis ärä piästäks surma suust.

Sisukord

Ma tahaksin kodus olla

Helene Koff

Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad :,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,:

Sisukord

Ma vaatan paadist kiikriga

rahvalik laul

:,: Ma vaatan paadist kiikriga, kui kaugel on see Saaremaa. :,: Refr. :,: Ei paremat ole kuskil maal kui suisel ajal Saaremaal. :,: :,: Seal Saaremaal ei kasva muud kui kadakad ja männipuud. :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Mu pruut on valge nagu tui, ma nägin teda mullu sui. :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Tal mustad juuksed, valge kael ja kaela ümber sametpael. :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Ma rüüpan merest soolast vett ja räägin armsamale tõtt: :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Kui tahad naiseks tulla sa, pead Saaremaale sõudema! :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal …

Sisukord

Maa ja ilm

Olav Ehala

Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa. Siin on kõike maa ja ilm – sellest rohkem ju olla ei saa! Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa! Mul on aega maa ja ilm seda tunda ja tajuda… Siin tulin ilmale, valguse sisse ilmatu ammu – ja alles, ja nüüd. Maa võttis mu omaks. Kas omaks maailma peaksin minagi võtma siis nüüd? Küsida tahaksin ilmast ilma, miks on just nii, mitte teisiti? Omaks ma võtan oma maailma – suure ilma teen teisiti! Minu päralt on terve ilm… Ilmale tullakse ilmast ilma – ammuilma ju kannab meid maa! Ilmavalgust vist nägid mu silmad, armas, et sinuga kohtuda! Tean ju, neid laule on maa ja ilm sinust ja minust ja meist, sellest, et peegeldub silma sees silm, vaadates teineteist ilmatu pikalt, ilmatu kaua, kuni uduneb pilk… Ilmateid käies meeles on ikka see meie silmapilk. Minu päralt on terve ilm… :,:Maapõue tuli, see iginoor, lahvatab leegina siin, kui ma ta südames siia toon ja pilvede piirini viin.:,: Olemisrõõm on ilmatu… Mismoodi saakski ilma ju laulda ja tantsida? Ei, ilma ei saa! Ei, ilma ei saa! Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa. Siin on kõike maa ja ilm – sellest rohkem ju olla ei saa! Kuulaku pealegi maa ja ilm – õnn on olla nii noor, nii noor, tantsida, laulda ja hõisata, hõisata kooris ja üheskoos! Meie kohal on ilmaruum. Olemisrõõm on ilmatu suur!

Sisukord

Maleva Valss

EÜE

On laupäeva õhtuselt lõhnamas malev, Kui temasse vajutad joobunud näo. Ehitusmalev end uskuma paneb, Et õnne vaid kauguses kukuvad käod. Refr: Oh keeruta, kudruta kavalat juttu Kuldtärniga nooruke staabimees sa. sul mõistus on pehkind ja kulub nii ruttu, et maleva naljast sa aru ei saa. Just sellises malevas peamegi pidu Kus jaburus tudengil ulatand käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund See tööde ja totruste kullane päev. Refr: Oh keeruta, kudruta kavalat juttu ...

Sisukord

Mandoliinid öös

Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, taas kõnnin mööda rohtunud paiku, mis meid kokku kord viis. Siin on see tee, kus käisime ammu, saatjaks tähed ja kuu, siin tundsime siirast ning andunud rõõmu, õnnest vaiksed suud. Refr. Ei iial mandoliinid läe meelest, mandoliinid läe meelest. Õnne kord nad mul tõid seepärast hinge mul jäänd see mandoliinide hääl kuuvalgel ööl. Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun, mis meid lahku kord viis. Kuu hellalt paitab mändide latvu ja tuhmilt valgustab teed. Vaid kaugelt õrna muusikat kandub, mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ...

Sisukord

Margareeta

Margareeta, mahe naine, aastat seitseteistmene oma iluduse läbi kiusatust tõi meestele. Refr. Margareeta on kui tuike vaga, ei iial aja mehi taga. Ei ta mängi armutulega nii, et kahju sest võiks juhtuda. Korra ühel suvepidul, tema aga tundma sai Tõistre-Jukut, kelle meelde tema kuju jäädvalt jäi. Refr. Margareeta on kui tuike vaga... Margareeta iludusest Juku hing sai nõiutud, aga tema armutunded ei saand iial vastatud. Refr. Margareeta on kui tuike vaga... Juku kurvastab ja leinab, Juku norus ringi käib. Juku on kui päris haige, sest ta hing kui kadund näib. Refr. Margareeta on kui tuike vaga... Aga ükskord ometigi Juku lootus täide läks. Õnn tal viimaks Margareetalt armastust ja musu tõi. Refr. Margareeta pole enam vaga, sest ta süda nõudis armu taga. Ainult nalja pärast mängis ta Juku tundmuste ja armuga.

Sisukord

Matkalaul

Tõnu Aare

Seljakotid selga koju jäägu tsumadan kikilips ja kaap oodaku oma aega veel. Mees ei ohte pelga naine kodus kamandab kodust välja saab harva ju hea on olla teel. Refr. Paksu metsa vahel vastu tuleb karusid kaenlas mesitarusid piibutobid suus. Kuskil võsa vahel libahunte kohata võib ja õndsalt ohata - emotsioon on uus. Kahekümnes sajand näkineiud vete pääl kose kohinas kandled käes, gaasimaskid peas. Õitsev ühismajand Murueide tütred sääl uutmistuhinas hangud käes, Kungla rahva seas. Refr.Paksu metsa vahel ... Aga pärapõrgus vanamoodi mõtlejaid üksikuid on veel mülkasse nende rada viib. Kohuta ei kõrgus tulevikku tõtlejaid rõõmus meie meel kolkasse tungib päiksekiir. Refr.Paksu metsa vahel ... Seljakotid selga koju jäägu tsumadan kikilips ja kaap oodaku oma aega veel.

Sisukord

Mats alati on tubli mees

Ado Reinvald

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, :,: ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga. :,: Refr. :,: Jah, kui see laul meil korda lä’eb, ei meie kimpu jää. :,: Kord astus oma pambuga ta läbi mõisa õue, :,: saks tuli vastu kärkides kui kõige kurjem kõue: :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … „Kas sina, tõbras, parunit ei enam tunda taha :,: või on sul munad mütsi sees, et müts ei võtab maha?” :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … „Kas tead, ma lasen keppisid su jaoks tallist tuua. :,: Ei aita see, siis lasen ma sind kase otsa puua!” :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab müts tal põues. :,: See sünnib kodus, kirikus, kuid mitte mõisa õues. :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, :,: ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga. :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb …

Sisukord

Me armastame ooperit

J.Kloes / H. Käo

Nüüd juttu tuleb ooperist ja tema hüvast puhvetist. Ma läksin sinna frakiga, nii iseennast näitama. Kuid ooper kuulmata mul veel, sest puhvet oli hiigla peen. Seal terve aja istusin ja peeni jooke nautisin. Jah-ah-aa! Jah-hah-ha-aa! Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa! Kuid ooper käib ka puhvetis, la lal-la-lal-la-laa! Ma laulan üpris uhkesti la-la-lal-la-lal-la-laa! Belcanto on mul laitmatu, ma sellel alal võitmatu. Ja hinges mul Itaalia ning südames Veneetsia. Fassaad on minul korralik, võibolla veidi norralik. Kuid miks mind pole märgatud ja lava peale torgatud? Jah-ah-aa! Ah-hah-ha-aa! Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa! Kuid ooper käib ka puhvetis la lal-la-lal-la-laa! Ma laulan üpris uhkesti la-la-lal-la-lal-la-laa! Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! Lai-la-la-lailaa… Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! …

Sisukord

Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll

mustlaslaul

Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll, näed elu, ent varsti lä’eb valuks see sul! Refr. :,: Ah, kui juba mürgel, siis mürgel lõpuni! Ah, kui juba unustus, siis olgu täielik! :,: Ju nooruses tormasid ellu sa ka, kulutid jõudu, ent kõik see asjata! Refr. Ah, kui juba mürgel … Nüüd pooled su noorusepäevist on läind, kuid neis oma õnne sa pole veel näind! Refr. Ah, kui juba mürgel … Ka teaduse kõrgusel rühkinud sa, kuid suurimad tõed ka sääl sul leidmata! Refr. Ah, kui juba mürgel … Ja armastushurma sa tunda ka saand, kuid sellest sul valulik mälestus jäänd! Refr. Ah, kui juba mürgel … Sest valagem klaasid kõik uuesti täis ja joogem nad tühjaks, vast aitab, eks näis! Refr. Ah, kui juba mürgel …

Sisukord

Me lähme rukist lõikama

Me lähme rukist lõikama, kes tuleb vihku köitma? Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita? Mina otsin ja sina otsid, mis puutuks meile silma, mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu, jääb ilma. Me lähme lina kitkuma, kes hakkab linu köitma? Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita? :,:Mina otsin ja sina otsid, mis puutuks meile silma, mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu, jääb ilma.:,: Me lähme heina tegema, kes hakkab loogu võtma? Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita? :,:Mina otsin ja sina otsid, mis puutuks meile silma, mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu, jääb ilma.:,:

Sisukord

Me mõtted on priid

tõlkinud August Anni (Annist)

Me mõtted on priid, kes suudaks neid köita? Kes vägev on nii, et vangi neid heita? Ka vanglas ja vaevas neil lahti on taevas. Refr. :,: Kõikvõimsad me nii – me mõtted on priid. :,: On elada rõõm kesk päikese kulda, on harida rõõm maad emakest mulda. Ja kannatust kanda ja ohvriks end anda. Refr. Kõikvõimsad me nii … Kõik muu meil ükskõik, mis ise me’i taha. Meis enestes kõik, kas hea see või paha. Me süda ja silmad, need loovad maailma. Refr. Kõikvõimsad me nii …

Sisukord

Me pole enam väikesed

Heldur Karmo

Me teame, mis on hellus, mis on hool, meid saatnud armastus on igal pool. On aastad olnud õnneläikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid, hulk karme päevi ja armunud öid! Las jääda meile veel võitmata vood ja meie laulda kõik laulmata lood, ja meie laulda kõik laulmata lood! Meid kanti hällist saati käte peal, ei lastud varvast ära lüüa eal. Meist hoiti eemal tormid, äikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid … Me tööd ja mängud võeti vati seest, meid kaitsti kiivalt pettumuste eest, said kätte toodud kuud ja päikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid …

Sisukord

Meie elu

M. Mohn

Kui mina alles :,: noor veel olin, :,: lapsepõlves :,: mängisin. :,: Ei mina teadnud :,: muud kui seda, :,: mis mina nägin :,: silmaga. :,: Rõõm teeb lastel :,: lauluhääle :,: kaunimaks kui :,: kandlekeele. :,: Meie elu :,: on siin ilmas :,: nii kui linnul :,: oksa peal. :,: Näitab ennast :,: rõõm, mul siiski :,: süda on täis :,: kurvastust. :,: Ei meie tea, :,: kas me saame :,: siin veel kokku :,: tulema. :,:

Sisukord

Meil tuuled sõnumeid tõivad

Meil tuuled sõnumeid tõivad, et tormid tõusevad. Siis lained laulu lõivad, meil purjed paisuvad. Nii, nii, nii, nii merella laulud kõlavad. Nii, nii, nii, nii laulud kõlavad. Kui raksudes tuiskavad tormid ja sünge on meri kui öö. Kui mässavad lained karmid ja purjeis käimas on töö. Siis, siis, siis, siis, tardume innulla vaatama. Siis, siis, siis, siis, süda meil rahutult lööb. Kui tormide rahutus raugeb ja purjeile puhkust toob. Kui päikene loodele langeb ja kulda laineile loob. Siis, siis, siis, siis, jälle me laulud kõlavad. Siis, siis, siis, siis, laulud kõlavad.

Sisukord

Meistrimehed

Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Höövliga oskan ma lauapinda siluda! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Nõelaga oskan ma ilusasti õmmelda! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Haamriga oskan ma tulist rauda taguda! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Pintsliga oskan ma toredasti maalida! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Saapaid ka oskan ma osavasti talluta'! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Trillallaa, trallallaa, trillallal-lal-lal-lal-laa!

Sisukord

Merepidu

Virve Köster

Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Refr. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb … Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod. Refr. Meri on, meri jääb …

Sisukord

Meri, mu tuhandenäoline sõber

Meri sul on tuhat tuju Tuhat laulu on sul suus Igal hetkel muudad kuju Igal hetkel oled uus Täna naeratad ja särad Homme kurjalt lainetad Meelitad ja tõukad ära Muutlik justkui naine sa Refr: Meri, mu tuhandenäoline sõber Meri, mu vaenlane karm Meri, mu tuhandenäoline meri Sa oled mu arm Sinu tujusid ei suuda Iial ette arvata Täna elu põrguks muudad Homme hellalt armastad Avad oma sinisilmad Annad saaki hõbedat Homme jälle kurjad ilmad Vaenlane ja sõber sa Refr: Meri, mu tuhandenäoline sõber

Sisukord

Mesimumm

Joel Steinfeldt

Heinamaa peal lendas väike armas mesimumm Lendas põses maasika närimiskumm Kõht oli pudi täis Ja päike kõrgel käis Lendas üles lendas alla Tegi summ-summ Mesimummil oli täna antud vaba päev Lendas väiksed püksid jalas ja vestiväel Nuusutas ühte lille Peatus teise lille peal Nii ta oma päeva veetis heinamaa peal Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Mesimummil lendamisest väsind vasak tiib Otsis kohta kuhu maanduks Peatukski siis Kõikjal puha lillemeri Maandumine polegi nali Kuid üks lage mätas eemal paistis, summ summ Maandus vastu mätast põmmdi nii mesimumm Nõela mätta sisse torkas, ai ai summ summ Mätas kohe üles kargas Mesimumm ära arvas Polegi see mätas vaid on hoopis karumõmm Ei olnudki see mätas vaid oli hoopis karumõmm Ei olnudki see mätas vaid oli hoopis karumõmm

Sisukord

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma, Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. Püssi võtsid sa ja püssi võtsin ma, Ja püssi võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu nägid sa ja karu nägin ma, Ja karu nägid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu lasksid sa ja karu lasksin ma, Ja karu lasksid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Nahka võtsid sa ja nahka võtsin ma, Ja nahka võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Naha müüsid sa ja naha müüsin ma, Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Raha said sa ja raha sain ma, Ja raha said kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma, Ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Napsu võtsid sa ja napsu võtsin ma, Ja napsu võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Purju jäid sa ja purju jäin ma, Ja purju jäid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Koju läksid sa ja koju läksin ma, Ja koju läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Peksa said sa ja peksa sain ma, Ja peksa said kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,:

Sisukord

Metsateel

Artur Kapp

Ma kõnnin hilisel õhtul veel üksinda metsateel... Tuul kahiseb puude ladvul ja lehed langevad eel. Ma kõnnin hilisel õhtul veel üksinda metsateel, ja kaugele noorusera´ale veel tagasi mõtleb mu meel. Ma tundsin üht ilusat noormeest ja süda, mis puhas kui kuld, ja säravaid silmi ja huuli ma tundsin... Ja rinna sees tuli. Ja suurt ja sügavat õnne- tuld,armastust tundsin ma Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka... Ma kõnnin hilisel õhtul veel üksinda metsateel - tuul kahiseb puude ladvul ja lehed langevad eel.

Sisukord

Miljuneer

Mind kogu elu oli küla toitnud mu pääle vaadati kui koerale mu taskud eales polnud raha hoidnud kui ükskord ümbrik toodi kohale. Sain kirja Londonist, kus notar teatas mu tädi lõpetand on maise tee Oh kallis tädi meenutan sind ikka Su testament must tegi äkki rikka - Oh, darling happy days will now begin. Ma jätsin hurtsiku kus olin kasvand siin kolkas eales enam mind ei näe nüüd olen miljuneer ja söön end rasva ja valge kinda sisse pistan käe. Kuid kuhu minna siit kus olen harjund kust kunagi ei ole ära käind! Mul mõtlemist ei olnud vaja pikka, kas läände suunduda või hoopis itta - Ill buy the ship and sail around the world. Ma ostsin purjeka "Saint Margareta" ja neli kokka hiina kooliga kes teavad molluskitest rokka keeta kuid mida teha rooliga? Ma ostsin tüürmani ja seitse madrust ning uhke habemega kapteni ja pealekauba sain veel ühe plika kes kajutisse kandikuga lippab kui ütlen - "Bring me whisky and cacao!" Ma päeval kõnnin mööda laevatekki, siin kalad lendavad, ei ela vees neil õhtul akna taha panen pekki las loomad näevad, siin on rikas mees. Kõik päevad sarnased kui neegrid kõrbes kuid kas ei paista sealt Ameerika nüüd meeskond ruttu laevalaele ritta paar sõna ütlen lõpetuseks ikka - "You all are free to leave, except the girl!" Ma võtsin kaasa oma tõmmu plika ja lasin laeval minna tuldud teed "Kas tüdruk tead seepaik on siin Ameerika ja mina sinu miljuneer. Kas tead, et oled hakand mulle silma kas tead, et naine sa ja mina mees?" Ning kohe selgeks sai et teadis ikka ja tegi igasugu hulle trikka - "Oh darling, happy days will now begin!" On õhtuks kanda kinnitada vaja ma läksin uurima kust osta saan üks pilvelõhkuja või lihtsalt maja, kust hästi ära paistaks ookean. Ma jooksin rõõmsalt mööda liivast randa - nüüd algab elu uus, kõik valla teed. Kuid samma kohta välja jõudsin ikka, kus juba ootas mind mu tõmmu plika ja ütles naerdes -"Make me love again!" Oh darling, happy days are here again.

Sisukord

Mina pean sambat tantsida saama

Hardi Volmer

Uks hingel kõlkuma jäänd no kes see sealt tuli Kallis kui magama läed, siis kustuta tuli Pliidi all praksuvad puud, ma kannatan kuni Kardina vahelt näen kuud, siis põgeneb uni Raadio ees otsin tuttavat jaama Sest et sambat pean tantsida sinu eest salaja saama Avedina nossa senhora de copacabana On korraga neelanud mind, ning R: Rio de Janeiro ja auriku hääl neiud bikiinides Suhkrupea mäel Rio de Janeiro ja plaazide read sambat seal tantsima pean, kas tead Tuul väljas kangutab ust, ah mis ta saab teha Sest nagu laineis langust ma õõtsutan keha Oh kestaks kauem see viis tean praia vermelhal On bossanova kui briis suhkrupea seljal Raadio ees... Kusagil kolksatab riiv, ma kuulan hirm põues Ilmsi kui sahiseks liiv mu akna all õues Näe juba kirmetis maas ja tantsides tammub Kojamees kühvliga taas ja kirub ja vannub Steppides alla treppidest ruttan Kõik on kahtlaselt kodune kõik on kohtlaselt tuttav Tahaks naerda ja samas ma tahaksin väga ka nutta On tänavad ühtlaselt jääs, käes R: Talvine Tallinn ja aguli hääl kõnnivad kõurikud libedal jääl Talvine Tallinn ja veduri hõik see on siis tänaseks kõik

Sisukord

Minagi olin Arkaadia teel

Minagi olin Arkaadia teel, kuigi ma sündisin saunas. Mõnikord mõtlen, ma läheksin veel, Muretu nooruk Arkaadia teel, Marssalikepike paunas. Aga ma tean, et kaotasin käest Tee juba enam kui ammu ja et ma üksinda enese väest Leiaksin tee, mille kaotasin käest, Selleks ei ole mul rammu. Kuhu ka lähen, seal vesi on ees, vesi ja kõledad kaljud. lahkunud viimne kui lootsikumees, Lahkunud lauldes, et vesi on ees, nii nagu laulavad paljud. Nõnda ma istun ja tõesti ei tea, Vanduda ennast või saatust. Ärge vaid öelge, et nõnda on hea, Nõnda on elu... Sest teie ei tea, Ei tunne mu isamaatust.

Sisukord

Minemine

Jaan Tätte

Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee. Ei tea, kas kiire mul või küllalt aega, kas liialt ma ei vaata tagasi. Kas olin teel, kui päike tõusnud taeva, või rändasin ka siis, kui magasin? Ei tea, kas jaksan oma reisipauna kanda, – kolm südant, mis ei ole jahtunud, Ja mida ma ei raatsi ära anda, on vaikselt minu pauna mahtunud. Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee.

Sisukord

Mingem üles mägedele

Mihkel Veske

Minge üles mägedele, tuule õrna õhule! Vaatke alla oru põhja üle lille hiilguse! Vaatke, kuidas oja keerleb läbi luha läikiva! Ja siis hüüdke alla orgu: :,: „Ilus oled, isamaa!” :,: Vaatke, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kuidas kaasik kohab lõhnavates lehtedes! Vaatke, jõed, järved läik’vad metsas virvendusega! Ja siis hüüdke üle metsa: :,: „Ilus oled, isamaa!” :,: Vaatke, rohke rukis hällib uhke nurme nõlvadel! Tõuvili tõotab anda rohket saaki sügisel. Viljapuude okste otsas hiilg’vad anded iluga. Ja siis hüüdke üle nurme: :,: „Ilus oled, isamaa!” :,: Vaatke karja lustipidu leherikkas lepikus! Kuulge karjalaste laulu vastuhelkjas võsikus! Vaatke, kuidas kõrgel võlvil taevas helgib sinaga! Ja siis hüüdke taeva poole: :,: „Ilus oled, isamaa!” :,:

Sisukord

Minu kodu

Metsatöll

Pikki radu tallates, kui venimas on aeg imbub nukrus naha alla, ootust südamesse kallab Klompi püüad neelata, kuid püsivaks jääb vaev igatsuse väädi juured kasvanud on liiga suureks Kaotanud kui oled hinge, tead, kust leiad selle Hingetuna ilmavallas püsimiseks napib malda Koht kus suureks sirgunud on sinu õed ja velled või ka ise loonud asu, lihtsalt olla Hoomates, kui kaduv on kõik, lihas jakski raugeb ühes suunas suudad astu, isegi kui vool on vastu Mõttes oled ligidal, kui ise oled kaugel surmüksindusest kisub välja, ootus lootust toidab näljas Tagasi siis leiad tee, et kosutust saaks vaim tummist tunnet rinna sisse, jõudu juurde jaksamisse toimetada ilmas ringi, rammust saanud kaim ja meelerahu kodumõttes kaasas kannad Kus on minu kodu, seal on minu süda kus on minu kodu, seal on minu hing Kui meelel on paik, kus olla vaid sooviks ja miski sind ootamas vaid kohale jõuda kindlasti proovi või kodutuks jääbki su vaim

Sisukord

Minu südames sa elad

H. Karmo

Öö on imesoe ja paistab kuu, Pimedus meil on pargiteil. Suudlust varjab pink või iidne puu – oma tuba puudub meil! Refr.: Minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas. Minu südames sa elad suure armastuse loal. Minu südames sa elad, seda keelata ei saa, sest mu südamesse sisse oled kirjutatud sa. Siiski meie õnn on noor ja kuum, mured seda käest ei vii. Leidub kuskil kord ka meile ruum – seni trööstin sind ma nii: Refr.: Minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas... Peagi punab koit, on kaste maas, Meile laulab ärkav lind. praegu piisab sest, kuid hiljem taas Lohutama pean ma sind: Refr.: Minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas...

Sisukord

Mis maa see on?

Siiri Sisask / Peeter Volkonski / seade Tõnu Kõrvits

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge, Vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas täis on imeväge Ja kummalised nende laululood. Mis maa see on? Kord öö sööb ära päeva, Kord päev on nõnda pikk, et neelab öö. Ühtmoodi mõlemad siin mööda lähevad - Kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd. Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks veel ainult kõlbab inimene siin? Kes selle valu ükskord kokku korjaks, Et tuleks armastus ja lõppeks piin? Mis maa see on, kus halastus on ohus, Kus vabadus on maasse kaevatud, Kus on siin õiglus, kus on rahukohus, Kust õiglust otsima peaks vaevatud. Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes, On roostes häbi südameta rind. Siit põgeneda võiksin lausa joostes, Kuid miski hoiab tagasi veel mind. Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida, Ja millega ta seda teeb ei tea. Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida, Kuid ometigi endaga mind veab. Mis maa see on? Kas suudan teda mõista? Kas suudan enam olla temata? Mis maa see on? Kuis ometigi võis ta Kõik oma lapsed jätta emata? Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge. Vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas täis on imeväge Ja kummalised nende laululood.

Sisukord

Mis värvi on armastus

Heldur Karmo

Su huultel nii värskelt kui juunis punetab maasikavärv; su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean ... Refr. Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab? Mis värvi on armastus? Kui teaks küll oleks hea! Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma, et iga päev mu armastust siis näeksid sa, siis näeksid sa. Mürkkollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall, vaid igatsust leevendav lootus särab kui hõbekristall. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean ... Refr. Kuid mis värvi on armastus … Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev, mul näib, et roosaka pintsliga taevast, värvimas koidukiir käib. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean … Refr. Kuid mis värvi on armastus …

Sisukord

Mu isamaa on minu arm

Lydia Koidula

Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma. sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, :,: mu isamaa! :,: Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma. Ja peaks sada surma ma see pärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa, :,: mu isamaa! :,: Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, :,: mu isamaa! :,:

Sisukord

Mu isamaa on minu arm - G. Ernesaks

Lydia Koidula

Mu isamaa on minu arm, kell’ südant annud ma, sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, sa siiski elad südames, mu isamaa, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa!

Sisukord

Mu meelen kuldne kodukotus

Mu meelen kuldne kodukotus, Ma sagedast näe und veel sest, :,: Kos õndsa esä kallis kotus Mind varjas, väikest latsekest. :,: Mäest alla, mööda kopli veere Ma paljajalu paterdi :,: Ning ringi üle Ridassaare, Kaits peokest täis lillesi. :,: Nii Piirikese mäele lätsi, Kos külälatse kiiksive, :,: Kos Märt ja Maie, Aino, Atsi Mo kaugelt joba hõiksive. :,: Sääl pidu pillerkaari leime Ja koplin laia kivi pääl :,: Võileiba, kamakäkki seime, Mis ristiema jagas sääl. :,: Ja vahest ka veel ikki saime, Kui pajupill meil katski läits :,: Või varba vastu kivi leime Või karmani seest katte väits. :,: Nüüd lännu igavesti, minnu Ne armsa aja ammugi. :,: Me latse nagu essind linnu Kik ilmalaanen laiali. :,: Ja mets ja maa saand teisemasse Ja mägi muutnu hoolsa käe, :,: Ning koplisse om kasvand kase Kuid mälestus ei meelest läe ... :,:

Sisukord

Mu suul ei ole sulgejat

Alo Mattiisen

Et me asjad aetud saaksid, lahkumised lahkelt läeksid, sõjavankrid sõidaks ära, kamandajad kaoks ära, nuhid nurgas nukrutseks ja koputajad kogeleks. Mu suul ei ole sulgejat ega keelel kinni köitejat, mu pähe päitse panijat ega sõrmedegi sidujat. Kui on lõpuks asjad aetud, vaenukirves maha maetud, sõjamehed koju sõitnud, punasedki puhkust võtnud, Eesti aeg võib alata, kuid ära siiski unusta, Eesti aeg võib alata, kuid ära siiski unusta: Mu suul ei ole sulgejat…

Sisukord

Muhu saare mullapind

rahvalik

See Muhu saare mullapind on üles kasvatanud mind. Kui näen mina lahes sulavett siis räägin kallimale tõtt. Et mul oli nõu ära minna Tallinna ja Riia linna. Nõu oli minna igaühel aga raske naesemehel. Kõige raskem oli nendel kes olid pruudid võtnud endel. Jõuluni võin ära olla siis võin jälle koju tulla. Siis hüüan:'Tere õde, vend! Kas tunnete veel ära mind?' Kas elus on minu vanemad? Vai on nemad muldas mõlemad? See Muhu saare mullapind on üles kasvatanud mind.

Sisukord

Mul meeles veel meloodia

Mul meeles on veel suveteed, kus käsikäes kord käisime ja uduloor, mis varjas järveveed. Mul meeles veel on kuldne kuu ja õieehtes toomepuu ja huuled soojad paitamas mu suud. Aeg nii kiiresti läeb, möödub pea talv ning kevad on käes. Ammu pole sind näind, seda ei tea, kuhu sa jäid. On meeles mul meloodia, mis tollel õhtul laulsid sa, kui seda kuulen, meenud mulle taas.

Sisukord

Mulgimaa

Om maid maailman tuhandit Ja rahvit mitmit miljunit - üitsainus Mulgimaa! Öö kuri kui las olla ta Ku Pikäsillast üle saa, Suud anna mullal ma. Ja üteaindsa mõttege Ma eidä õhtu magame Ja tõusu ommuku: Oh kunas ma su jälle näe? Oh kunas kodun tõusup päe Ja õhtu pastab kuu? Äits einanutt ek kõrreke, Ku kodunt siia kaugele Lind noka otsan tuuss - Ma ikess pääl tal otseldi Ja ütsi pisare kik vii Ta küllest ära juuss. Om maid maailman tuhandit Ja rahvit mitmit miljunit - Üitsainus Mulgimaa!

Sisukord

Mulgimaa, sääl on hää elada

Mulgimaa, sääl on hää elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, Suured jõukad eesti talud Kena neiu ka kaasaks sa saad, Kes on sündinud kasvanud sääl, Kellel armsaks saanud ilus Mulgimaa. Kus on punapõsksed neiud, Keda tublid eesti peiud Kosja minnes ei unusta eal. Refr. Tule mulle, Manni, armastan vaid Sind Ainult Sind tahan ma kaasaks kosida Väike Viljandi, Mulgi päälinn Juba aastaid palju püsinud on siin. Ei läe meelest lossimäed, Kus nii õrnalt käsikäes Armund olles meil tee läbi viind. Ja all orus seal peegeldub järv. Suveõhtul mõnus aerutada sääl. Kui sul kaasas väike neiu, Keda siis kui saad kord peiuks, Kosja minnes ei unusta eal. Aastad mööduvad, vanaks kord saad Aga Mulgimaa meil meelde ikka jääb. Elad seal või oled kaugel, Rõõmust särab pisar laugel Kui sa terviseid saad Mulgimaalt. Tuleks noorus veel kord tagasi Ei mind tuuled enam kaugele sealt viiks. Siiski õnnelik mul elu, Sest mul kaasas mulgi neiu, Kellel laulsin ma laulu kord nii... Mulgimaa, sääl on hää elada jne.

Sisukord

Mulle maitsed sa

rahvalik

Mulle maitsed sa kui rabarbrekook, mustasõstrajook, õhtane õlletoop. Ai-aa, pääs on püsti juuks endale küljeluuks sind ma ei saa. Sulle ma jalanartsu hais olen vahest vaid, näka peal üks pais. Ei-ei, seda küll ei vei ära taluda ma, väitsa torkan rinda Siis ehk sinu pääs ära sulab jää, Armastuse käes on sul silmad vees. Oi-oo, küll on hullud lood, õige magus mees on kui pergu sees.

Sisukord

Mullu mina muidu karjas käisin

soome rahvaluule, tõlkinud Tuudur Vettik

Mullu mina muidu karjas käisin, mullu mina karjas käisin. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, mullu mina karjas käisin. :,: Tegin mina pilli pajukoorest, pilli tegin pajukoorest. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, pilli tegin pajukoorest. :,: Istusin siis mättale mängimaie, puhuma siis pillilugu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, puhuma siis pillilugu. :,: Salakesi kuulas minu mängu karjapõlve kaunim neiu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, karjapõlve kaunim neiu. :,:

Sisukord

Must kapten

Atlandi ookeanil, kus lained laksuvad, Üks laev seal sõuab ruttu, tal purjed tumedad. Komandosillal kõrgel ta kapten seisab sääl ja alla käsu annab ta kare, käskiv hääl. See kapten on van Straten, Must Kapten on ju ta, Laev "Lendav Hollandlane" viib teda Aafrika. Küll mässule lõi meri ja pikne müristas - ei tarretand ta veri, ei kartnud tema mees. Ta käskis valjul sõnal:" Kõik purjed ülesse! Las mühab, mässab meri, ei karda seda me." "Ahhoi! Üks puri näha!" nii hüüti vahi päält. " Oh vennad, vaatke valvsalt, vist Morgan tuleb säält!" Sääl kapten sõjalippu ju käskis tõmmata: "Küll Morgan saab veel näha - ei teda karda ma!" Ja pea kattis taevast paks püssirohu suits - laev "Lendav Hollandlane" tuld juba andis ta. Pauk kõlas, sild läks puruks, kuul lõhkus laeva ka. "Trepp alla!" käis komando siis mustalt laevalta. "Kus on mu tütre varas?" nii karjus Morgan veel. "Surm sulle, hollandlane, Atlandi mere pääl!" Siis tormasivad üles need mehed tigedad. Nad võtsid püssid piigid ja mõõgad välkuvad. Külm mõõgatera lõikas Morgani maha sääl, van Straten teda võitis just tema laeva pääl. "Nüüd Morgan on ju surnud!" veel mehed hüüdsivad. Ja elagu van Straten, ta poisid tugevad".

Sisukord

Must kohv

R. Whittaker / H. Karmo

Kohvi joon nagu vett, Hõljub suits, ees sigarett Pärast sind mul baarid koduks said, Neis istun vaid. Refr: Suur maailm ringi veel käib, Aeg võõraid rõõme on täis. Ma üksi seisma jään, sind, ainult sind ma kõikjal näen. Veereb jutt, olla hea, Kuni jälle tühi pea Ja kui siis ristub öös, mõni tee see pole see. Refr: Suur maailm ... Ei murtud süda parane Ei mälestus unune, Ei kuiva pisarad Kuid armastus jääb elama.

Sisukord

Mustamäe valss

Heldur Karmo

Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga, õnn tahtis pageda käest. Päeval ja ööl, kodus ja tööl mõtlesin Mustamäest. Refr. Nüüd elan Mustamäel, korter on aus ja hea ning selle õnne eest Fortunat kiitma pean. Nüüd elan Mustamäel – tahta mis võiksin veel! Hulk päevi kauneid siin mind ootab, ootab ees. Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik, olgu seal pidu või pulm – igavust ma tunda ei saa enne, kui kell on kolm. Refr. Nüüd elan Mustamäel … Kui nüüd veel Mustamäe Žiguli kandiga sõpruse sidemed looks, võib-olla nii minagi siis auto veel majja tooks. Refr. Nüüd elan Mustamäel …

Sisukord

Mutionu pidu

Elas metsas mutionu, keset kuuski noori, vanu. :,: Kadakpõõsa juure all eluruum tal sügaval.:,: Kutsus kokku külalisi, karvaseid ja sulelisi. :,: Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.:,: Vantsis uhkelt karuvana, veeres siili okaskera, :,: jänes nudisabaga, orav kikkis kõrvaga.:,: Joostes tuli väle põder, hiljaks jäi veel reinuvader. :,: Siis kõik lauda istusid, pidurooga maitsesid.:,: Karu imes mesikooki, jänes rüüpas kastejooki, :,: kaaren karusmarju sõi, kull see kurejooki jõi.:,: Põder limpsis samblasuppi, orav näris käbijuppi. :,: See oli päise päeva aal pilla-palla pillerkaar.:,:

Sisukord

Mõtisklus

Laine laine järel randa kandub sääl siis jõuetuna liiva vaob, nagu lubadus mis kergelt antud nagu tõotus - petlik, mis kaob. Igas hetkes peitub head ja halba sääl kus lõppeb, seal ka algab tee. Meri kustutab kord jäljed kaldalt aga hinges püsivad need. Kostab sosin üle vaikse mere suurel kivil käsi hoiab kätt. On see kohtumise rõõmus tere, või ehk nukker hüvastijätt? Igas hetkes peitub head ja halba sääl kus lõppeb, seal ka algab tee. Meri kustutab kord jäljed kaldalt aga hinges püsivad need.

Sisukord

Mägede hääl

Heini Vaikmaa

Seisan ma mäel, hüüan ja sealt kajab mu hääl küngaste pealt. Kogub see jõu õhtu eel. Võimas kui kõu hääl on teel. Kajab see hääl kõrval ja ees, taga ja peal, lõpuks mu sees. Rikas ma saan olla nii, ulatun maast taevani. Mul on üks paik, kuhu tulen taas, sealt saan ma jõudu, et elada. Mul on üks paik, kuhu tulen taas ja nõnda edasi hea on minna… Seisan ma mäel, hüüan ja sealt kajab mu hääl küngaste pealt. Nõnda see saab suure hoo, minusse toob võimsa voo. Mul on üks paik, kuhu tulen taas…

Sisukord

Mööda teed, mis on kividega kaetud

Heldur Karmo

Mööda teed, mis on kividega kaetud, tulen ma, süda soe. Minu jaoks on kõik pahandused maetud, aga see vist ei loe. Refr. Minna võid oma teed, hoida sind ma ei saa ja kui soovid, siis jäägu see nii. Pole tülitseda tahtnud ega solvata sind ma, kui seda sa ei tea, eks mine siis! Nagu lill õitsen aianurga rägus sinu jaoks iga päev. Päike suudleb mu juust ja suudleb nägu – kink on see sinu käest. Refr. Minna võid oma teed …

Sisukord

Nad vaatavad üksteise otsa…

Pärt Uusberg

Nad vaatavad üksteise otsa, sääl taevas ja siin maa. Neid vaadanud olen ma tihti nii öösi kui päeval ka. Nad seisavad üksteisest kaugel, ei ligine iialgi. Neid vaadanud ma olen tihti, ei tunded kaogi. Neil mõlemil mind vist on vaja, nii taeval kui ka maal, sest minagi eks ole nõnda – pool maas ja pool taeva ra’al, pool maas ja pool taeva ra’al.

Sisukord

Naer

T. Kurmet

Üksi seisan ma rannal, seltsiks vool Viiv täis lindude kurba viit hinges kõle sügistuule naer hinges kõle sügistuule naer Suvi kadund käest, sügis võitmas taas suve külluse naeratust Suve loojang, raagus puude aeg Suve loojang, raagus puude aeg Pääsud lennu eel, udu üle vee Leinas kodunõmme kask Päikse kaisus vanad kastanid Päikse kaisus vanad kastanid Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer ümber kõle sügistuule naer Päikesemaa on halliks hõõgumas, suvenaer, suverõõmei sügist, ei vii Pääsud lennu eel, udu üle vee Leinas kodunõmme kask Päikse kaisus vanad kastanid Päikse kaisus vanad kastanid Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer ümber kõle sügistuule naer, ümber kõle sügistuule naer...

Sisukord

Naerata

On arm meil möödunud ja ees nüüd lahkumine, kas tõesti lootsid sa, et õnn on igavene? Las meeldiv mälestus meil möödund päevist jääb sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa, naerata, nagu eile armas, pisarad nüüd kuivata naerata, õnn ei ole kaugel. Kui hinges on üksindus ja südames igatsus siis möödund õnne meenuta, naerata, naerata Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna, siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda. Kui silmis pisarad, sa pühi ära nad, su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa ...

Sisukord

Nii vaikseks kõik on jäänud

Ernst Enno

Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. Päev pole, öö ei ole, silm nagu seletaks, kui kuskil mäe nõlval sa üksi seisataks Ja ümber nagu tuuled su üle juttu aaks – ei mõista, siiski kõigest sa nagu aru saaks. Ei mõista, vaatad üles ja vaatad tagasi – ja ohkad endamisi, ja ohkad jällegi... Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees.

Sisukord

Nooruse laul

Jüri Remmelgas

Vennad, tehkem puhtaks hääled, pangem laulud kõlama. Laskem kõlada kõik keeled, noorus peab ju elama! Refr. :,: Kes saab noorust, noorust keelata, kui ta tahab, tahab hõisata! :,: Iga mure, mis meid rõhub, murduma peab laulu ees. Vägev hõiskelaine lõhub tõkke, mis peab vaba meest. Refr. Kes saab noorust … Neiud, teile laulud loome, nii on tore elada, rõõmukarikast me joome tuhat sõõmu korraga! Refr. Kes saab noorust … Kevade võib mööda minna, sinna parata ei saa. Aga laul, mis kõlab rinnast, peab vabalt voogama! Refr. Kes saab noorust …

Sisukord

Nuku hällilaul

“Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, uni on sulgend linnukse suu. Väsind su väiksed jalad ja käeksed…”, nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka: uinu, hellake, sa! Laulan kui ema ma, une toon magusa! “Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, tuul mängib kannelt kastanipuus. Õrnalt sind hoian, hoolsalt sind valvan…”, nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka…

Sisukord

Nõia elu

Enn Vetemaa

Inimestel elu igav, :,: haldjail hallivõitu. :,: Nõia elul, sel on võlu, :,: laskem luuasõitu! :,: Refr. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppin’d oled. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppin’d oled. Inimene tõuseb vara, :,: ta on tööde ori. :,: Nõial kratt toob koju vara, :,: kulda on meil kui pori. :,: Refr. Nõia elu … Nõidund ma ja uurind veidi, :,: kübara saan potist. :,: Aga tip-top ballikleidi :,: nõiun jahukotist. :,: Refr. Nõia elu … Teiste mured meile kama, :,: klõbistame sõrgu. :,: Aga pärast maiset jama :,: põrutame põrgu. :,: Refr. Nõia elu …

Sisukord

Nüüd ja edaspidi

Jaan Tätte

Maja ees algab tee, tee on selge - ühes otsas surnuaed ja teises kaev. Sellel teel on kindel olla, toas on Miisu ja kuudis on Polla. Sealt, kus maa lõpeb, ookean algab, seal, kus ookean algab, on tuul. seal, kus tuul, seal puri on paadil, seal, kus paat, seal olen ka ma. Iga päev olen merel ja jandan, iga päev, kuid see pole mu töö. Laseks tuulel end võõrsile kanda. Koju tahan, kui jälle on öö. Kodus pliidi ees pingil on soe, võõrad maad enam hinge ei poe. Nii hea ja kindel on olla, toas on Miisu ja kuudis on Polla.

Sisukord

Nüüd tulge, mu kaimud

Metsatöll

Nüüd tulge, mu kaimud, veel enne kui öö Ja lopule viidud taas ränk päevatöö Kui kondid on kanged, vaev liigeseid sööb Siis pehmeks saab turja kui kask tantsu lööb Nüüd tulge, mu kaimud, siin modu saab juua Ja purunend viisu voib tuleroaks tuua Siin vaimu saab värskeks kui osata olla Ja päevatöö järgmine kergem voib tulla Nüüd tulge, mu kaimud, siin laulu voib lüüa Ja suitsutet kala ka pärast saab süüa Kui monikord juhtub susijalast on vesi Siis uni saab magus kui murakamesi

Sisukord

Oh laula ja hõiska

Oh laula ja hõiska, Sest laulu aeg on käes! Su priiuse kõla, See helisegu väes! Kõik mure ja häda Oh unusta sa nüüd, Ning südant sul täitku ükspäinis rõõm ja hüüd! Mis maksab muretsus, Mis saadab kurvastus, Ehk kui sul alati üks ai ja oh on suus? Kui aga saadad sa kõik mured minema, ja ajad hingest, mis sul vaeva teeb, Siis kõik su tegevus parem korda läeb. Sest ole rõõmus sa ja ikka lauluga Sa elu pahandust Ja valu vähenda. Ja mõtle järele, Eks ole tõsi see, Et mure tarvis sind Ei loodud ilmale. Kui oled õige mees, Kel rahu südames, Siis elad ilmas sa Kui lillepõõsa sees.

Sisukord

Oh sa õnnistav

Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha, kallis jõuluaeg! Ilm oli hukas, Kristus on sündind, ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha inglite lauluaeg! Petlemma väljal kuuldakse nüüd häält: ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav kõige ilma õnneaeg. Kristus on tulnud, meid lunastanud! Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!

Sisukord

Oh võtkem Jumalat nüüd kiita

Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita, kes suuri asju teeb, ja Temale au anda, kes emaihust ju meil teinud palju head ja praegu hoidvad veel meid Tema armu käed. See armas Jumal nüüd ka võtku muret kanda, meil rõõmsaid südameid ja kallist rahu anda. Ta pidagu meid ka siin ülal armsasti ja võtku häda käest meid päästa heldesti. Au olgu Isale, au, kiitus Jumalale! Au Tema Pojale, me Rahukuningale! Au Püha Vaimule, Kolmainul algusest, kes oli, nüüdki on ja jääb ka igavest!

Sisukord

Oh, punapea Meeri

Henno Käo

Sind nägin ma suitsuses kohvikus, „Narsaani” seal limpsisid. Sind vahtisin, kustunud sigaret suus, ja külmalt sa lahkusid. Refr. Oh, punapea Meeri, sinu leegitsev juus on süüdanud leegi minu lihas ja luus. Ja teine kord nägin sind trammi peal, kus istet sul pakkusin. Läks silme eest mustaks, kui keeldusid seal ja tuimalt sa lahkusid. Refr. Oh, punapea Meeri … Ja kolmandal korral, kui Pihkva rong kui saatus meid kokku viis. Siis viivuks mind müksas su silmade tung ja jälle sa lahkusid. Refr. :,: Oh, punapea Meeri … :,:

Sisukord

Oh, sa poiss

rahvalik laul

Läksin mina, läksin mina läbi külatänava, neiu pani parajasti kinni õueväravat. Refr. :,: Oh, sa poiss, seda sa ei tea, kuidas sinu õnn võib õitseda pea! :,: Teretasin teda ja siis alustasin juttu, küsisin: “Kas peremees ise ka on kottun?” Refr. Oh, sa poiss … Neiukene vastas mulle, ise vaatas silma: “Papi olla eile sõitnud mammiga linna.” Refr. Oh, sa poiss … Seda kuuldes palusin ma neiukeselt juua: “Oleks kena kui ta mulle klaasi vett võiks tuua.” Refr. Oh, sa poiss … “Astuge siis tuppa,” lausus mulle kena neiu, “Küllap joogipoolist ikkagi meil leidub.” Refr. Oh, sa poiss … Astusime tuppa, kus jõin ohtralt kapakalja, pärast seda neiuke ei lasknud enam välja. Refr. Oh, sa poiss …

Sisukord

Oh, sa vaine valgõ jänes

:,: Oh, sa vaine valgõ jänes. :,: :,: Oh, sa vaine, tsiirai-tsimma, valgõ jänes. :,: Kos sa eelä üüse ollit? Poksa mõisa talli pääl! Kesvä olli keerulitsõ, kaara katsakandilitsõ. Nipse-näpse kõtitävve, lätsi alla juuma. Johtu herrä püssägä, katõ paari hurdaga. Püss läts valla, piu-pau, hurda takkah, hiu-hau, mõtsaladva liu-lau! Ärä tapi jänesekõsõ innemuistise eläjäkõsõ! Saksa latsõ, padakunna söövä lihha, niu-näu, kahvli-väidse, kliu-kläu! Olõ terve, tarõtütär, kiä luu kokko korias, köüdi valgõ räti sisse, veie mõtsa kannu otsa: säält sai jälki jänesekõnõ, innemuistine eläjäkõnõ.

Sisukord

Oi aegu ammuseid

Vene romanss / K. Kikerpuu

Meenub mul mu lapsepõlve maja - Õnnelikult elasin seal ma. Möödas on mul nüüd need kauged ajad. Unelmais veel ainult sinna saan. Refr: Oi aegu ammuseid! Oi aegu ammuseid! Kui saaksin korraks tagasi veel teid. Oi aegu ammuseid! Oi aegu kaugeid neid! Kui saaksin korraks tagasi veel neid! La-la-la ... Kuigi ilmas palju olen näinud, Õnne kuskilt leidnud pole ma. Aastad on vaid kiirelt mööda läinud Ning ei enam tagasi neid saa. Soovin küll ju ainult nõnda vähe, Ainsaks korraks koju saada veel. Kuid ma tean, mul soov ei korda lähe. Liiga hiljaks jäänud on nüüd see. Vahest harva siiski naerab päike. Koduõue silma ette toob. Tundub siis, kui oleksin veel väike ning võiks täide minna iga soov!

Sisukord

Oi külad, oi kõrtsid

Hando Runnel

Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu, kus parimad piigad, kus pudeli-õlu. Kus suveööd kaunistas kiikede kägin, kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin. Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi, kus korraga kogeda hääd sain ja häbi, kust maantee viis mööda, kus redel viis lakka, kus armastus algas, kus igatsus hakkas. Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu, kus piimased piigad, kus õhtune õlu, kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled, aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.

Sisukord

Oi, te poisid

Boris Kõver

Laulgem, poisid, praegu kõige kallimast, väiksest linnast, meie armsast Tallinnast ehkki hallid tema paesed teed, ikka head meile need. Kui sa kõnnid mööda kitsast tänavat, neiu silmad sulle vastu säravad. Oi, te poisid, kuis teil põleb rind, neiu, ma ei jäta sind. Kui sul leitud pole õiget kallimat, vaata ringi meie armsas Tallinnas. Stroomi rannas liigub kõrge kiik, laulab seal tüdruk nii. Lööme saapad õhtul hästi klantsima ja siis Kadriorgu lähme tantsima. Oi, te poisid, kuis teil põleb rind, neiu, ma ei jäta sind. Kes siit ükskord leiab hella kallima, see ei lahku enam iial Tallinnast. Loome kodu kõrgel kalda peal, kostab sealt laste naer. Pilgub merelt meile kauge majakas, hüüab kaunist õnne valge kajakas. Oi, te poisid, kuis küll põleb rind, neiu, ma ei jäta sind.

Sisukord

Ojalaul

Jaan Tätte

Vesi ojakeses vaikselt vuliseb ta endal laulu laulab laulab uniselt. Ta vahtu tekitab on külm ta päikest peegeldab on külm. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab. Ta väga rahulik on küll ta väga rahulik on küll. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi. Vesi ojakeses vaikselt vuliseb ta endal laulu laulab laulab uniselt ta vahtu tekitab on külm ta päikest peegeldab on külm. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab ta väga rahulik on küll ta väga rahulik on küll. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi.

Sisukord

Oleksin laululind

Oleksin laululind, Kannaksid tiivad mind, Kus sind ma näen; Et aga see ei läe, Sest siia jään. Ehk ma küll kaugel sul, Unes sa juures mul, Rõõmustad mind; Kui aga ärkan ma, Ei leia sind. Öösi, kui uinun ma, Siis minu mõttes sa, Meeles mul veel; Kus mind küll tuhat kord, Kiitnud su keel.

Sisukord

Olen viin, olen viin

EÜE

Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin. Voolan lettidelt alla, kõik teed on mul valla. Refr.: Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin. Terves kehas terve viin. Võta mind, võta mind, ma ju armastan sind. Ma ei jäta sind maha, kuni sul on veel raha. Refr.: Olen maailma jumal ... Terves kehas kaks viina. Olen hingede kosutus ja abielulahutus. Olen saatuslik hurm, olen sohvrite surm. Olen südamevalu, olen poiste vanglaelu, Olen kaklus ja kägistus, olen taplus ja vägistus. Refr.: Olen maailma jumal ... Terves kehas kast viina.

Sisukord

Oll Mäeotsa talu

Oll Mäeotsa talu, Tirallallaa! Sääl elli tütar Anu. Tirallallaa! Oll Mäeotsa talu, Sääl elli tütar Anu. Tirallallaa! Tal oll üts kuri pini. Tirallallaa! Ja Muri oll ta nimi. Tirallallaa! Tall oll üts kuri pini jne. Ma lätsi Anu poole. Tirallallaa! Ta mo eest kandse hoole. Tirallallaa! Ma lätsi Anu poole jne. Siis vana Juhan tuli. Tirallalaa! Tal saivas seljas oli. Tirallalaa! Siis vana Juhan tuli jne. Ta ütel: "Muri võta!" Tirallallaa! Kos mina, vaene, tõtta! Tirallallaa! Ta ütel: "Muri võta!" jne. Ma kargsi aia ääre, Tirallallaa! Ja Muri puri sääre. Tirallallaa! Ma kargsi aia ääre jne. Ma kargsi üle aia. Tirallallaa! Es läpe taade kaia. Tirallallaa! Ma kargsi üle aia jne. Ja pilve katsõ taivast, Tirallallaa! Ma es näe murda saivast. Tirallallaa! Ja pilve katsõ taivast jne. Ma kakse käega kaali. Tirallallaa! Ja tõse käega paari. Tirallallaa! Ma kakse käega kaali jne. Ma selle pini tapa! Tirallallaa! Aga esi teda ei mata! Tirallallaa! Ma selle pini tapa jne.

Sisukord

Olles osa oma maast

Piret Rips

Siis, kui väike tundub kodu, leiad uusi teid ja radu, ees on valla mitmeid sadu – kaugustesse viivaid teid. Aina kihutame nii me – rännukirg ei tunne piire, laia ilma on meil kiire: kuskil oodatakse meid! Kui on käidud teed ja rajad, ära nähtud maad ja majad, kodukolde soojust vajad, olles osa oma maast. Sünnimaa jääb südamesse, isamaa jääb hingamisse, kodumurre mõtlemisse, olles osa oma maast. Rõõm on leida uusi paiku, mõista võõra keele kaiku, tunda võõra leiva maiku, uusi sõpru leida teel. Suurem rõõm on koju tulles, oma rahva hulgas olles, leida: kõik mis hea, on alles – meidki oodatakse veel! Kui on käidud teed ja rajad…

Sisukord

Oma laulu ei leia ma üles

Leelo Tungal

Üle vainude valendav aur, vahulillede udune voodi… Igaühel on südamelaul, igaühel on see isemoodi. Refr. :,: Laa-laa-la-la-la-laa, Laa-laa-la-la-la-laa. :,: Lähen karjateed, karukell käes, kutsun hiliseid laule ma koju ja nad tulevad männikumäelt, kõige viimane udus veel ujub. Refr. Laa-laa-la-la-la-laa … Minu laule vist teavad siin kõik, udus rippuvad kellukakannud, sest et kõik nad siit karjamaalt sõid, vaid üks vallatu plehku on pannud. Refr. Laa-laa-la-la-la-laa … Üle vainude valendav aur, mul on närbunud karukell süles. Igaühel on siin oma laul ja ma oma ei leiagi üles. Refr. Laa-laa-la-la-la-laa …

Sisukord

On kevad tulnud taas

Kui siniselget laotust näed, kui ülast valget hoiad käes, hüüab sulle hiirekõrvus iidne laas, on kevad tulnud taas. Nii rõõmsa näo nüüd saavad teed, ei hetkeks enam peatu me, ümberringi päiksekiirte pillerkaar, on kevad tulnud taas! Aianurgas leidnud kase otsas pesa täpiline kuldnokapaar, lootusetut võitlust päevavarjus peab vaid mõni üksik unine saar. Nüüd jätkub valgust kõigi jaoks ja talvetusk su kõrvalt kaob, lauluks suureks südames saab rõõmuraas, on kevad tulnud taas!

Sisukord

On läinud aastad

H. Vaikmaa / M. Tross

Kui käes on loojang, metsast tõuseb kuu, ma seisan uksel kodu ees. Siit ükskord läksin väravast välja üksi suurele teele. Nii puhas taevas tähed helgivad kui kutsuks mind nad endaga ja hallist loorist ilmuvad selged hetked lapseea-aastaist Refr.: Ma näen kui lasen isa käest lahti kord et teha ise sammud siin maailmas ja õrnalt puudutada kõike seal mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata. Näen aias kivi mille all uskusin on peidus mees kes salaja jälgib mind kas olen küllalt hea et täita soov mis väga igatsenud siis väike laps on nüüd vaid mälestus see. On läinud aastad, hetked ilusad neid iial tagasi ei saa nüüd näen et nõnda suurena tunduda võis väikene hoov siis Kui suureks sain siis ja tuli aeg lahkuda mind kurvalt mänguasjad jäid ootama Nüüd alles taipan kuidas seovad mind kõik asjad millega ma siis mängisin on nüüd vaid mälestus see. Refr.: Ma näen kui lasen isa käest lahti kord et teha ise sammud siin maailmas ja õrnalt puudutada kõike seal mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata. On elu reeglid saanud nüüd selgemaks kuid nagu lapsel väljaspool aeda siis on siiski nõnda palju teadmata kuid juba palju läinud on aega mul ei tea mis tulevik toob.

Sisukord

Pane tähele minu palumist

Pane tähele minu palumist, kuule laine leina ohkamist. :,:Anna andeks mulle armas pruut, et Su vastu olen eksinud.:,: Jää on merest lumi metsast läind, meie armuaeg on mööda läind. :,: Neiuke oh ära kurvaks jää - merereis teeb rõõmu minule.:,: Mis on põllu põllumeestele, haljad aasad noorte lastele :,: mis on peiu noore neiule nii on meri armas minule.:,: Köidan kokku veel üht pakikest, jätan jumalaga kallikest. :,: Kapten ootab, ammu ootab laev, möödas meie armastuse aeg.:,: Kui on merereis meil hästi läind, võõraid randu ja ka rahvast näind, :,: siis ma pöördun koju tagasi. Kallikesel seltsim sedasi :,: Kui on kätte jõudnud sügisöö pöördun jälle koju tagasi. :,: Võtan kallikese kaenlasse, suud ja südant luban temale.:,:

Sisukord

Papa Carlo laul

Juhan Viiding

Seda õnne kõik ei aima, mis on vanal mehel siis, enne surma kui saab õnnistust ta veider eluviis. Kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli – jaa! :,: Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. :,: Refr. Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka ise oled muld. Üks on tõde, mingi vale :,: ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. :,: Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt. Peagi lõpetamas olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui laul sai liiga lihtne, õpetlik. :,: Kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. :,: Refr. Sina jõuad kaugemale … Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht. See mis saadab, ongi saatus, ikka õiglane ja eht. Oma hinge ei või müüa – kuri ilm las udutab. :,: Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. :,: Refr. Sina jõuad kaugemale …

Sisukord

Pardike ja mooniõis

Vladimir Beekman

Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: „Pai papa kas moonikest puutuda saan?” Kuid pajatas pardile papake hea: „Ei pisike pardike moonikest puutuda saa.” Ja lausus veel, kui nokkis värsket heina: „Eks nii on elu, ära nõnda leina!” Refr. Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, :,: kuid pardike on väike. :,: Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. Kord lainetes vallatles pardike noor ja perve pealt piilus punane moon ja puutuda purpurpunasel moonil on pisikest pardikest soov: „Pai mamma, kas pardikest puutuda saan?” Kuid pajatas pojale mammake moon: „Ei pisike moonike pardikest puutuda saa! Kui pardil lased ennast haneks püüda, kuis võib siis terve maailm enam hüüda!” Refr. Sa tead ju, et moonid kõik … Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. Refr. Sa tead ju, et moonid kõik …

Sisukord

Patune mõte

Jõekäärus maas on käterätik veest vaatab vastu limonaadipudelikork Vesi teeb vikerkaare kui Sa läbi lainete astud Päikeseprillide taha jääb kinni Su unine pilk Sina oled sile ja pruun nagu heas ameerika filmis punaste huulte vahel valge hambapärlikett Tuled mu juurde ja kahe käega pritsid mu peale suve sinist ja kleepuvat vett Soovin et Su paljaid õlgu kataks valge kohev lumi ja et raagus paju otsas istuks harakas Üle hämarduva tänava lendab kiiresti paar tuvi nokkima teri mille puistanud mu punane käpik

Sisukord

Paul Randmaa metsavendade salga hümn

On palju aega läin, Kui olin vaba ma Nüüd metsavennana pean elama Ei see mind kurvaks tee Et möödus kevade Ja elulõbudest pean loobuma. On vaikne õhtutund Kõik teised näevad und Me ümber hulgume, meil vabadus. Siis sa mu neiuke Vaid kuulud minule Ja tulevikule me mõtleme Aus, õige eestlane Sa mõtle sellele. Kus kallis kodumaa ja vabadus Ja hoidku iga noor Kõrgel me trikoloor Ja kalevite maa sa vabaks saa Kui peaksin langema Su eest mu isamaa Kas ausas võitluses või relvata, Siis teadke sõbrad kõik Mu hinge viimne hõik Te kätte tasuge siis selle eest On vaikne hommikul Ja idast puhub tuul Mets kohiseb, ta kutsub meid Kui aga eestlane Loond riigi endale Siis metsast välja tulla tahame

Sisukord

Pea õits’vad lilled

eestikeelne tekst rahvasuust

:,: Pea õits’vad lilled, pea õits’vad roosid, pea õitseb lill – ära unusta mind. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi. Ei tule, tule ta, iial ei tule ta, noorus ei tule iial tagasi. :,: Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad, neist voolab välja magus viin. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord … :,: Ma armastan neidu, kes mull’ nii armas, teda ajaviiteks armastan. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord … :,: Ära joo sina viina, ära joo sina õlut, ära käi nii tihti sa kõrtsuteed. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord …

Sisukord

Peagi saabun tagasi su juurde

Raimond Valgre

Peagi saabun tagasi su juurde, aastaid möödund, teel ma kodu poole. Tean, et mind sa ootad, kohtuda veel loodad – lahkudes nii ütlesid mul sa … Peagi saabun tagasi su juurde, astume koos ellu jälle uude. Lakkavad siis ohked, igatsused rohked – õnn jääb meie majja elama. Ma täna unelen õnnest, mis saabub, ootel on kogu mu meel. Homme siis süda las joobub, kohates sind jälle eluteel! Peagi saabun tagasi su juurde. Tervisi mult viigu sulle tuuled. Öelgu sulle seda, mida tunneb süda – tagasi su juurde saabun ma.

Sisukord

Pese mu selga

Kuldne Trio

Külmadest talvedest isu sai otsa Ja sauna ma asusin teele. Saun leili täis, kõik kaunis näis Kohtasin saunanaist tumedasilmset Kes kõneles eestimaa keeles Kolm sõna vaid, mul tuntuks said: Refr: Pese mu selga, maailma veetlevaim viis tundus see siis. Pese mu selga, pese mu selga sa nüüd puhtaks siis saan. Pese mul, pese mul, pese mul, pese mul, pese mul .. Refr: Pese mu selga, maailma veetlevaim viis tundus see siis. Pese mu selga, pese mu selga sa nüüd puhtaks siis saan.

Sisukord

Pihlapuu

Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja suve kuldses kuues mängib tuul ning kõrgel taevavõlvil õhtu eel on kureparved kaugel teel Taas jälle vihmast märg on rannaliiv Ja alla uttu hääbub silmapiir Kus oled nüüd mu väike viirelind ei otsida ma oska Sind Nii hell ja hea kõik oli siis suurt õnne tundis mu meel Vist sügistuul Sind kaasa viis jäänd ainult unelmad veel Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja suve kuldses kuues mängib tuul Kuid suvi soe ei iial meelest läe Ta südamesse alles jääb.

Sisukord

Piparkoogipoisid

Me kolmekesi tuleme Präänikutemaalt, meil jalas püksid magusad, kuub on magus ka! Nüüd näärikuusel ripume kolmekesi reas, meil silmadeks on rosinad, mütsid viltu peas. Me usume, et kindlasti rõõmustame teid, kuid piparkoogist kitsekest pole kaasas meil. Ei viitsinud veel tõusta ta ahjuplaadi pealt, kuid tervitusi palavaid saadab teile sealt. Me kolmekesi tuleme Präänikutemaalt, meil jalas püksid magusad, kuub on magus ka!

Sisukord

Pistoda laul

Paul-Erik Rummo

Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel. Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl. Neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel. Kust on ta sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea. Mis lööke varjab ta ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea? Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob? Mis on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob … Ühel seikleval priiuserüütlil jne.

Sisukord

Porilaste marss

Üles, vaimud vahvamad kes Pärnu piirilt Peipsini kes terves Eestis elamas sest veel on Eestis vaimustust mis kaitsma valmis kodupinna vabadust Ja kuni särab meile tähte hele läik meeles kõigil Riia võidukäik Sest vahvad vaimud ärgake Taas Eesti lippu lehvitage võidule Välgu nüüd mõõk! Värise vaenlane! Paukuge püssid, vastu rõhujatele surma ei karda eesti maleva! Ei iial Eestit orjastada lase ta! Pojad rahva vahvama kes Pihkva, Jamburi ja Võnnu väljadele külvand surma Veel võib Eesti võidelda veel vaenulise verega võib värvi maa Kuulsuse täht toob hiilgust meie teile Kõik koos tulle tormake Me vabaduse kindlustuse tee on see Välgu nüüd mõõk...

Sisukord

Postipoiss

Johannes Porisammul (John Pori)

Palju aastaid läinud mööda sellest a’ast, kui veel olemas ei olnud meie maal ronge, autosid, jalgrattaid ega tehtud pikki matku, nagu tänapäeval kõikjal näha saab. Refr. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõikjal uudiseid tõi postipoiss kaugelt – nüüd vaid möödund ajast mälestus :,: on see. :,: Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl, juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis mõni rikas linnakaupmees, sõidust mõnusasti habe härmas tal. Refr. Uhke postipoiss sõitis … Kirja kallimalt ka postipoiss veel tõi, vahel suudluse ta selle eest siis sai. Mitu hõberaha taskus selle vaeva ära tasus, mida teekond pikk tall’ kaasa tuua võis. Refr. Uhke postipoiss sõitis … Postijaam ja külakõrts need üheskoos. Soojas kambris oli tuju ikka hoos. Siis kui jalgu puhkas hobu, peeti külmarohust lugu. Varsti sõit läks lahti jälle täies hoos. Refr. Uhke postipoiss sõitis …

Sisukord

Prostituudi laul

Paul-Eerik Rummo

Üks mees nägi unes taevalikku õiglust, mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Lõpuks on ainult kõik, ainult enesemüümine – turul me oleme vennad ja õed! Tükkhaaval, jupphaaval, päevhaaval, tundhaaval üksteisel’ müüme omad usud ja tõed. :,: Üks mees nägi unes taevalikku õiglust, mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. :,: Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.

Sisukord

Puhu tuul ja tõuka paati

tõlkinud Mart Pukits

Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’! Lubas küll, ei annud aga, nimetas mind joomariks! Nimetas, et purjus pääga varsa sõitnud vaeseks ma. Kus ma joonud kõrtsi kuivaks? Varsa vaevand millise? Oma raha eest ma joonud, sõitnud oma varsaga. Puhu, tuul, ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’!

Sisukord

Pullu

Refr. Oh sa poiss, on pullu mulle kallis wei, hei, pullu mulle kallis Oh sa poiss, on pullu mulle kallis pullu mulle kallis, just Well, Sally on see tüdruk, kes müüb end kallilt ... Nägin teda siis, kui ta tuli ballilt ... Nägin teda siis, kui ta tuli ballilt ... Kinga ma ei saand, kuid kinkis salli ... Well, Sally on see tüdruk, kes on mulle kallis ... Ootan teda siin ja joon end lolliks ... Kõige kaunim on ta kleidis hallis ... Selle kurat ta Pariisist tellis ... Homme ma õnneks jälle olen merel ... Sally järel aga hammas ikka verel ... Well, Sally on see tüdruk, kes on mulle kallis ... Tema pärast ongi pullu mulle kallis ...

Sisukord

Põdra maja

Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka!

Sisukord

Päkapikk

Kord kooli minnes ma kiirustasin, sest seda märkasin et hilinesin Siis äkki nägin seal päkapikku üht kena väikest päkapikku Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Kord suvel sõitsin ma puhkusele ja seenemetsas teda nägin jälle Ma isegi ei võinud loota, et päkapikk mind seal jälle ootab Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Me nääri õhtul kord saime kokku ja nägin jälle seda päkapikku Me ajasime vigur juttu ja aeg see lendas nii ime ruttu Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Pea noorus aastad nii mööda läevad ja päkapikud kõik suureks saavad Ja kui me jälle kord kokku saame siis möödund aegu me meenutame Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin

Sisukord

Pühajärv

Pühajärve päikseloojang valgub üle vee, istun üksi paadipäras, vaatan kaugusse - vaevu virvendades voogab, helgib järvepind, läbi helendava udu hõikab üksik lind. Vaiksel õhtul paistab ära läbi selge vee tume järvepõhi soik ja salapärane, vaiksel õhtul on ta näha läbi selge vee. Sinna-sinna sügavusse ihaleb mu hing, üle paadiserva kutsub kumarduma mind. Jahe, võpatavalt hele äratundmishetk - igavik on just siin samas, käsi puutub vett. Loss, mis vajus järvepõhja saja aasta eest? Ei, need on mu oma silmad vaatamas mind veest! Selle silmad, kes ma olin saja aasta eest. Tõmban käega, tõstan pilgu - taevas ääretu, loojeneva päeva kohal aimub juba kuu. Istun, vaatan, kuidas vajub silmapiiril loit - silmapilguks kokku saavad hämarik ja koit. Juba läbipaistev udu heljub üle vee. valgub, helendav ja jahe, järve kohal öö, roolind häälitseb, - on aeg, ma sõuan kaldale.

Sisukord

Raagus sõnad

Kuhugi on kadunud usk ja unustus sinu kaunid hääled, raagus sõnad suus sinu suu ja silmad üle sügise kes nüüd lumemarjadele köidab aseme? Kelles on su silmadele, tekiks härmatis uneloog su ümber tuulekandle viis kuhugi on kadunud usk ja unustus Refr.: Unustuste usku aga kui sa mäletad siis su juurde tulen läbi sügise kui lumemarjamaa suhu võtan sinu raagus sõnad suust asemele heidame siis lumemarjapuust Kuhugi on kadunud... Refr.: Unustuse usku aga ... Kuhugi on kadunud...

Sisukord

Raha paneb rattad käima

Raha paneb rattad käima, Kas sa seda ei tea? Raha eest võid kõike saada, Kas sa seda ei tea? Raha eest võid viina juua, Kas sa seda ei tea? Raha eest võid lõbu luua, Kas sa seda ei tea? Raha paneb rattad käima, Kas sa seda ei tea? Raha paneb naised laulma, Kas sa seda ei tea? Raha eest ei saa sa südant, Kas sa seda ei tea? Raha eest ei saa sa hinge, Keda ihaldad! Võtan endal naise hella, Kas sa seda ei tea? Väikese, kui taskukella, Kas sa seda ei tea? Siidikleidi ostan talle, Kas sa seda ei tea? Siis ta truu on ikka mulle, Kas sa seda ei tea?

Sisukord

Rahalaul

Refr. :,:Otsi lolli ,kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus. Raha mängib elus põhirolli. Raha see on õnn ja armastus:,: Kõrged mõtted see on puhas möga pole ilu ilma rahata. söö ja maga, sarvevahet süga- ega elult muud ei taha ka. Refr. :,:Otsi lolli ,kes ei kardaks kolli ... :,: Raha võim on suur ja igavene elu lühikene -raha pikk. Kel on vähe või on natukene sellel puudub helge... sellel puudub helge tulevik.

Sisukord

Rahu

Rein Rannap

Vaikusse, valgusse, puhtusse minna suudan, kui ületan enda. Sinusse usun kui kindlasse linna, ära siis minema lenda. Kõik, mida tunnen, pean vaikima maha. Sina, Sina vaid vaikuses kajad. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, küllap siis seda on vaja. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, selleks mul sindki on, selleks mul sindki on vaja! Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja, mul on. Vaikusse, valgusse, puhtusse minna suudan, kui ületan enda. Sinusse usun kui kindlasse linna, ära siis minema lenda. Kõik, mida tunnen, pean vaikima maha. Sina, Sina vaid vaikuses kajad. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, küllap siis seda on vaja. Tahan ja tahan nüüd taevaste taha, selleks mul sindki on, selleks mul sindki on vaja! Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja, mul on. Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja, mul on.

Sisukord

Rahvahulgad, tulge kokku

tõlkinud Mall Jürma-Kuusik

Rahvahulgad, tulge kokku Emajõe kaldale! Tahad tunda õiget rõõmu, anna käsi minule! Vaiksel Emajõe kaldal ainult tahan elada, :,: ilusamad eluaastad veedan Taaralinnas ma. :,: Meelitagu teised linnad toreduse, iluga, lõunamaade haljad aasad, lõuna-ööd, Itaalia. Vaiksel Emajõe kaldal ainult tahan armasta’, :,: ilutseva silma sära ütleb: „Siin vaid armasta’!“ :,: Otsas kui on elupäevad, otsas kui on ilus arm, vaiksel Emajõe kaldal kaevake mul vaikne kalm. Vaiksel Emajõe kaldal ainult tahan surra ma, :,: seal, kus õnne jätkub hulgal’, seal on ilus puhata! :,:

Sisukord

Rendime saarele sauna

T. Macaulay - M.Dabo

Tead, kallis, rendime, rendime saare peal sauna ja siis keskele, keskele flora ja fauna. Me heidame, heidame turjale paunad ning leiame, leiame lootsiku roost. Ja aidaa, ja aidaa, paunad paati ja kaome kauaks siit painavalt maalt, et endile, endile haarata armastussaart. Ma ei aima, mis ilm selle saare peal on ja see saun, kas veel ka leili peab. Kas söödavaid taimi või seeni seal on, kes küll teab, kuid meil on ikka hea. Taevas kaar ja huulil naer, kandku paat ja aer las sõuda. Käed on koos, mis muud veel nõuda, arm on nii suur, uu-uu-uu. Tead, kallis, rendime, rendime saare peal sauna ja siis keskele, keskele flora ja fauna. Me heidame, heidame turjale paunad ning leiame, leiame lootsiku roost. Ja aidaa, ja aidaa, paunad paati ja kaome kauaks siit painavalt maalt, et endile, endile haarata armastussaart. Mis juhtub kui leek, mille süütas me kirg pole jääv, ja jahtub lembeleil. Ei hakka sind häirima tüütamishirm, kui see rõõm, on hoopis napim meil. Jätkem paat ja saun ja saar, leidke kasvõi lihtne poolsaar. Peitkem end kasvõi põõsa, tung on nii suur, uu-uu-uu. Tead, kallis, rendime, rendime saare peal sauna ja siis keskele, keskele flora ja fauna. Me heidame, heidame turjale paunad ning leiame, leiame lootsiku roost. Ja aidaa, ja aidaa, paunad paati ja kaome kauaks siit painavalt maalt, et endile, endile haarata armastussaart.

Sisukord

Rikas ja vaene

Agu Lüüdik

Kes on rikas, see vaid praadi süüa vehib, kes on vaene, see küll vesist suud vaid pühib. Kes on rikas, punab näost kui kirsimari, kes on vaene, see on kuiv kui surmavari. Refr. :,: Aga mulle siiski ükstaskõik on see, ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee! :,: Kes on rikas, julgeb tõde näkku öelda, kes on vaene, tohib sellest ainult mõelda. Kes on rikas, pahvib sigaretti magust, kes on vaene, imeb vaikselt pinutagust. Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu, kes on vaene, see vaid lisab kondiauru. Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas, kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas. Refr. Aga mulle … Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi, kes on vaene, vantsib paljajalu ringi. Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla, kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Kes on rikas, seda iga naine ihkab, kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab. Kes on rikas, julgeb abikaasat petta, kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta. Refr. Aga mulle … Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid, kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid. Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkelt lauas praalib, kes on vaene, seda paha tuju klaarib. Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud, kes on vaene, läheb käru peale pantult. Refr. Aga mulle …

Sisukord

Ring ring

Benny Andresson - Björn Ulvaeus

Õues jälle talvekuu, õues jälle möllab tuul. Õues jää ja lumi, õues tuisumasin, terve päeva. Ja kui õhtuks vaikseks jäi, kõik mis must, see valgeks sai. Paksust tuisupiimast tuul siis pühkis viimaks selgeks taeva. Aga öisel aknasuul, äkki seisis nagu puur suur ring, ring, ring ümber kahvatu kuu. Ring ring, nüüd läheb külmaks, mis muud. Ring ring, ning pakasest pauguvad puud. Ainult hetk, kamin köeb ja toas on soe. Mingil moel, mingil moel ei meile loe I: suur ring, ring, ring ümber kahvatu kuu.:I Õues jälle talvekuu, aga põues hoopis muu. Põues meil on suvi, mitte jää ja lumi, nagu õues. Alles siis kui suvi läind, alles siis see meile jäi. Sai meil selgeks just kelle jaoks jäi soojus meie põue. Aga öisel aknasuul, äkki seisis nagu puur suur ring, ring, ring ümber kahvatu kuu. Ring ring, nüüd läheb külmaks, mis muud. Ring ring, ning pakasest pauguvad puud. Ainult hetk, kamin köeb ja toas on soe. Mingil moel, mingil moel ei meile loe I: suur ring, ring, ring ümber kahvatu kuu.:I

Sisukord

Rohelised niidud

tõlkinud Heldur Karmo

Kord olid niidud rohelust täis, pilv taevavõlvist vaid harva üle käis, Peegeldus päike jõe suveselges vees … Niitude vahel siis kulges meie tee, niitude vahel, kus rõõm saatis meid. Niitudelt päike kadunud nüüd – nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd. Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe … ning ega meidki seal keegi enam näe – kus on siis suvi ja kus on me arm? Ei ole sind ja tõesti ma ei tea, mille peale lootma või mõtlema nüüd pean. Sa katki kõik me unistused lõid, võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid. Kuid siiski ma ootan kevadet uut, niitude haljust ja palju-palju muud. Aiman ju nüüdki, et ühel päeval siis lõplikult tuled, sest süda nõuab nii. Niitude rüpes meid rõõm leiab taas.

Sisukord

Rongisõit

Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-ta, ra-ta-ta ja ta-ta-ta Aga seal, rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olid kiisud, seal olid miisud seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse,notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla. Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-ta, Piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai? Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, kuni kraavi läks karpuhh!! Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai? Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai? Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli-kukerpalli. Kiisud jooksid sabad seljas, kutsud jooksid keeled väljas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi. Sarved segi sikkudel, sikkudel ja sokkudel Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile. Kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse. Sokud ei saand Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla.

Sisukord

Rosalinda

Osariigist osariiki mööda raudset teed veereb üksteist vagunit ja vedur nende ees. Seal pehmes luksusvagunis üks sinisilmne daam, on Rosalinda nimeks tal ja kuulsust kapaga. Refr.: :,:Oo, Rosalinda, Rosalinda, Rosalinda, Rosalind, 50 nukrat farmerit jäid taga nutma sind:,: On rongi lõpus vanaeit, kel hirmus terav keel. Ja samast linnast pärit ta, kus Rosalinda teel. Ja tapsed andmed teada tal, et ükski rikas mees ei suuda kõrtsist mööduda, kus Rosalinda sees. Refr.: :,:Oo, Rosalinda ... Kuid järsku kõlas piu ja pau ja seiskus rongi hoog. Seal elu muutus põnevaks, sest möödus eskadron. Ja teispool rongi kakerdas indiaanlaste brigaad ning nottisid seal teineteist just läbi rongi nad. Refr.: :,:Oo, Rosalinda ... Nüüd rongi seinad hõredad ning vaibund nutt ja naer. On elus ainult vanaeit, ka temal tuleb aeg. Ja juhuslikult surma sai ka kaunis baaridaam. Oli Rosalinda nimeks tal, nüüd temast laulan ma. Refr.: :,:Oo, Rosalinda ...

Sisukord

Rumm ja roheline madu

Kõrtsuuksest väljun, hingan värsket õhku aga vastasmajas kassipoeg sööb põhku ja veel kõrvaltänavas koer end üles poos, katusel on kirju lehm ja seal õlut joob. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Hüppan trammi alla, las ta lõikab puruks, munad sauhti läinud, jääb vaid mingi toru. Ruttu, ruttu püsti, et võiks päästa mune, aga võta näpust, teerull sõitis üle. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Kui saan ükskord kaineks, hakkan samuraiks, lasen ennast õhku ma esimeseks maiks, naisele saab päranduseks 18 last, ämmale jääb kaktus ja papist prügikast. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu.

Sisukord

Rõõmsad päevad

Kuulutustelt kord mu nime luges iga tänav, plats, teadsid kõik, see polnud ime - kunstnik suur on Pali Rat?. Hõisates ja nuttes viiul mulle au ja kuulsust tõi, ükski veetlev naine iial :,: mulle siis ei öelnud ei :,: Refr. Rõõmsad päevad, rõõmus aeg, valgus, lilled, vein ja naer. Mis veel kaunim olla võiks? Nii see läks, nii see läks - on möödas kõik. Näkku nüüd on tulnud kurrud, tuhm on vana silmapaar, värvitud küll mustaks vurrud, aga ikka sorgus nad. Olen õnneöid ma näinud, enam eal ei kordu need - kõik mis oli, on nüüd läinud. :,: Kahju küll, kuid mis sa teed :,:

Sisukord

Rändaja õhtulaul

Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed ju lapsena teesid armastas meel. Teed laulavad õhtul hilja, need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed. Need otsata kutsuvad jooned, ma kõnnin ja kõnnin teed kõvad kui keed. Nii pikad ja tolmused kõik need teed, need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda te juttu, ju lapsena kõndida armastas meel, oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata, meel igatseb tolmuta randa. Tund hiline, tee on kõva kui kee, mind hoiab kui mõrsjaks enesele, ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed, kui teede laul tee helisev meel. Ja kõik on nii õhtul hilja, ja kõik on nii õhtul hilja. Ma kõnnin hallil lõpmata teel...

Sisukord

Sa haara kinni mu käest

M. Targo

miks jälle läksid sa, sul mõtted segi on laiali peas see lõpeb pea ma näen, sul sirutan ma oma käe Ref sa haara kinni, (kinni), kinni mu käest sa haara kinni, (kinni), et hästi vaid läeks sa haara kinni, (kinni), kinni mu käest sa haara kinni mu käest, mida pakun nüüd pakun nüüd näe see mees ei armasta sind, tal vaja sind vaid korraks on mis teeb küll minu hing, ta piinleb, karjub, märatseb Ref sa haara kinni, (kinni), kinni mu käest sa haara kinni, (kinni), et hästi vaid läeks sa haara kinni, (kinni), kinni mu käest sa haara kinni mu käest, mida pakun nüüd näe pakun nüüd näe pakun nüüd näe pakun nüüd näe ma ainult ootama pean, et lõpeks sul see tobe mäng kuid lõppeda võib ta nii, mind näha iial ei tahagi Ref ma haaran kinni, (kinni), kinni su käest ma haaran kinni, (kinni), et hästi vaid läeks ma haaran kinni, (kinni), kinni su käest kuid siiski lõpude lõpuks sul sirutan käe sa haara kinni, (kinni), kinni mu käest sa haara kinni, (kinni), et hästi vaid läeks sa haara kinni, (kinni), kinni mu käest sa haara kinni mu käest...

Sisukord

Sa oled mul teine

Ott Arder

Mul oli ükskord vahekord, mis selgitamist nõudis. Sest kui on kord, siis olgu kord! Jutt sinnamaale jõudis, et kas on esimene kord see poisiga tal olla ja ise väga lootsin ma, et nõnda see võiks olla, kuid hellalt kõrva sosistas siis minule see Ella: Refr. :,: „Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Teine, teine!“ :,: Mul oli veel üks vahekord, mis viis mind linnast välja, kus kohe tekkis olukord ja natuke sai nalja. Ei küsind ma talt midagi, ta ise oli aldis ja ümberringi kedagi ei olnud, hiljem tuldi. Kuid siiski kuulsin sedagi, sest neiu väga heldis: Refr. Sa oled mul teine … Veel oli mõni vahekord, sest aeg ei peatu ju. Ja öisel ajal mõnikord nii kaunilt kumab Kuu. Ja omamoodi iga kord ma püüdsin olla truu, kuid siiski kuulsin alati ühtsama neiu suust. See tõde oli alasti, kuid polnud mulle uus: Refr. Sa oled mul teine … Teine, teine, teine, teine, Teine, teine, teine, teine … teine.

Sisukord

Sa tule nüüd

R. Rannap

Sa tule nüüd, käega kõigel löö, mis sind kinni peab hoiab sind kaugel. Vaata, siin ongi paradiis, millest oled sa unistan'd kaua, näed nüüd! Ei keegi meid saa segada, sest kahekesi me vaid valge liiv ja männipuud on peale meie siin. Sa kuula vaid mere vaikset viit, laulab kaasa liiv, naeratav päike hüüab sind: Tule, usu mind, siin on õnnemaa sellist ei leia kuula! Siis kahekesi käime me ja keegi meid ei näe; kui läbi lainte jookseme, mul hoiad kinni käest. sa tule nüüd Sa tule nüüd, käega kõigel löö, mis sind kinni peab hoiab sind kaugel. Vaata, siin ongi paradiis, millest oled sa unistan'd kaua, näed nüüd! Ei keegi meid saa segada, sest kahekesi me vaid valge liiv ja männipuud on peale meie siin. Sa kuula vaid mere vaikset viit, laulab kaasa liiv, naeratav päike hüüab sind: Tule, usu mind, siin on õnnemaa sellist ei leia kuula! Siis kahekesi käime me ja keegi meid ei näe; kui läbi lainte jookseme, mul hoiad kinni käest. Kui käime koos usu mind, vaid siin õnne leiame, sina ja mina käime koos... usu mind, vaid siin õnne leiame sina ja mina käime koos ... usu mind, vaid siin õnne leiame sina ja mina käime koos ...

Sisukord

Saaremaa valss

Debora Vaarandi

Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo, ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod. Refr. Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,: Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib! Refr. Oh, keeruta, lennuta … Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane hurm. Refr. Oh, keeruta, lennuta … Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev. Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,:

Sisukord

Santa Lucia

Merd kaunilt hõbetab tähtede valgus, on raugend tuulehoog, lained ei liigu. Ootab mu lootsik teid, tulge nüüd siia, Santa Lucia, Santa Lucia. Oo hurmav Naapoli, linnake meeldiv, siin kurvaks jääda ei suuda keegi. Laulud ja lõbus naer ei kao siit iial, Santa Lucia, Santa Lucia. Miks aega viidate, kaunis on õhtu, nii hea on hingata hurmavat õhku. Ootab mu lootsik teid, tulge nüüd siia, Santa Lucia, Santa Lucia.

Sisukord

Seakarjus

Kord olin mina seakarjus, ei viina õlut pruukind ma ja laudanurga vilu varjus ma sigu hoidsin hoolega. Sääl tuli Roosi, nägus neiu, mind magusasti musutas. Sest päevast olin ma ta peiu, ja Roosi mind ka armastas. Kolm päeva kestis arm ta põues, siis olin Roosist põlat mees ja asjata ma ootsin õues just sealauda ukse ees. Sääl tuli uhke jalaväe kapral mu Roosi linna meelitas ja naabritalu rukkinapral mu Roosit hellalt kallistas. Nüüd seakarja mina jätsin, jah jätsin teiste hoolele ja uued eluviisid võtsin ja linna poole viis mind tee. Siin kõrgel voorimehe pukil ma Roosit näha igatsen ja vaevad, valud, mis mul kukil, ma viina sisse uputan.

Sisukord

Seal, kus lõpeb asfalt

Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootad mind, kallim, Seal su süda mulle, jah mulle vaid lööb. Kuid me vahel miilid on pikad ja hallid, Meie vahel seisavad vaesus ja töö. Olen sõidus päeval ja tähtede valgel, Loojangute lõõsas ja puhkevas aos. Kuid, kus lõpeb asfalt, seal vaevaselt algab Põhjatute mülgaste lõputu kaos. Eile sõber läks ja jäigi teele, Täna võib see saatus leida mind. Tuleta siis hetkeks veel kallim meelde, Seda, et ma embasin mõtteis sind. Väsimuse uim võtab võimust ja painab, Vähened nii aeglaselt sõidetud maa. Kuid mind hoiab uinumast lootus, mis aimab - Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootad mind sa.

Sisukord

See oli ennemuistsel aal

:,: See oli ennemuistsel aal kui heeringas elas kuival maal :,: :,: Ta hoidis ennast eemal veest ja teda peeti kassi eest :,: :,: Kord kaljas kahe mastiga läks teele soola lastiga :,: :,: Seal laeval oli heeringas kes hiiri rotte hävitas :,: :,: See heeringas oli maiasmokk tal meeldis väga soolavakk :,: :,: Ta näris soola hoolega siis mõlema suupoolega :,: :,: Ei pannud süües tähele et näris augu laevasse :,: :,: Siis kaljas kahe mastiga läks põhja soola lastiga :,: :,: Seepeale Neptun vihastas ja ütles: "Kuule heeringas :,: :,: et kaljasesse augu sõid ja uue laeva põhja tõid :,: :,: se karistuseks pead sa nüüd merevee sees elama :,: :,: Sind merest kinni püütaks ja tünni sisse soolataks." :,: :,: Ja sellest ajast tõsi see on merevesi soolane :,:

Sisukord

See on hea

Felix Mandre

See, jah see on hea See on hea, nii hea! See, jah see on hea See on hea, nii hea! Ei keela maailm mulle päiksekiirt End aina saatjaks pakub sõbralik pilv Lind laulusoojust pillab mu jalge ette Pärja punub pääsusilm... Ja nõnda Jee-jee, meil pole varandust vaja Jee-jee, meil pole mugavat maja Jee-jee, ei autost unista me (See, jah see on hea See on hea, nii hea!) Kuid siiski Jee-jee, laul leiab üles meid ikka Jee-jee, rõõm muudab elu nii pikaks Jee-jee, meid rikkaks armastus teeb (See, jah see on hea See on hea, nii hea!) Kuu küljest murda hõbekillu võin Täht hõõgub peol, kui välja sirutan käe Öölt sooja mantli endale laenan selga Kui su juurde kauaks jään... Ja nõnda Jee-jee, meil pole varandust vaja Jee-jee, meil pole mugavat maja Jee-jee, ei autost unista me (See, jah see on hea See on hea, nii hea!) Kuid siiski Jee-jee, laul leiab üles meid ikka Jee-jee, rõõm muudab elu nii pikaks Jee-jee, meid rikkaks armastus teeb Jah teeb Rikkaks sind ja mind ta teeb (See, jah see on hea See on väga hea, nii hea!)

Sisukord

See on minu tänav

Tõnu Trubetsky

See on minu tänav see on minu maja Siin ma elan siin ma veedan aja Valge katusega lumivalges päevas Valged seinad valge lagi valged pilved taevas Akna alla seistes vaikus südames Näen ma väljas inimesi naaberaedades Kollased on bussid bussipeatuses Kõnniteederuudud ruudud reas ja seatuses See on minu tänav see on minu maja Siin ma elan siin ma veedan aja Valge katusega lumivalges päevas Valged seinad valge lagi valged pilved taevas

Sisukord

See rõõm on elust endast

Kustas Kikerpuu

Kui ärkan hommikul ma aknast päikest näen toaseinal mängib kuldne kiir rõõm hinges heliseb ja tean kui lõpeb päev ei vaibu helin see veel siis. Refr.: See rõõm on elust endast, mis mu rinnas laulu lööb all sinitaeva paesel rannamaal see rõõm on rakud pihkudes, mis karedad on tööst ja unelmaist, mis tõeks vaid tehtud saab ja tuulehoost, mis valgeid purjeid tõukab veel ja päiksepaistest palavast on see see rõõm on armsa hellad käed ja laste rõkkav naer ja uusi rõõme tuua tõotab aeg. Kui õhtul väsinult ma sängis ootan und ja mõte möödunule läeb jah tõesti kaunis olnud päevast iga tund on minu rõõm mu juurde jäänd. Refr.: See rõõm on elust endast, mis mu rinnas laulu lööb all sinitaeva paesel rannamaal see rõõm on rakud pihkudes, mis karedad on tööst ja unelmaist, mis tõeks vaid tehtud saab ja tuulehoost, mis valgeid purjed tõukab veel ja päiksepaistest palavast on see see rõõm on armsa hellad käed ja laste rõkkav naer ja uusi rõõme tuua tõotab aeg. Ja tuulehoost, mis valgeid purjeid tõukab veel ja päiksepaistest palavast on see see rõõm on armsa hellad käed ja laste rõkkav naer ja uusi rõõme tuua tõotab aeg.

Sisukord

Segased lood

Stig Rästa

Me vahel sõda- sa ida, ma lääs; sa tuli, ma jää. Ja sellel lahingul ma lõppu ei näe, ei näe… Jääb mulle see arm, mis meenutab sind. Sa põgened kiirelt, kui poleks armastand mind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing… igatseb sind. Refr.: Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood. Su lemmikrelvaks hästi valitud laused, kus valed on ausad. Ja viimast rünnakut ma ootama jään, ja jään… mmmm… Jääb sulle see arm, mis meenutab mind. Ma põgenen kiirelt, sest liialt armastan sind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing… igatseb sind. Refr.: Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood. Tunnete peeglis ei takista meid lepitud reeglid, nii rikume neid,. Kui igatsust toita, end valu eest peita, nii kunagi leida, me rahu ei saa. Refr.: Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.

Sisukord

Seiravad seierid

A. Tammeorg / O. Arder

Ühteviisi aeg ei jagune, veider küll, kuid näen ju neid seisvaid seiereid. Ootamise aeg näib mõõtmatu, kes ei looda, see ei -ootama jää. Enese eest ma ei põgene, tean, et selleks puudub tee igasugune. Vähegi kui võin, ei tagane, sinu pilgust ma ammutan väe. Taas kohtume kella all, näen kaugelt, sinu juukseid, neid lendleb tuules, minule. Oled hea, oled hiiglama hea. Seda ma ei tea, missugune praegu sulle näida võin, minu kullake. Korraga ju kõik ei avane, sind vaid aiman, iseennast ei näe. Juhtuda eks või, et sigineb sama sõnajalaõis kord meis mõlemais. Käsi praegu, näe, on higine, aga siiski ehk võtad mu käe. Viib tee üle maa ja vee, kuis laotub meie ühine tee on vara teada. Oled hea, oled hiiglama hea. Taas kohtume kella all, näen kaugelt, sinu juukseid, neid lendleb tuules, minule. Oled hea, oled hiiglama hea. Enese eest ma ei põgene, tean, et selleks puudub tee igasugune. Vähegi kui võin, ei tagane, sinu pilgust vaid ammutan väe.

Sisukord

Seitse pruuti

Mul seitse pruuti on, neid kõiki armastan ja iga päev neist üht mina külastan. Ikka Emma esmaspäev, Terese teisipäev, Karoliine kolmapäev, Anette neljapäev ja reedel Roosike ja laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke. Kui ükskord suren ma, mind võtvad leinata, mu haual käivad nad ja lilli panevad. Ikka Emma esmaspäev... Kui ükskord suren ma, läen taeva puhkama, mul jälle pruudid ees, ma jälle võidumees. Ikka Emma esmaspäev...

Sisukord

Seitse vanatüdrukut

rahvalik laul

:,: Ühes külas ja ühes talus elas seitse vanatüdrukut. :,: :,: Kui nad hakkasid aru saama, et nad ei saa mehele. :,: :,: Pistsid piigad nõu kokku, kaardi päält aga vaadata. :,: :,: Vana Mihkel toast välja tuli varsti tuhatnelja. :,: :,: Ajas reele plikavoori, vanaruunal aga andis nööri, :,: :,: Kõige vanem võttis ohjad kätte, sõitis nõia Ella ukse ette. :,: :,: Tere, armas nõia Ella, pane meile kaarte välja. :,: :,: Tõsi jah, teil on hea õnn, kõik te saate mehele. :,: :,: Ukselink tegi lika-lõka, sisse astusid sõdurid, :,: :,: ohvitserid ja komanderid, untervits oli kõige ees. :,: :,: Tule, poiss, ja võta mind! Ma su vastu nagu lind, :,: :,: kriimustan ja küünistan, kui aga saan, siis hammustan. :,: :,: Kuhu küüned sisse löön, säält ma tüki välja toon. :,: :,: Tule mulle, tule mulle, nõia Ella lubas sinu mulle. :,: :,: Siis kõige pikem sai lühemale, kõige lühem sai pikemale, :,: :,: Kõige paksem sai peenemale, kõige peenem sai paksemale. :,: :,: Tule mulle, tule mulle, nõia Ella lubas sinu mulle. :,: :,: Suur, jah suur, suur, suur aitäh – kõik me saime mehele. :,:

Sisukord

Setokõsõ sõitsivä

Setokõsõ sõitsivä Võõbsult potikuurmaga. Looga kõrtsi kotsil na Tii pääl tüllü püürsivä. Refr. :,: Vuhh, setokõsõ noore, Mo velle! :,: Ivvo naksi roosaga Petrat takah ajama. Petra parsil pagõsi, Jala saina tugõsi. Refr. :,: Vuhh .... :,: Ivvo päsmre perägä Naksõ Peträt nuhtlõmä. Petra parsilt patsahti, Nii et maa all matsahti. Refr. :,: Vuhh .... :,: Petra naksõ pallõma Ivvot hallõ meelega. Lepnmü är höväga, Lääme ruuna kaema ka. Refr. :,: Vuhh .... :,: Seni oll ruuna mädänü Kuurma kraavi vidanü. Refr. :,: Vuhh .... :,: Ruun oll kraavin sälnlõ, Jalakõsõ tilolõ. Potü katski põränü, Täntäl punn är karanu. Refr. :,: Vuhh .... :,: Võõbsu liina tsurasõ Itsitivä pääleki: Paras paras, tsäh, tsäh, tsäh, Kiä käsk minnä kaklõmä. Refr. :,: Vuhh .... :,:

Sisukord

Siidilipp ja hõbepurjed

rahvalik / A. Saarik (Tuudur Vettik)

:,: Siidilipp ja hõbepurjed, kuldne laev läks merele, vallera! :,: :,: Laeval olid noored mehed, keda hüüti madrusteks, vallera! :,: :,: Laev sai laintest randa aetud, ankur lasti meresse, vallera! :,: :,: Sinna tuli kena neiu oma venda otsima, vallera! :,: :,: Kuulge kulla, noored mehed olete mu venda näind?, vallera! :,: :,: Neiukene, noorukene, kuidas vend sul välja näeb?, vallera! :,: :,: Vennal olid sinisilmad, lokkis juus ja kübar peas., vallera! :,: :,: Ütle, kena neiukene, mida lubad leidijal’?, vallera! :,: :,: Esimesel’ leidijale annan siidirätiku, vallera! :,: :,: Teisele ma leidijale annan kulda sõrmuse, vallera! :,: :,: Kolmandale, kenamale, annan iseenese, vallera! :,: :,: Tahan talle eluaja olla purjepesija., vallera! :,: :,: Ja siis noored mehed läksid merel’ rõõmsa lauluga, vallera! :,:

Sisukord

Siis sai minust sõjamees

:,: Kui ema minno kiigutas ja ütles sõjamees :,: :,: Ei ole ma veel sõjamees vaid hällis lamaja :,: :,: Kui ükskord suureks kasvasin siis sai minust sõjamees :,: :,: Mind viidi ära mõisasse seda liisku võttema :,: :,: Sealt saadeti mind sõjasse kus püssid paukusid :,: :,: Kus suurestükid mürasid ja vennad võitlesid :,: :,: Seal sain mina raskest haavatud ja mõegal raiutud :,: :,: Siis panti minno vankrisse ja viidi ära säält :,: :,: Kui laatsaretis lamasin minu ümber seisivad :,: :,: Kolm tohterit kaks kindrali kel mundred läikisid :,: :,: Ma palusin neil kirjuta oma armsail vanemail :,: :,: Et võtaks tulla vaatama kuis haavat olen ma :,: :,: Ma palusin neil kirjuta oma armsa õele :,: :,: Et võtaks tulla vaatama kuis mind siin mähitas :,: :,: Ma palusin neil kirjuta oma armsa pruudile :,: :,: Et võtaks tulla vaatama kuis mind siin maetas :,: :,: Ilm kirstuta ilm linata selle valge liiva sees :,: :,: Kui ema minno kiigutas ja ütles sõjamees... :,:

Sisukord

Silver Ükssilma lugu

Jaan Tätte

Silver, kus on sinu kullamäed? Merepõhja vara maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu julged teod? Merepõhja noorus maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu vasak silm? Merepõhja silm maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid koos laevaga. Refr. Üksi ma veel kõrtsu laua taga, piigad põlvedel oma viimseid päevi magan. Silver, kus on sinu poisipõnn? Merel seilab minu poisipõnn musta lipu all. Silver, kus on sinu sünnipaik? Laevakajutis mu sünnipaik musta lipu all. Silver, kus on sinu õige koht? Laeva tekil minu õige koht musta lipu all. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid koos laevaga. Refr. Üksi ma veel … Merel sõidab minu poisipõnn, ahhoi!

Sisukord

Sind surmani

Sind surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev Eesti rada, Mu lehkav isamaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel, Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! Ja tihti siiski leian Su silmis pisaraid! Mu Eestimaa, oh looda, Küll ajad muutuvad! Meil tulevased tunnid Veel toovad kinnitust. Käi kindlalt! Nõua õigust! Aeg annab arutust.

Sisukord

Sind tervitan

Tõstkem nüüd klaasid, mis ääreni täis, hüüdkem nüüd südamest: Tervist! Sõnu on sooje ja sõnu on häid, Laulus see niiviisi käib. Sind tervitan, armas hällilaps, Sind tervitan tuhat korda veel! Sulle kõik lilled õitsku, Sulle kõik tähed paistku- Sind tervitan, armas hällilaps. Täitugu iga su lootus ja soov, Õnne vaid elu sul toogu! Kordugu kaua need aastad, mil koos laulame lõbusas hoos. Sind tervitan, armas hällilaps, Sind tervitan tuhat korda veel! Sulle kõik lilled õitsku, Sulle kõik tähed paistku- Sind tervitan, armas hällilaps.

Sisukord

Sinilind

Muinasjuttu sinilinnust rääkis mulle ema kui ma olin väike ja uni vaevas mind. Siiski näib see vana lugu tuhatkordselt kenam nüüd kus tunnen tõeliselt sind. Kui loojangul päev, ma mõttesse jään- otsima rändan üht sinilindu sel ööl. Ei uinuda saa, sest unelmais ma sinuga lendan, mu sinilind, koos sel ööl. Seal kujutlustiib meid kohtama viib saabuvaid aegu, mis teeksin küll ma kui tõesti sa tuleksid praegu? Läeb tund ja läeb tund ning oodates und unistan õnnest- igatsen sind, minu sinilind.

Sisukord

Sinu ilusad sinised silmad

Karl August Hermann

Sinu ilusad sinised silmad, üksainus kord nägin ma neid. :,: Sinu kullakarva läikivad lokid, ei iial neid unusta või. :,: Ära nõua minult rikkust ei vara, ära nõua mult hiilgavat au, :,: vaid nõua üht südant, mis puhas ja sulle on surmani truu. :,: Sinu ilusad sinised silmad, kui poleks ma mitte neid näind, :,: ei oleks mu südame rahu nii otsata kaduma läind. :,: Sinu ilusad sinised silmad, on hingesse põlema läind, :,: su ilusad kullased juuksed mu ihale võrgu on teind. :,:

Sisukord

Sinu valinud ma

J. Farrar / R. Linna

Värin käib mul üle selja, jälle teed mu kulul nalja. Oma võimu, ära näita. Olen niigi peata! Kas oled sa see, kes täna õhtul veel võtab rindu südame? Ja valiku teeb, ainus šanss on see – näidata, et oled mees! Nii ma teen, nii ma tõesti täna teen! Sinu valinud ma, valinud nüüd ma! Olen sinu valinud ma, valinud nüüd ma! Olen sinu valinud ma, valinud nüüd ma! On kindel see ja nii ma teen! Kui sul niigi kõik on selge, mida ootad siis veel? Ainult veidi juurde julgust. Ja ongi kõik! Ma valiku teen, täna õhtul veel! Sa mõtle veel, lihtsalt nii mind kätte ei saa! Ma valiku teen, võtan hoogu vee! Ja hoogu veel, ainus võimalus on see! Nii ma teen, nii ma tõesti täna teen! I: Sinu valinud ma, valinud nüüd ma! Olen sinu valinud ma, valinud nüüd ma! Olen sinu valinud ma, valinud nüüd ma! On kindel see ja nii ma teen! :I

Sisukord

Sokukene

Kus sa käisid, kus sa käisid, sokukene? Veskil käisin, veskil käisin, härrakene! Kuidas jahvad, kuidas jahvad, sokukene? Suuga jahvan, suuga jahvan, härrakene! Kuidas taod, kuidas taod, sokukene? Sarvedega, sarvedega härrakene! Kuidas pühid, kuidas pühid, sokukene? Habemega, habemega, härrakene! Kuidas karjud, kuidas karjud, sokukene? Köki-möki, köki-möki, härrakene!

Sisukord

Soo

Takuse särgiga ori jooksis hädas mu randa, Avatud salarajad võtsid laugastest üle ta kanda. Minu südamesaarel konn sai kidurast kasest, Kahe kiviga taoti lahti ahel, mis vasest. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos. Pauke ja karjeid on kuulnud mu alati avatud kõrvad, Kuidas appi on hüütud ja kuidas on sündinud mõrvad. Jälitajaid on jäänud mu musta sügavikku, Seal nad avatud silmil ootavad igavikku. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos. Liiga tilluke mets meid peita ei suuda, Liiga tilluke jõud siin ilmas ei midagi muuda. Kõiki, kes jäid minu sisse iial ei maeta maha, Aga nii mõnigi ohver pääses mu laugaste taha. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos.

Sisukord

Su Põhjamaa päikese kullast

Su Põhjamaa päikese kullast, su õhust, su veest ja su mullast ma sündisin, kodumaa! Su metsad, su taevas ja meri on soonte sees kõnelev veri, :,: mis tänab sind lõpmata! :,: Sa oskasid, tundsid ja teadsid, mu südame tuksuma seadsid, nüüd sulle tuksub ta! Nii rõõmus ja õnnes, mis hurmav, kui mures ja valus, mis surmav, :,: sa, Eesti, mu kodumaa! :,: Mu Looja sind kaitsku ja kandku, sull rahu ja õnnistust andku, ta arm olgu sinuga! Jää õitsema aegade meres, riik Põhjala riikide peres, :,: sa, Eesti, mu kodumaa! :,:

Sisukord

Su silmade sära

Larry Kolber, tõlkinud Koit Kaaristo

Su silmade sära ei unune iial ja kus küll ka viibiks ma, ma tuleksin siia. Refr. Sinuga koos nüüd olla võime, mu kallis. Sinuta mulle näib, kõik päevad on hallid. Las mööduvad aastad, võib kaduda ilu, kuid armastus meile jääb, see on kogu elu. Refr. :,: Sinuga koos … :,: Ma palun sind veelgi, veelgi, veelgi, :,: veel olla koos. :,:

Sisukord

Suliko

Otsisin su hauda ma siin, Südant vaevas valu ja piin. :,: Mõtlesin siis ma Sulikost - kurbus liiga ränk mulle on :,: Metsas, roosiõit nägin sääl, Kastepisar hiilgas ta pääl. :,:Kurvalt hüüdsin ma Sulikod, kaugel kas nii õilmitsed sa? :,: Põõsa varjus helis mu viis, Üle jõe kostis mu hüüd. :,: Küsisin talt ma: " Suliko, kas sääl üle vee laulad sa?" :,: Puude ladvus sahises tuul, Salus kõlas ööbiku laul. :,: Läbi vaikse öö heljus ta nagu ühes siin ma olen. :,: Mmmmmmmm...

Sisukord

Suudlus läbi jäätunud klaasi

Ott Arder

Refr. Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis on meil väga neid vaja, sest nad leiavad aja, külastavad meid taas. Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis meie vajame neid, sest nad tulevad taas, kas Sa ootad või ei. Sajab akna taga laia valget lund veel õhtu eel. Ja ma äkki läbi jäätunud klaasi siis Su silmi näen. Sina surud vastu külma klaasi suu ja mina ka. Ja jäälilled kõik me aknaklaasil siis sulavad. Refr. Hetke vaid … Sellest päevast saab nüüd õige mitu lund ja muudki veel. Tundub nagu oleks toona näinud und ma õhtu eel. Nüüd mu akna taga ulub jäine tuul ja kurb on meel, kuigi aken on just nõnda nagu siis lilledes.

Sisukord

Suudluse õpetus

rahvalik laul

Kel teist süda armul põleb, suudelge siis huultele. Suu ja huuled loodud selleks, sealt viib südamesse tee. Aga kes teist veel on võhik, nende võludest ei tea, :,: kuula siis mu õpetusi ja neid hästi meeles pea. :,: Mitte vähe, mitte palju, õiget mõõtu polegi. Ei liig pehmelt, ei liig raskelt, aga kuumalt alati. Aeglaselt ja äkki hoogsalt, ükskord nii ja teisiti. :,: Ei liig kuivalt, ei liig märjalt, külmalt mitte kunagi! :,: Õrnalt suru, aralt maitse, kuni leitud on kontakt. Sest et suudlusel – pea meeles – kindel rütm ja kindel takt. Aga kes ta’ab meistriks saada, peab veel palju õppima. :,: Tulge neiud minu juurde, õpetan teid suudlema! :,:

Sisukord

Suur härg

Rahvalik

Toodi härga Türgimaalta, Suuri sõnni Soomemaalta. Kes pole iial ikkes olnud, Kümnel aastal kündnud maada. Tuhat sülda turja laia, Sada sülda sarved pikad. Kui ta ammus, taevas kõikus, Kui ta mõiras, maa värises. Härg oli suuri, oli paksu, Kündis mäed, kündis männid, Kündis kuused kummulisti, Pedakad päris pikali. Jäin ma meesi mõtlemaie, Et kust saan härja tappejaida, Suure sõnni surmajaida, Seda jäin ma mõtlemaie. Tõin siis tapja Tartumaalta, Teise tapja Türgimaalta. Sada meest oli sarvessagi, Ei saand härga ära tappa. Tuli mu väike vennakane, Sõrme suuru poisikene. Kämmelil tema käänas härja, Russikul tema rutjus härja. Verda sai venegi täie, Rasva suure laeva täie, Sääreluist sai sängisambad, Reieluist sai rihvelpüssi.

Sisukord

Suur lilleaed

sõnad rahvasuust / Joseph Emmet (refrään), tõlkinud Heldur Karmo

Ei talumees tüdrukult tahtnudki muud, kui kanala taga kord anda vaid selgitust sellest, mis kanad on väärt, kuid piilus sealjuures ka tüdruku nägu, kui näinuks seal mindagi uut ja küsis, kas neiust ei saaks talle abilist tallu, kes krips ja nii kraps – peagi neil mõlemil oleks siis Refr. Suur lilleaed ümber väikse maja. Särab ja lõhnab seal õitehurm – elu on sinuga suur lilleaed! Kui tüdrukult isani jõudis see jutt, siis papale peale näis tulevat naer, sest ta hõõgudes näost nagu vask seal hüüdis: See mees on küll täielik ohver, sest kosimist nõuda võid talt ja katsugu ainult ta hüpata jõkke... Jah, sina ta saada nüüd võid – sest naisena oled sa lihtsalt üks Refr. Suur lilleaed … Siis talumees nägi, et saatus on julm ja üle nüüd jääb ainult teha tal ülikond uus. Olgu raha küll napp, kuid südames vahutab ülekeev rõõm, et saab säästetud teenija palk ja laiskuse kontidest piitsutab elu, mis lõbus kui haldjate mäng – tähtsaimaks paigaks seal ikka jääb Refr. Suur lilleaed …

Sisukord

Suusabaasis on tantsupidu

Kalmer Tennossaar

Suusabaasis on tantsupidu, See toimub siin igal õhtul. Noorte kehade vallatust ruum on täis ja villaste sokkide lõhna. Nurgas mustendab kaaneta klaver Keda lokkides lontkõrv piinab. Vana klaver teeb meele nii haledaks, Et võtaks või peatäie viina! Akna taga on härmatand kuused, üle järve viib kuuvalga rada. Vana klaver, kas metsade muusikat sa veel suudaksid tunnetada? Aastaid tagasi talvehommikul, küllap mäletad, vanapoiss, niigi - hästi tasa, sest kõik alles magasid sinul mängiti killuke Grieg'i. Juba siis olid klahvid sul kollased, hääl kui Armstrongil katkev ja kähe. Juba siis näisid üdini tülpinud - ega meie sind sõtkunud vähem. Ent sel ammusel talvehommikul nüüd ma reedan sind, ära solvu. Ühe armunud näitsiku sõrmede all sa ohkasid just nagu Solveig. Praegu teeskled, et hambad ristis vastu tahtmist ja tõdedeta sa klimberdad sheike tvistideks ära loodagi, sõber mind petta. Südaööni sa kibestund ilmel uut põlvkonda hullutad nüüdki. Aga hommikul neljal käel mängijaid ikka jälgid sa, kaaneta küünik!

Sisukord

Suusalumi

Arne Oit

Suusalumi, suusalumi Sadas õhtust hommikuni Sadas kinni suusaraja Uus on sisse sõita vaja Suusad sügelevad juba Minna luba, minna luba! Suusakepid nihelevad Kapinurgas kihelevad Ära sina sõida surra-vurra Ära sina suuski ära murra Surra-vurra sõidab käru Kui teed setukale säru Ära sina sõida kiina-kääna Ära sina jalgu ära vääna Suusasõit käib suhka-vuhka Eks sa pärast voodis puhka Suusatee käib üle luha Siit või sealtpoolt ükstapuha Suusasõit käib alla-üles Suusad üles viime süles Väiksed suusad trilla-tralla Sõitu oskavad vaid alla Suusatee käib üle luha Siit või sealtpoolt ükstapuha Ära sina sõida surra-vurra Ära sina suuski ära murra Surra-vurra sõidab käru Kui teed setukale säru Ära sina sõida kiina-kääna Ära sina jalgu ära vääna Suusasõit käib suhka-vuhka Eks sa pärast voodis puhka

Sisukord

Suvelaul

Arne Oit

Lendan, jah lendan ma tänaval tuvisel. Rändan, jah rändan ma puiesteel suvisel. Lindude laulust mul hing veidi valus on, lillede pillerkaar kõikjal mul jalus on. Ah, et kes olen ma? Suvi, kes muu: tantsused jalad ja naerune suu. Ah, et kes olen ma? Suvi, kes muu: tantsused jalad ja naerune suu. Virguvad puu otsas lehtede malevad, mänglevad mere peal veelinnud valevad. Tule sa, päike, mind kättpidi taluta, kullases kuues koos minuga jaluta. Ah, et kes olen ma? Suvi, kes muu… Lendan, jah lendan ma tänaval tuvisel. Rändan, jah rändan ma puiesteel suvisel. Igasse hoovi ma tahaksin põigata, poisse ja tüdrukuid mängima hõigata. Ah, et kes olen ma? Suvi, kes muu…

Sisukord

Sõidulaul

Eno Raud

Tõlla ees meil tormab neli Tori täkku, tagumiku alt meil läbi lendab maa. :,: Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. :,: Hobused on vahul, ragisevad rangid, mustal taeval sähvib ekslev välgunool. :,: Kihutame nagu põgenevad vangid, kelle kandu limpsab verekoera koon. :,: Selle sõidu lõpust mõelda me ei taha, otse püsti ees on pimeduse sein. :,: Sellest sõidust ainult mälestus jääb maha ja me surnud ema ettetuntud lein :,: Tõlla ees meil tormab neli Tori täkku, tagumiku alt meil läbi lendab maa. :,: Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. :,:

Sisukord

Sõmeralt sõrmikulle

Eesti rahvaviis Haljala Kihelkonnast

Sõmeralt sain Sõrmikulle, Sõrmikult sain Narmikulle, Narmikult sain Naadapöida, Naadapöidalt sain Pügala, Pügalast sain Pöidaristi, Pöidaristist sain Rimula, Rimulast sain Rõngassuoni, Rõngassuonist sain Sõmera. Saaremaalt sain Muhumaale, Muhumaa pealt sain praamile, praami pealt sain mandri veerde, mandri veerelt sain bussile, bussi pealt sain Oru teele, Oru teelt sain laulukaarde, laulukaarest sain lavale, „maa ja ilma“ laulupeole. Memme musi põse peale, sõit läks lahti laulupeole, Kundast sain ma Selja risti, Selja ristist Ojakülla, Ojakülast Katelasse, Katelast sain Essu külla, Essu külast Põdrusele, Põdruselt õkva linna poole. Meie teekond algas Koplist, Koplist saime Sitsimäele, Sitsimäelt siis Karjamaale, Karjamaalt sai Kalamajja, Kalamajast Rannamäele, Rannamäelt veel Viru platsi, Viru platsist Kadriorgu, Kadriorgu laulupeole. Tulin mina Hiiu saarelt, Hiiu saarelt sain Vormsile, Vormsi saarelt sain Haapsallu, Haapsalust sain Paliverre, Paliverest Riisiperre, Riisiperest Vasalemma, Vasalemmast sain Keilasse, Keilast Kultuuripealinna. Setust ist`sin bussi pääle, Taevaskojas laulsin hääle ilusamaks veel senisest, Taevaskojast Tartu linna, Tartu linnast Adaverre, Adaverest Ardu valda, Ardu vallast Vaidalasse, Vaidalast sain laululinna. Läänemaalt sain tulemaie, lauljaid kokku kutsumaie. Üks sai Taeblast, teine Ristist, Haapsalust ja Uuemõisast, Martna mailt ja Oru vallast, Kullamaalt ja Paliverest, Noarootsist ja Ridalast tulnud kokku tuhat last. Tapalt sõitsin Lehtse´esse, Lehtsest jälle Jänedalle, Jänedalt sain Aeg(a)viitu, Aeg(a)viidust Pillapallu, Pillapalust sain Jägala, Jägalast sain Jõelähtme, Jõelähtmest pealinna laulma laule maast ja ilmast. Kihnu rahvas laulurahvas, laulda on ju tõesti vahva. Meil on kaasas mere hõngu, lauludes ka lainte mängu. Pärnus päikene tervitas, pealinna meid meelitas. Laulgem meeled mehisemaks, lauluhääled lahedamaks! Laul see hakkas jala külge, jala seest läks põlve sisse, põlvest liikus puusadeni, puusadest punus kätesse, kätest hiilis pea ligi, peast see hüppas südamesse, südamest vajus hinge sisse, nüüd mul terve keha laulab. Tore oli tulemine, vahvam kohal olemine! Meil on avar laululava, meil on lahe laulukava. Laul see kaigub hõbehäälel, hõbehäälel, ühel meelel! Rahvas ühe mütsi alla! Nüüd võib laulud lasta valla!

Sisukord

Sõprade laul nr 2

Jaan Tätte

Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab, hakkan minema nüüd oma kitsast rada. Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab, kus on peidet’ minu saabumise sadam. Refr. :,: Ja mu õnn võiks olla suur, kui te ükskord, nähes kuud, mõtleksite siis ei rohkem ega vähem, kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb. :,: Uusi sõpru, usun veel, leian tollel võõral teel, aga mäletate, kuidas jõime viina. Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel võis meid pikaks õhtuks unustusse viia. Refr. Ja mu õnn võiks olla suur …

Sisukord

Sõprade laul nr 4

Jaan Tätte

Ma ju palusin mind ärge tulge saatma kui ma lähen siit kus mul on olnud hea tahan tunda kuis selja taha vaatan siia tagasi kord tulema ma pean Tahan seisma jääda maja taga sillal kuivand oksa tahan jõkke visata ja siis vaadata et kuis ta kaob ja millal talle järgmise võiks sappa lisada Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Üsna imelik et igal aastal vähem on meil rääkida mismoodi elu läind aga koos on olla aasta-aastalt lähem justkui paremini oleks üksteist näind Enam ööseks jääda meil ei ole kombeks õigel ajal teame kella märgata kui ka peol on jõudu üle minna homseks järjest armsam meil on kodus ärgata Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Tahan kinni hoida millestki mis püsib nii ma näen kuis olen muutunud ja ei jõgi minult enam palju küsi nii ma tunnen kuis mind aeg on puutunud Ma ju palusin mind ärge tulge saatma kui ma lähen siit kus mul on olnud hea tahan tunda kui selja taha vaatan siia tagasi kord tulema ma pean Aga ikkagi teid seismas näen ma uksel nõnda tuttav on see vaikimise keel ja ma tean see pole saatmine vaid kutse kõige rohkem ühe tunni istun veel Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Lind on õhus kala vees teie minu südames lind on õhus kala vees teie minu südames

Sisukord

Sõprade laul nr. 6

Jaan Tätte

Näen mu sõber su silmad on väsinud ära naera on väsinud jah mida oled küll näinud või läbinud ja su sõnad on väsinud kah Olen hoidnud su jaoks oma varandust et kui raskeks kord läheb su tee küllap mäletad veel minu vana ust küllap lahti kord selle veel teed Tule võta mu aega, sest aega mul on tule vaatame taeva seal midagi on palju muud mul ei ole, kuid aega mul on tõesti aega mul sinu jaoks on Lähme kõnnime jõeni ja tagasi ja siis istume trepil üks tund magad seal kus ka viimati magasid voodi tehtud ja ootab su und Ära midagi erilist kaasa vea kõike on või kui tõesti just näed kohvi kõrvale olla võiks palju head hommik kestab meil siin terve päev Tule võta mu aega, sest aega mul on tule vaatame taeva seal midagi on palju muud mul ei ole, kuid aega mul on tõesti aega mul sinu jaoks on Või kui tahame varakult ärkame lähme õue ja kevadet märkame lähme metsa ja sambla seest tärkame tõesti aega mul sinu jaoks on Tule võta mu aega, sest aega mul on tule vaatame taeva seal midagi on palju muud mul ei ole, kuid aega mul on tõesti aega mul sinu jaoks on

Sisukord

Süda tuksub

sõnad rahvasuust

Süda tuksub tuks, tuks, tuks. Mine lahti uks, uks, uks! Siis me lähme Mallega saarde kalu püüdema. :,: Hopsassa, Mallega saarde kalu püüdema! :,: Oh kui saaksin mina sääl – kõrge mere selja pääl Malle kõrval sõuada, ootaks vene jõuada. :,: Hopsassa, Mallega ootaks vene jõuada! :,: Kui on hüva pärituul, lendab vene nii kui kuul, siis meil aega Mallega salajuttu vestata. :,: Hopsassa, Mallega salajuttu vestata! :,: Kui on kalad roogitud, jutud kokku räägitud, siis me lähme Mallega maale kalu kauplema. :,: Hopsassa, Mallega maale kalu kauplema! :,: Koju tulles kiiresti võtan Malle kaenlasse, siis me lähme Lontova pulmaehteid ostema. :,: Hopsassa, Mallega pulmaehteid ostema! :,:

Sisukord

Süda tuksub

Süda tuksub tuks, tuks, tuks! Mine lahti uks, uks, uks! Siis me lähme Mallega saarde kala püüdema! :,: Hopsassaa, Mallega saarde kala püüdema!:,: Kui on hüva pärituul, lendab vene nii kui kuul. Siis meil aega Mallega salajuttu puhuda! :,: Hopsassaa, Mallega salajuttu puhuda!:,: Kui on kalad roogitud, jutud kokku räägitud, siis me lähme Mallega maale kala kauplema! :,: Hopsassaa, Mallega maale kala kauplema!:,:

Sisukord

Ta lendab mesipuu poole

Juhan Liiv

Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole. Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ihkad isamaa poole! Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole! Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – :,: kuis ihkad isamaa poole! :,:

Sisukord

Taas sajab valget lund

Irving Berlin

Taas sajab valget lund väljas, on suured hanged juba maas. Kumab põhjavalgus nüüd talve algust ja öös laulab kaasa laas. On pilvisse end kuu peitnud, ei tähti puista taevakaar, ja kui maailm näeb kaunist und, sajab väljas ikka valget lund.

Sisukord

Taevatelgede laul

Erki Meister

Maa meie Ema! Ilm meie Isa! Meie oleme teie lapsed! Kuduge meile valgusest rüü! Olgu lõimed hommiku valge valgus! Olgu koelõng õhtu verev valgus! Olgu narmad voolav vihm! Olgu serv seisev vikerkaar! :,:Hoi, Kaarajaan! Hoi, Kaarajaan! Hoi, karga välla kaema!:,: Maa meie Ema! Ilm meie Isa! Meie oleme teie lapsed! Kuduge meile valgusest rüü! Et me võiksime käia seal, kus linnud laulavad! Et me võiksime käia seal, kus rohi rohetab! Maa meie Ema! Ilm meie Isa! Meie oleme teie lapsed!

Sisukord

Tahaksin pihlapuu rüppe

Tahaksin pihlapuu rüppe, okstesse varjata pea, tahaksin pihlapuu rüppe, puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, nendesse vajutan suu. Vota mind lehtede varju, lokendav sügisepuu. Sinule laulan ja sina saad aru, oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru, toetan su tüvele pea. Tahaksin pihlapuu rüppe okstesse varjata pea, tahaksin pihlapuu rüppe, puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, nendesse vajutan suu. Vota mind lehtede varju, lokendav sügisepuu.

Sisukord

Talve Võlumaa

Felix Bernard

Kellahääl kutsub õue Jõulurõõm tungib põue On langemas lund On imede tund Ees sind ootab talve võlumaa Eemal näen sinilindu Kõrgelt mäelt tõusmas lendu Ja soovid sul kõik täita ta võib Kui sa kõnnid talve võlumaal Refr.: Lumememmed jalutavad paaris Päkapikud tule ümber reas Kingikotid kuhjatud on saani Ka jõuluvana liigub nende seas Loojub päev, pea on pime Kuid su ees sünnib ime, Sest särama lööb siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal Refr.: Lumememmed jalutavad paaris Päkapikud tule ümber reas Kingikotid kuhjatud on saani Ka jõuluvana liigub nende seas Loojub päev, pea on pime Kuid su ees sünnib ime, Sest särama lööb siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal Sest särama lööb, siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal

Sisukord

Tango - Ruja

R. Rannap / O. Arder

Laval kaeblikult nuttis vaid viiul oli hämar suur pooltühi saal helkis pudeleid täis baaririiul tantsupõrandal liugles üks paar Tango, tango, tango, ta-tango, tango, tango, tango, tango Rand mis loojuva päikese kullas ja all mändide pisike pink seal nad põimusid embuses hellas huuled kuumad, täis andumust pilk Sinu silmad on need, millest sädemeid lööb ära lahku must veel jää mu juurde sel ööl Sinu silmad on need, millest sädemeid lööb ära lahku must veel jää mu juurde sel ööl Väsind voorimees viis nad hotelli pitsivahus kus ees ootas säng enne veel joodi pisut martelli oh, mis õnnelik lõputu mäng Sinu silmad on need, millest sädemeid lööb ära lahku must veel jää mu juurde sel ööl Sinu silmad on need, millest sädemeid lööb ära lahku must veel jää mu juurde sel ööl Tango, tango, tango, ta-tango, tango, tango, tango, tango

Sisukord

Tantsi, tantsi

Tantsi, tantsi! Keeruta, keeruta! Ära ahju purusta, purusta! Ahju panen talvel puid, talvel puid, kõigil pole sulikuid, sulikuid! Tral-lal-lalla... Kindad andsin mustlasel, mustlasel, kullakallis mustlane, mustlane, võlu mulle peiuke, peiuke, peiuke nii mehine, mehine! Tral-lal-lalla... Kui ma hakkan võluma, võluma, pean veel lisa paluma, paluma üsna, üsna veidike, veidike, lapse jaoks üks kleidike, kleidike! Tral-lal-lalla...

Sisukord

Tantsukingad

Refr: Kui neis kingades sa tantsid, tantsid Tundub, nagu mure kaoks, Kui neis kingades sa tantsid, tantsid, Rõõmu jätkub kõigi jaoks. Väike kingsepp on see, Kes neid uhkeid kingi teeb Ise vilet lööb, Et läeks rõõmsalt töö. Vaata alt, vaata pealt, Kopsib liistu siit ja sealt. "Mis sa ihkad hing, see on king mis king." Kes need kingad kord Küll oma jalga panna saab? Seda veel ei tea, Kes neid kandma peab. Aga kindel on see, kes saab Endale kord need, See saateks veel lausub meistrile: Refr: Kuis neis kingades ... Aga saabub kord päev, Millal noormees neidu näeb, Kes tal meeldib nii, et kõik meelest viib. Tihti nad õhtu eel, käivad puiesteel Üle vahtrapuu paistab tõusev kuu. Ja siis mõtlebki poiss, et kui meeldiv oleks see, Kui nad keerleks koos, tantsu kiires hoos. Mõeldud, tehtud ning ta neiul paki teeb Kingad kingiks viib, ise ütleb nii: Refr: Kui neis kingades ...

Sisukord

Tartu marss

E. Johanson

Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal. Kes kord käinud seal, ei sel meelest lä’e kaunid tunnid Toomemäel. Kauneim linn on Eestis Tartu. Ja kui saatus sind on viin’d ära kaugele, koju viib su tee ikka Tartu tagasi. Sinna jäid minu isa ja ema, sinna jäid minu õde ja vend. Raskel tunnil Tartu linn meid kutsub – kätte jõudnud tasumise tund! Ei me kauem end oodata lase, võitlus ühine kõiki meid seob. Me tuleme ja võidame, „Vanemuises” laulame: Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu …

Sisukord

Teele, teele kurekesed

Teele, teele, kurekesed üle metsa, üle maa, üle suurte linnade ja üle mere ka, ikka, ikka, lõuna poole, kus Egipitimaa. Tulge jälle tagasi te kevadisel aal, kui ju pungad puul ja põõsal puhkemas me maal! Kõlaks teie häältekajast pea õhusaal! Kui siis jälle meie rajad kuulvad teie häält, siis on kõrged lumemäed sulanud siit, säält! Tooge meile lilleaeg pika reisi päält!

Sisukord

Tere Perestroika

J.M.K.E

Pilvitu on taevas meri sinine Täiel rinnal hingab nüüd iga inime Sirp ja vasar enam kedagi ei löö Tähendavad meile nüüd nad rõõmsat tööd Tere perestroika demokraatia Diktatuuri küüsist on pääsemas üks maa Tere perestroika tere õnne tipp Enam nii jube ei tundu punalipp Traktor künnab põldu vilja kannab puu "Rahva Hääl" ei valeta ei suitse ta suu Keelatud filmid kõik kinos jooksvad nüüd Kõlab ka keelatud bändide hüüd Tere perestroika demokraatia Diktatuuri küüsist on mõnus pääseda Tere perestroika tere vabadus Pioneerilaulud nüüd kõigil on suus Auuu auuu Nüüd miilitsamunder ei aja öökima Hõbedaseks nimetada teda lausa saab Miilits ja punkar sõbralikult näe Ulatavad teineteisele nüüd käe Tere perestroika taaderiideraa Sinule ja minule kuulub nüüd maa On igal aastal juubel - Suur Viinakuu Juubeldab rahvas juhhei auuu Auuu auuu Virumaal kuivaks ei jää ükski kaev Mausoleumi ees maandub õhulaev Ei no mis sa kostad demokraatia on nii suur Et seda imetledes lahti jääbki suu Tere perestroika rõõmus kodumaa Ütlen sulle tere niikaua kui sind saan Tere perestroika demokraatia Tere perestroika anna käppa ka

Sisukord

Tiigrikutsu

Mul juba sünnist saati tiigri süda sees. Mul kõik on õed ja vennad, kes seal metsa sees. Mul ema ööbik, isa lõvinahas käib. Mul terve mets on ainult sugulasi täis. Ise olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Kord ema laulis mulle väga kurba viit. Ja isa õpetlikud sõnad lausus siis: "Sul ainsaks vaenlaseks on loodud inime". Kuid ma ei suutnud uskuda neid sõnu siis! Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Ja kord siis seisiski mu vastas jahimees. Tal julgelt otsa vaatasin, ei jooksnud eest. Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Mul haavad paranend, mul tiigri süda sees. Mul kõik on õed ja vennad, kes seal metsa sees. Mul terves metsas ainult sugulased need, mul ainsaks vaenlaseks on loodud inime. Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi.

Sisukord

Tiiu, talutütrekene

Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske, Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske. Sest saab nobe neiukene, kaske, kaske, sest saab nobe neiukene, kaske, kaske. Sukavarda veeretaja, kaske, kaske, sukavarda veeretaja, kaske, kaske. Leemekulbi liigutaja, kaske, kaske, Leemekulbi liigutaja, kaske, kaske.

Sisukord

Tiliseb, tiliseb aisakell

Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell, Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa. Mööduvad saanid, reed piki teed, talvist teed, üle soo ja karjamaa, üle heinamaa. Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell, Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa. Helgivad tuled eel, talve teel, külateel, rõõmsad pühad igal pool, üle kogu maa. Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell, Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa.

Sisukord

Tooli kõrval tool

G. O'Sullivan / V. Ojavere

Tooli kõrval tool ja veidi veini juua koos see on hea, on hea, on hea selleks meie vahel vaid tutvus olema peab, kuidas võisid muust sa mõelda, on raske öelda ei tea, ei tea, ei tea süda sees põleb sul, kui veidi veini on peas. Et sa olla võid nii kergemeelne neid eal ma mõelnud poleks nii, mõelnud poleks nii kuid tunded mida minus sa otsinud selle varjugi ei ole ju siin Tooli kõrval tool ja veidi veini juua koos see on hea, on hea, on hea siiski võiksid mõelda kas sellest piisab ei tea, ei tea et kohe armuda Tooli kõrval tool on üsna tavaline nähe ja see, vaid see, vaid see ja see oli ainus ahel, mis viis meid tantsima veel Oled kena neid, kuid meeldisid mul vaid aga nüüd on muutund kõik, nüüd on muutund kõik sest näin (?) sind lausa armastust pakkumas nüüd su varjugi ma näha ei või Tooli kõrval tool on üsna tavaline nähe ja see, vaid see, vaid see oli ainus ahel, mis viis meid tantsima veel ja veel kuid nüüd mu kallis head teed ooo mine nüüd ooo mine nüüd ooo mine nüüd ooo mine nüüd mine, mine mu kallis mine nüüd mine, mine mu kallis mine nüüd mine, mine mu kallis mine nüüd mine, mine mu kallis

Sisukord

Tsirkus

Ja minu najal vaid seisab see terve tsirkus koos Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos Ref: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib Ma oma andeid ei peida, siin olen võimas ma Ei enne sulepead heida, kui plaanid täis kõik saan Ref: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib

Sisukord

Tuhat tänu

Jaak Johanson

Ma tuhat korda tänan sind, et ootasid mu ära vend, nüüd edasi peab minema ja süda olgu mureta! Üks roheline põrnikas mind nõndaviisi tervitas, et ronis minu rännukotile, sealt vaatas sulle järele. Ma tuhat korda tänan sind… Üks hõbedane sipelgas sind jõudumööda tervitas, et ronis sinu rännukotile, sealt vaatas mulle järele. Ma tuhat korda tänan sind… Üks väike kuldne liblikas sind nõndaviisi tervitas, et lendas minu rännukotile, sealt vaatas sulle järele. Ma tuhat korda tänan sind…

Sisukord

Tundmatu

Oh tundmatu, miks ihkad tuult ja tormi kas veetlevam ei oleks vaikne rand, kus pehme tuul ja õrnalt õhtupäike, kus ootab igatsus, kus andeksand. Näen ulgumerel sõitmas palju laevu ei ükski neist ei jõua sihile. Liig sügavad on lainte põhja hauad, liig pimedad on merepõhja ööd. Oh tundmatu, kas kustund sihituli ei kajakaid, kui meri vihane. Surm suudleb laintel tantsides Su huuli, Sa hukkud, eal ei jõua sihile.

Sisukord

Tuukrilaul

Apelsin

Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda. Ei ole seatina taldadega kingi. Nad sinust maha peavad jääma supelranda, kui sina vee all asjalikult kõnnid ringi. Sa vee all rahus oma päevatööd saad taha ei sõber telefoni teel sind tülita. Et lisaraskus liialt rõhub sinu keha, siis pinsile saad varem, nagu oletan. Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda... Kas tunned alati end nagu kala vees sa? Ei tundu ohutuna mulle sinu koht. Seal pole millegagi täita oma lõõtsa, kui juhtub midagi ja otsa lõpeb õhk. Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda... Sa vee all rahus oma päevatööd saad teha. See pole sina, kes peab masti ronima. Ehk vee alt välja tulla hoopiski ei taha, sest pinnapealsed asjad sind ei huvita? Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda... Tean tänu sinule on vee peal mitmed laevad, Tean tänu sinule on merepõhja kaart. Ma usun, mehed, et teil tasub näha vaeva- ka vee alt otsida meil tuleb oma saart. Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda...

Sisukord

Tuulevaiksel ööl

Jaan Tätte

Tuulevaiksel ööl tean, mis moodi lööb udukell su laevaninas. Paigal püsib aeg. Tuulevaiksel ööl süda kiirelt lööb. Oodanud sind olen kaua, veidi jäänud veel. Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel - tuule suund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames. Tuulevaikne öö, udukell vaid lööb. Käed, mis tahtsid rooliratast, tahavad nüüd sind. Kumer silmapiir lahku meid kord viis. Sina otsid valget purje, mina otsin maad. Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel - tuule suund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames.

Sisukord

Tuustep

rahvalik

Lugedes romaani, üks neiu tegi plaani, tarvis reisu teha, et saaks ilma näha. Ilusam kui Eestis, mehed käivad vestis, kõigil palju aega ümberringi kaeda. Ahvid, krokodillid, rebased ja siilid - kõik on koduloomad palju kasu toovad. Mustad, valged mehed, igalpool kus lähed, kõik on väga lahked ja viisakad. Nägi vähe vaeva leidis siis ka laeva. Sõitis selle pardal kuni teisel kaldal. Seal tema tahtis maale astu, võeti lahkelt vastu, soojal suveaal mustameeste maal. Ilus palmisalu kõik olid paljajalu, tantsisid ja sõivad, jälle trummi lõivad. Neiukene üksinda mõtles: kõik teen kaasa ka. Läks siis kohe tantsima musta mehega. Kuidas käis siis käsi, oh, ära seda küsi! Musta mehe asi ei lõbutsemast väsi. Mis seal kõik siis juhtus, kõik ei olnud puhtus, neiu kõike näinud oli, kodumaale tuli. Siin tema tahtis mehel minna, selleks läks tema linna. Leidis voorimehe paremaid oli vähe. Aeg edasi nii sõudis, aeg tal kätte jõudis neiu valmis oli - kurg tal külla tuli. Küll siis löödi lokku, kõik naised jooksid kokku. Hüüdsid nagu koor: 'Kus on ämmamoor? Ämmamoor ei väsi, väriseb tal käsi, otsa ees on higi - laps on must kui pigi. Siis naistel ümberringi hing jääb rinnus kinni. Tõstavad siis kisa: 'Kes on lapse isa?' Voorimees punapeaga ei võtt seda heaga hüüdis üle kisa: 'Kurat on ta isa!'

Sisukord

Tõuse üles ja läheme ära

Hando Runnel

Tõuse üles ja läheme ära, kaste langeb ja märjaks saab maa. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa. Võta kinni, kui tahad, veel kaelast, võta sõrmedest, hoia veel käest. Aga ehted, mis kadusid kaelast, ükskord tagasi küsid mu käest. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa. Öö on lühike, hilja või vara juba on, enam aru ei saa. Võta kinni, kui tahad, veel kaelast, võta sõrmedest, hoia veel käest. Aga ehted, mis kadusid kaelast, ükskord tagasi küsid mu käest. Tõuse üles ja läheme ära, kaste langeb ja märjaks saab maa. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa.

Sisukord

Tõuseb päike, loojub päike

On see too lapsuke mu põlvelt, on see too rüblik, kes käis meil? Aeg pole vanemaks meid teinud, kuis siis neid? Millal küll lapsest kasvas neiu, millal küll poisist noormees sai. Alles ju kilkasid nad mängumail. Refr. Tõuseb päike, loojub päike, aastaid lennul läeb. Seeme, mis sügisel saab mulda, kevadel õisi kauneid näed. Tõuseb päike, loojub päike, päeval järgneb päev. Mööduvad nädalad ja päevad, kaasas neil pisarad ja naer. Mida võiks õpetuseks öelda, et noored rõõmupäevi näeks, las nad nüüd õpivad üksteiselt päev-päevalt veel. Alles veel olime kõik lapsed, eile kui oleks olnud see. Aeg on nüüd lahku viinud kõigi tee. Refr. Tõuseb päike ...

Sisukord

Täna me liigume

eestikeelsed sõnad rahvasuust

Täna me liigume küladesse ja korteritesse, :,: kus või ja munaroog ja värskelt lüpstud piim :,: :,: ja üks väikene viin. :,: Refr. :,: Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa! :,: Ein Eier, ein Butter ein Eierbutter, Donnerwetter! Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa, Ai-li-ai-lo-ai-laa! Neiu, sull’ tuksub mu rind, aga veel ei võta mina sind. :,: Sest oota veel paar kuud, siis jälle annan suud :,: :,: ja toon sõrmuse sull’. :,: Refr. Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa … Neiu, su kambrike ülal on nii väike, kenake. :,: Vast nüüd on aeg sul minna ja ennast peita sinna, :,: sest suvisel a’al algab vara ju koit. Refr. Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa …

Sisukord

Tänavamoosekandid

Stevie Wonder

Ühel õhtul linnatänavail Kaht igavlevat noormeest näha võis Neil terve päev nii vahva olnud ees Nüüd suured teod on jälle ootamas meest See on jõud, mis raputab sind Võtab hinge, haarab südamest mind See on imekaunis maailm Ja trellideks on noodid tal ees Ja juhuslikult neli muusikut Nad otsisid veel kahte sõpra uut Neil terve päev nii vahva olnud ees Nüüd tahaks jälle olla muusikamees See on jõud, mis raputab sind Võtab hinge, haarab südamest mind See on imekaunis maailm Ja trellideks on noodid tal ees Ja nüüd on saksofoni kord! Ühel õhtul linnatänavail Kuut pillidega noormeest näha võis Ühel saks ja teisel kammipill Ja kitri mängimisest sõrmes vill See on jõud, mis raputab sind Võtab hinge, haarab südamest mind See on imekaunis maailm Ja trellideks on noodid tal ees Ojees! Saksofon nüüd mängib! Ouououou Ühe käes on trumm Ja teise käes on kitr Ja kolmas mängib klaverit Ja neljas saksofoni Ja viies trummi Ja kuues laulab hoopiski See on jõud, mis raputab sind Võtab hinge, haarab südamest mind See on imekaunis maailm Ja trellideks on noodid tal ees Ees, noodid on ees Ees, noodid on ees Ees, noodid on ees Ees, noodid on ees

Sisukord

Tütre tänu

Eesti rahvaviis

Isakene, taadikene, emakene, memmekene, küll sa nägid suure vaeva, kui sa minda kasvatasid! Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, küll sa nägid suure vaeva. Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, kui sa minda kasvatasid. Kasvatasid, kallistasid, üles tõstsid, hüpatasid, maha panid, mängitasid, suu juures suisutasid. Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, maha panid, mängitasid. Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, suu juures suisutasid. Süles hoidsid süüessagi, käe peal kandsid käiessagi, viisid põllel põllu peale, sületäie keskeelle. Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, et ei tulnud tuuli peale. Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, ega veerend vihmahoogu. Ole terve, eidekene, teiseks terve, taadikene, minda nõnda kasvatamast, kasvatamast, kallistamast! Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, minda nõnda kasvatamast. Ai, li-lu-li-lu, lii-luu-lii, kasvatamast, kallistamast! Ole terve, eidekene, teiseks terve, taadikene! Tänu teile hauassagi, musta mulla katte alla!

Sisukord

Uhti-uhti uhkesti

Uhti-uhti uhkesti, Viisk läks Tartust Viljandi, Kaasas põis ja õlekõrs, Õlekõrs kui sääseõrs! :,: Ei saa üle Emajõest, Hüva nõu nüüd kallis tõest. :,: Viisk siis ütles targasti Oma seltsilistele: "Otsas häda, Otsas vaev. Põis on meil kui loodud laev. :,: Kõrs on mastiks kõlbulik; Mina olen laevnik." :,: Põis aga vastas põrinal, Väga kõva kõri tal: "Viisu nõu on Imelik: Laev see olgu laberik. :,: Vaatke kui ma veeren vees, Kohe oletegi sees! :,: Kõrs siis heitis pikali, Sillakene valmis nii; Viisk see hüüdis: "Sild on hea! Mina sammun üle pea!" :,: Astus sammu, astus kaks: Sillakene katki: praks! :,: Põnnadi, põnnadi hüppas põis, Naeris, mis ta naerda võis! "Vaata kuidas rumalad Uppusivad mõlemad!" :,: Tõmbas ennast õhku täis Ja karplauhti lõhki käis! :,:

Sisukord

Uinu vaikselt, mu lind

Uinu vaikselt, mu lind, Ma valvan ju sind! Su voodilt ei läe, Nüüd magama jää! Refr. :,: Hommikul inglitiib Une laugelt sul viib! :,: Maga vaikselt, mu lind, Sul mureta rind, Veel süüta sul silm, Veel tundmata ilm! Refr. :,: Hommikul inglitiib... :,:

Sisukord

Uinu, mu väsinud lind

Uinu, mu väsinud lind, unele suigutan sind. Hämardund õu on ja aed, öö aknast kambrisse kaeb. Taevas, näe, kullendab kuu, piidleb meid naeru täis suul, keelitleb uinuma sind, maga, mu lemmik, mu lind. Nüüd magama jää. Igal pool lõppenud töö, saabunud puhkuseks öö. Majas meil ammu kõik vait, uinunud nii kelder kui ait. Hiirepoeg pesas näeb und, varsti on käes kesköötund. Sinagi magama jää, padjale pane nüüd pää. Nüüd magama jää.

Sisukord

Ulila suveaed

J. Rosenfeld

Kui suvi on mööda läinud, siis meenub mul vaid üks aed. Mis päikest täis ja mulle näis, et kõik on kui unenäos. Kuid praegu on tegelikus ja kõigil on võimalus. Tulla siia nüüd, kus kostab meie hüüd ja kõik on jälle kui unenäos. Refr: Ulila, Ulila, Ulila, Ulila, siin on aed, kus magab armastus. Ulila, Ulila, Ulila, Ulila, siin on aed, kus magab armastus. Kui veedad siin rahus tunni, kui raske on saginast meel. Vaid aed on see, mis aitab veel, Sul taastada kadunud jõu. Ja tunned kui tõuseb tuju, ränk masendus hingest kaob. Ja vaikus siis, kutsub ligi meid, õnnis puhkus meil peale vaob. Refr: Ulila, Ulila, Ulila, Ulila, siin on aed, kus magab armastus. Ulila, Ulila, Ulila, Ulila, siin on aed, kus magab armastus.

Sisukord

Vaid sinu naer

Rock Hotel

Kui saatus karm kord tahab murda meest Kui tihe pilv ei kaogi päikse eest Kui vaatan sind kas mulle nii vaid näib Et muutub maailm kui mu kõrval käid Vaid sinu naer toob päikse välja taas Ei nukrust öös, ei enam varje maas Rõõm on nii suur, et kaovad aeg ja ruum Jääb maailm helgeks täis päikest on su naer Kõik unne vaob ja kustub ehaviir Ja eilseks saab ka päeva viimne kiir Kes aitaks siis kui kurbus haarab mind Et poleks ma kui pesast kukkund lind Vaid sinu naer toob päikse välja taas Ei nukrust öös, ei enam varje maas Rõõm on nii suur, et kaovad aeg ja ruum Jääb maailm helgeks täis päikest on su naer

Sisukord

Vaid vaprust

Metsatöll

Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik’, raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm On meresoolast vettind’ minu tuulest paakund kuub on tormilained räsind’, tüügashabe mõõtmas tuult Kui silmapiiri poole vaob purjelaeva mast on igamehe mõtted kus meremehe kast – üks peotäis mulda oma koduaia alt vahe tera, tükk leiba ja kiri armsamalt Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm

Sisukord

Vaikne kena kohakene

Vaikne kena kohakene, Kõige kallim surmani! Minu isamajakene Meeles minul alati! Minu isamajakene, Linnupesa sarnane; Sest ma nagu linnukene Igatsen ta järele! Selge allikas seal jookseb, Sealt ma lapsepõlves jõin; Kenas koplis paju õitseb, Sealt ma pajupilli tõin! Õues sirge kask seal seisab, Temast magust mahla sain; Aias õunapuuke õitseb, Sealt ma maitsvat õuna sõin! Vaikne kena kohakene, Kõige kallim surmani! Armas isamajakene Meeles minul alati!

Sisukord

Vana jõgi

Kõike head, vilgas kodulinn, jätma pean mõneks ajaks sind, sest kuskil kaugel on ootamas mind üks vana jõgi. Telgi kaldale kaasa toon, Purju end värskest õhust joon Ja tunnen taas, et ta looduses on - see vana jõgi. Refr. Vana jõgi, vana jõgi - kui pelgupaik sa minu jaoks. Vana jõgi, vana jõgi - mis teen küll siis, kui sa ükskord kaod? Vetepeeglis kasesalu, väreluste värv, Käin paljapäi ja paljajalu, Puhkab pingul närv. Vana jõgi ... Peatub siin rutlik ajasamm, Magab vaid vana veskitamm, On värskust täis iga päikesesamm, vana jõgi ... Refr. Vana jõgi ...

Sisukord

Vana madrus

Vaid sõlmed ja trossid ja tuhm silmapiir ja kuskil seal vahel su lurisev piip. Su tee algab ahtrist ja lõpeb kus tääv sa iga päev ühte ja sama vaid näed. Refr: Vana madrus, vana madrus, mis elu see on? Meil kõrtsis käib pidu, sul merel on torm. Miks tundub kui kannaks me sinu ees süüd, nende auks kes on merel me võtame nüüd. Kord olid sa uljas ja lootusi täis ja kaugetest maadest su pea ringi käis. Nüüd näed, et su palgaks on pehkinud vrakk ning teistele kanda jääb kübar ja frakk. Su ainsamaks aardeks on mälestus hell kui trahterist ära sind viis laevakell. Jäi uksele saatma sind neiukene noor, kes lubas, et ootab sind aasta või pool. Su nägu on parkund kui ranitsa nahk ja hammastest märkan ma suus ainult kaht. Kuid silmades tuli, mis kadedaks teeb kui rändab su pilk üle ääretu vee.

Sisukord

Vana pildiraam

Juhan Sütt

Tolmund seintel raamid, neis möödund aastad reas. Valges kleidis daamid, üks mirdipärg. Laekas koltund kirju kui lehti sügiskuul. See, kes neid kord saanud, on ammu läind. Refr. Vana pildiraam kaugeid aegu teab. Neid, kes läinud siit, luitund raam meeles peab. Vana pildiraam kaugeid aegu teab. Kui kord läeme siit, meidki siis meeles peab. Leida möödund õnne või kordki olla noor, raamil tuhmund klaasid, seal all see kõik. Keegi teele poega siit kaua saatis veel, nüüd ka need on läinud, kes saatsid meid. Refr. Vana pildiraam …

Sisukord

Vana vaksal

R. Rannap / P. Ilus

Mind jälle äratab üks vana tantsuviis, sest rattad laulavad, kui tookord minnes siit. Ma tõusen rutates ja ennast valmis sean, sest varsti peatub rong vanas vaksalis. Refr: Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit. Ja võtan kohvri ma, on sama lihtne ta, nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis. Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas, veel hetk ja olengi vanas vaksalis. Refr: Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit. Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud. Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus. Mis teada saanud ma, kas taband unelma või kõik on jäänud nii vanas vaksalis? Refr: Siin ta on, vana jaam …

Sisukord

Vana viis

Irving Berlin, tõlkinud Olaf Kopvillem

Mängi mulle seda vana viit, mis kord laulis emake. Mõtted kaugele mind viivad siit, mälestuste rajale. Mul meenub päev kraavikaldal, paljajalu ma jooksin, varba veriseks lõin, kaks kääru võileiba sõin, vastlüpstud piima ma jõin. Siis püüdsin noodaga kala, järvel viskasin lutsu, paadist kaotasin mõla. Eemalt kostis karjakella kõla, ikka meeles see päev. Hällilaulu saatel kiikus kiik, seintel helkis tuhat tuld. Laula mulle seda vana viit, mis kord ema laulis mul. Ta laulus muinasmaa lõi, haldjad tuppa ta tõi, viis pilved päikese eest, nii kuulas väikene mees pea paistmas patjade seest. Legende emake seal laulis, kuni ta hääl vaikselt kaugemaks jäi ja poisu väsinud päi, kütkes magama jäi. Kui kord suureks sirgus väikemees, meenus ema vaikne laul. Meeles mõlkus vana tuttav viis, mis kord ema laulis siis.

Sisukord

Vanad sõbrad

Alte Kameraden

Päiksekuld ehtinud on iidseid puid, mille all kord vanad sõbrad kokku said, südamed kohtumisest rõõmsad neil, viibides nüüd jälle nooruspõlve teil. Pillidest kostab vana marsiviis, see on sõpruslauluks kujunenud siin. Rõõm kõiki neid on näha, laul vallutanud koha, kus neil varem oli kurbus saatjaks sääl. Alla Toomemäelt nad marsivad sõpradele neiud aknalt viipavad. Meenutab Emajõe sinivoog, kuidas vanad sõbrad hästi läbi said. Marsivad üle Kivisilla nad, pillid päiksekullas vastu helgivad. Siis Emajõel ka lained sääl meenutavad aina, kuidas vanad sõbrad vallutand on maid. Rütm neil kindel, seda sa ju hästi tead, sõprusmarss teeb tuju kõigile nii heaks, sinna läevad, kus nii vähe on neil peade kohal süngeid pilvi, kõikjal on värvilisi lilli vaid. Tulevad, tulevad rohelist kaldaäärt ja varsti ongi siin. Tuleksid ometi kiiremalt, neid ma näha lähemalt tahaksin siin. Jagavad, jagavad nägusad neiukesed rohkesti lilli teel, sammuvad lõbusate nägudega kõik, laulavad rõõmsamalt veel. Uljad laulud kõlagu, vana sõprus siiras püsigu. Ei siis mure kohuta, muusika meid kõiki lohutab. Mornid näod kadugu, helged päevad teed meil rajagu. Lipukirjaks on meil siin üksmeel, sõpruslaul meid saatku veel teraskindlal teel. Siiski rõõmsalt täna lahkume, varsti jälle siin me kohtume. Aardeist kallim sõprus terves ilmas püsib kõikjal, aitame neid, kel pole õnne elumatkal. Sõpruslaulud kõikjal kajagu, kurvad mõtted eemal ajagu, truudus jäägu südameisse kestma alatiseks, helisegu julgete sõpruslaul.

Sisukord

Vanaisa kell

Tarmo Pihlap

Mu vanaisa kell lebas nukralt laua peal sellest päevast, kui merelt lahkus ta. Ei sest hõbedasest kannist loobund vanaisa eal kui ta läbi rändas mereteed ja maad. Ühel päeval kord siis sõnas pojale ta nii: “Ainult merele jääb kella süda truuks”. Peatus kell, kui suri see vana mees, kes tal sõbraks olnud pikal mereteel. Polnud tahtmist tal tiksuda. Laual vaikides lebas ta. Peatus kell, kui suri see vana mees, Kes tal sõbraks olnud pikal mereteel. Kui mu isa sirgus suureks, endal leiba teenis töös, Kauged meresõidud talle võõraks jäid. Polnud mere jaoks ta loodud, maad kündis päevad-ööd, Nii see kell ta laste mänguasjaks sai. Sest ka meis, tema lastes, polnud meremehe verd. Ainult raamatutes olid kauged maad. Peatus kell, kui suri see vana mees, Kes tal sõbraks olnud pikal mereteel. Aastad möödusid, lapsepõlvest mälestus nii hell Taas ma mereranda kodu rajasin. Äkki kord ühel päeval hakkas tiksuma see kell, Mis nii palju aastaid laual lebas siin. Jäi veel imestada vaid, kui ma uudist kuulda sain, Et sel päeval oli sündinud mul poeg. Tiksus kell, et oodata sõpra head, Kes ta mereteele kaasa kord viib. Oma uut noorust algas ta, tahtis uut aega näidata. Tiksus kell, et oodata sõpra head, Kes ta mereteele kaasa kord viib.

Sisukord

Veel päev ei ole käes

Rootsi rahvaviis

Head õhtut armas peremees Refr 1: Ja iga tubli mees Las ärgata meid rõõmsasti Refr 2 : veel päev ei ole käes Ei veel kuud ei koitmas näe Vaid tähed ainult säramas on taevas. Ja armas perenaine Refr 1 Sa süüta palun küünlad Refr 2 Te kornstaots on suitsust hall 1 On's kohvipotil tuli all? 2 Te korsten on kui hele viit 1 Et tüdruku mina leian siit 2 Ma õue ootama ei jää 1 Mul habe juba ammu jääs 2 Ei jõua seista külm on tuul 1 Siin pakane minul annab suud 2

Sisukord

Veel viivuks jää

Roose kevad endaga toob, puhkeb rõõm ja süda on noor, tuhandeid mõtteid täis pea. Taeva taustal säravad söed, lõhnab sirel sumedas öös... Sinuga olla on hea. Veel viivuks jää, mu armsam, hetkeks mu juurde veel jää. Su kuju õrn ja vaade hell su silmist - kes teab, mil neid ma jälle näen! Veel viivuks jää, mu armsam, säilita hetkeks veel hurm hellusest, soojusest ja päiksepaistest - kevad on sinuta kurb.

Sisukord

Veenus

T. Mägi

Mäekõrgune on õnnetipp ta juurde ei vii sirgeid teid. Veel kõrgemal on säramas täht ja Veenus nimeks tal. Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus sa mu tuli sa minu arm. Kristallselge on su pilk ja hõbedane sinu hääl. Kas puudutada võin, mu täht, vaid korraks sind me kõrgel mäel? Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus sa mu tuli sa minu arm.

Sisukord

Veere, veere, päevakene

Rahvalik

Veere, veere, päevakene Veere, veere, vetta mööda Veere sinna kus so veli Tsööri sinna kus so sõsar Sääl sind hellalt hoiõtasse, Kamalun sind kannetasse Pandas padjule magama, Rehe peale ringutama Pardsi peale puhkamaie Lase kaselatva mööda Vaskest värävida mööda Kullast kõrendita mööda Hõbest tettu õrta mööda Veere velle aida pääle Tsõõri sõtse kirstu pääle Velle aidan verevida Sõtse kirstun kirivida

Sisukord

Veinimeister

Üks veinimeister, tore mees sa tema juurde õpi tee. Sest vein, mis teeb on nõnda hea et nutma ealeski ei pea. Ta marju sõelal purustab ja oma sõpradele suurustab et see, mis ta teeb saab parem veel kui eelmine. Ja tõesti siis kui aasta läind ja miskit tõrres mürisend ja käind. Kui kaas võetsa pealt, siis kuldset jooki voolab sealt. Saab klaasi, kannu, kruusiga ja meie suure juustuämbriga on siin kella pealt sa tulla võid kui aega tead. Mees nalja teeb kui tuleb surm, siis müüge maha minu hambakuld ja ostke juurde mõned nõud, teeb veini teil mu hingejõud. Kui aeg saab täis ja mees on läind, siis korra ikka lesel külas käi ja tema käest sa osta vein nii austad meest, kes head on teind.

Sisukord

Veskimees

Hando Runnel

Üks veski seisab vete pääl, kuid veskitööd ei tehta sääl, sest veskimees on väsinud ja veskikivid kulunud. Oh tule, noor ja tugev mees, ning vaata ringi veski sees. Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks, küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga. Kui koorma otsas istub taat, hää õnne eluks ajaks saad. Kui koorma kõrval kõnnib neid, siis küsi, kas toob linnaseid. :,: Kas on tal pulmad tulemas, kas on tal armas olemas. Kui pole tal, siis juttu tee, ehk jääb ta sinna veskisse. :,: See veski seisab vete pääl ja palju tööd võiks teha sääl, sest veskimees on väsinud ja veskikivid kulunud. Oh, tule, noor ja tugev mees jne.

Sisukord

Viljandi paadimees

Sergius Lipp

Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, :,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: Refr. Ah silmad, need silmad, ei iial unune, need ilusad sinised silmad mul võitnud südame. Kui neiu paadis algab sõit, täis õnne kõik maailm, :,: ja neiu palgeil punab koit, tal õnnes särab silm. :,: Refr. Ah silmad … Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, :,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: Refr. Ah silmad … Hulk aastaid läind, kuid Viljandi järv ikka kohiseb, :,: hall paadimees sääl ikka veel neid silmi igatseb. :,: Refr. Ah silmad …

Sisukord

Vilsandi laul

Refr: Selle metsa taga ei ole mets on meri mu oma väike kodulaht Kuidas elate mu kallid pikad haisvad adruvallid, ämblikute võrgusallid? Kuidas elate mu kallid pikad haisvad adruvallid, kiviaia jupid hallid? Sügis on kollaste lehtede kuu torm on eriliselt tugev tuul. Vihma pärleis sätendab puu käes on teine sügiskuu Selle metsa taga ei ole mets on meri mu oma väike kodulaht Kuidas elate, mu kallid pikad haisvad adruvallid mere soolases tallis.

Sisukord

Viltkübar

Su kodu kauaks tühjaks jäi - veel oled ikka teel. Kuid siin jälgi sinust kohtan - külas vahest käin siin veel. Su peegel nukralt läigib ja laual tühi vaas. Kõik põrand täis on tolmu, vaibal huulepulk on maas. Refr. Su pärlid karbis tuhmid, nurgas üksik suveking, moest läinud vildist kübar - pole ammu sind näinud siin. Jäänud seisma seinakell - sind veelgi ootab ta, et jälle tunde lüüa, kui kord koju saabud sa. Kuid millal see päev tulla võib, mil toas taas kõlab naer? Seni kõik on kui kord ammu, seni peatub siin veel aeg... Refr. Su pärlid karbis tuhmid ...

Sisukord

Võilill

Kollased juuksed, rohekas kleidike, lühike veidike, rohekas kleidike. Ära nüüd mu akna alt kusagile keksi! Ära nüüd mu akna alt kusagile eksi! Rõõmus ja kraps, võilillelaps.

Sisukord

Väike neid

Jaan Tätte

Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused. Kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt: „Hollarii!“, ja Sul tasku pistan kingiks dollari. Kui ma laevas olen tööl, sulle mõtlen päeval ööl ja su juustest leitud linti kannan vööl. Kuid kui sadam neelab mind ja jalge all on kindel pind – ootab mind, ootab mind võõras linn. Linna tunda pole vaja, sest kus meremeeste maja, sealt on laulu, naeru kosta taevani. Siin on mehed, kel on kulda ja kui röövima ei tulda, pidu püsida võib varavalgeni. Liiter viskit peseb maha huultelt meresoolavaha, piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks. Piigad siin ei ole pahad, kui on taskus suured rahad, ühe dollari vaid jätan truuduseks. Igas mereäärses linnas, kus on laevatatav pinnas, tüki südamest ma jätnud õitsema. Kuid kui aastaring saab ümber, pööran laevaotsa ümber ning ma koju sõidan, koju sõidan taas. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused. Kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt: „Hollarii!“, ja Sul tasku pistan kingiks dollari.

Sisukord

Väike tüdruk

Igal hommikul, kui tööle lähen ma, Rongis, minu kõrval, istub väike daam. Väsimusest murtud, silmad sulen ma, Kuid selle peale väike daam mul õrnalt naeratab. Refr. Väike tüdruk, väike tüdruk - Liialt noor veel oled sa, et nõnda silma vaadata. Väike tüdruk, väike tüdruk - Veidi kannata veel sa, küllap jõuad vaadata! Pingilt tõusta püüdsin vaikselt ma, Kuid samal hetkel minult kella küsis ta. Püüdsin teeselda, et tukkuma jäin ma, Kuid märku andes väike daam mind õrnalt puudutas. Aastaid juba koos me nõnda rongis sõidame, Tihtipeale samal istmel möödnut naerame. Vahel, kui on tuju hea, siis laulame koos Laulu, mida ükskord laulsin talle vihahoos.

Sisukord

Vändra metsas, Pärnumaal

Vändra metsas, Pärnumaal Ju-heidii, ju-heidaa, Lasti vana karu maha, Ju-heidii, ju-heidaa. Vändra metsas, Pärnumaal Lasti vana karu maha Ju-heidii ja ju-heidaa, Ju-heidii-heidaa, Vallerii, valleraa, Valleral-lal-lal-lal-lal-la, hei! Ju-heidii ja ju-heidaa, Ju-heidii-heidaa. Pojad jäivad järele Ju-heidii, ju-heidaa. Viidi Pärnu laadale Ju-heidii, ju-heidaa. Pojad jäivad järele... Õpetati tantsima, Ju-heidii, ju-heidaa, Kahel käpal kõndima, Ju-heidii, ju-heidaa. Õpetati tantsima...

Sisukord

Õhtud Moskva lähistel

Mihhail Matussovski, tõlkinud Aino Otto

Aias vaikne kõik, puud ei kahise, loodus virgub taas koidu eel. :,: Mulle õhtud need Moskva lähistel jäävad kallimaks kõikidest. :,: Veereb jõevoog eemal raugena, helgib hõbekuu sinkjal veel. :,: Kõlab, vaibub laul kuskil kaugemal nendel vaiksetel õhtutel. :,: Kullake, miks pead mornilt painutad, milleks pilku peidad mu eest? :,: Raske kõnelda, raske vaikida kõigest sellest, mis südames. :,: Varsti puhkeb koit, tuhmub tähistee, mulle ainult üht tõota veel: :,: et sul õhtud need Moskva lähistel meelest iial ei unune! :,:

Sisukord

Õhupiraadid

Vennaskond

Täna öösel ka taevas näib avavat silmad ja aeglaselt pöördub tähtede sõud. Täna öösel see geto siin jääbki meist ilma, meid ära viib tugeva mootori jõud. Juba pulbitseb meis see vabadus tärkav, sinna mere taha las kustuda õhtu. Las tumeneb taevas, siis keegi ei märka, kui kõrrepõllult me tõuseme õhku. Me sööstame vabana, tähed vaid tee peal, kõrvaklappides ragin on pelk ja maalt piirivalvuri kisa:'Sto za stuka siis see seal...' Vastan teenistusvalmilt ma 'LKA!' See maailm me all on vana ja väeti, kuid siiski meid jalgade alla ta tallaks, aga seda ma räägingi, seda, et näed siis, et nõnda lihtsalt ei vannuta alla. Öös sähvatab hoiatuslaskude sari, kuid asjata sülgavad sappi nad. Löö ka sina neil käega. Me mürisev vari juba hommikul liugleb Via Appiat mööda. Ja kes ka ei oleks meil jalus või kannul, kui vabanend kiivrist, sest kummuli lüpsikust, ma tean, mida räägin, kui sinule vannun: 'Ma ei karda neid, kallis, ma kardan vaid üksindust.' Sa ei usu mind, naerad, kuid vihin on kõrvus, külmast higist on rasked mu õlised tunked, me maailma ning meie elu siit põrgust peab päästma see vana ja logisev Junkers. Helgiheitjate vihkudes viskleme taevas, mu kramplikud käed on klammerdund tüüri. Pilk otsimas laotusest Põhjanaela me lendame sisse barrikaadtule müüri.

Sisukord

Õige valik

Alice Feuillet, tõlkinud Otto Roots

Süda, soovin, et su valik oleks vali. Kaalu, keda kallimaks neidudest pead – ära tee vaid mõtlematult seda! Süda, hinda ainult õiget üle kõige – neidu rõõmsatujulist, virka ja head, et ma võiksin armastada teda. Kaks korda enam meil õnne on siis, kaks korda kenam võib elu tunduda nii. Süda, hinda ainult õiget üle kõige – neidu rõõmsatujulist, virka ja head, et ma võiksin armastada teda.

Sisukord

Õnnista ja hoia

Õnnista ja hoia, Vaimuga meid võia, oma pale tõsta Sa, Issand, ja meid valgusta! Igal ajal jäägu meile Sinu rahu, Oma Vaimu anna Sa, Jeesusega ühenda! Aamen, aamen, aamen! Jeesu nime kiitkem: Meie Issand oled Sa, esimene, viimne ka!

Sisukord

Õrn ööbik

Gustav Wulff-Õis

Õrn ööbik, kuhu tõttad sa nüüd lahkel lehekuul? Kas mõisa aias hõisata sa tahad roosipuul? Ehk metsas tore’l toomingal saab hüüdma sinu suu, kui tähed hiilg’vad taeva all ja valgust kallab kuu? „Ei mõisa aias helista või laulu minu rind: su vanemate verega on väe’tud see pind! Ka metsas tore’l toomingal ei hüüdma saa mu huul, vaid talupoja akna all seal pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, siis laulan talle ma, et unuks meelest päevatöö, jääks rahul magama. Kõik öö siis hääled heljuvad ta kauni kambri sees, ja unenäod ilusad tal seis’vad silme ees. Kui aga taevas kumab koit ja kaob pime öö, siis laulan: tõuseb priiusloit ja vaob orjavöö; sest vaimu taeva võlvilla ju näha koidutuld ja uuel ilul särama löönd Eesti oma muld!”

Sisukord

Õunalaul

R. Rannap / O. Arder

Käib läbi suve aedades üks küpsemise laul. Siin hernes küpseb kaunades ja varre otsas õun. Ladvaõunana siin hea on kasvada, kui ei käi ringi pea ja pole hirmu alla kukkuda. On puude juured mulla sees ja juurte sees on jõud. Ja jõud on päikeses, vihmavees, puid jõuetuks teeb põud. Ladvaõunana siin hea on kasvada, kui ei käi ringi pea ja pole hirmu alla kukkuda. Ei olla suuda igamees siin ilmas ladva õun. Jääb seeme tooreks südames, kui huulil vale laul. Ladvaõunana siin hea on kasvada, kui ei käi ringi pea ja pole hirmu alla kukkuda. Eks hernest uba ju kaitse ta kaun, kuid varre otsas on küpsemas õun. On õunal süda ja seemned seal sees. Kas aimab süda, mis teekond on ees? On õunal süda ja seemned seal sees. Kas aimab süda, mis teekond on ees? Ja tuuled käivad ja sasivad puid. Ja kuskil ootel on linnatäis suid.

Sisukord

Ämmamoori maja

rahvalik laul

:,: Viina joo, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega sul karskust pidada. :,: Refr. :,: Ah, milleks meile vaja seda ämmamoori maja, selle pummeldame maha, lähme metsa elama! :,: :,: Suitsu tee, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega on astmat ravida. :,: Refr. Ah, milleks meile vaja … :,: Tantsu löö, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega sul jalgu puhata. :,: Refr. Ah, milleks meile vaja … :,: Lapsi tee, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega neid kokku lugeda. :,: Refr. Ah milleks meile vaja …

Sisukord

Ärka, kaunis maa!

Paul McCartney

Kui pilved päev viib Ja sul aega taas -- Rändurmees, teele mine siis Läbi rända maa Tühjad on su käed, kuid tee peal saad kõik... Lähed nii, tunned, tead ja näed Laulu kuulda võid Ärka, kaunis maa Silmad lahti tee! Ela, kaunis maa! Meie maailm see Kaunis maa... Las õitseb lill ja sirgub puu Las särab täht ja hõõgub hele kuu Et süda noor võiks tunda rõõmu vaid... Oo, ärka kaunis maa... Ärka, kaunis maa Silmad lahti tee! Ela, kaunis maa! Meie maailm see Kaunis maa... Kõikjal öö ja päeva piir Pole selge veel -- Kuni uinub maa Ta ei muutu eal Rändurmees, kus vaid viibid sa Valgust looma pead! Istuta puu! Jahedat mulda tunda peos on hea!

Sisukord

Ärkamise aeg

René Eespere

Meri siin seisma jäi, keegi peatas ta, kallas veest jagu sai, kaldast algas maa: tasane, kullane, kivine, mullane, pilvine, tuuline, ootust täis. Peagi siin kokku said esimemm ja -taat, vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid. Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt, oli töö, oli vaev sellel maal. Refr. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu hingele lähedal. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa oled mu südames sügaval. Tulega, mõõgaga tuli võõras mees, häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi. Langes taat, memmeke, lapseeas vennake, pisaraist märjaks sai kogu maa. Refr. Eestimaa, Eestimaa … Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal, taadi maa, memme maa endiselt on ta: tasane, kullane, kivine, mullane, pilvine, tuuline, ootust täis. Refr. :,: Eestimaa, Eestimaa … :,:

Sisukord

Öö Chicagos

Jaak Joala

Isa oli mul politseimees Chicagos aeg oli raske siis gangsterid, vaesus, kriis. Oli öö nagu ikka siis loeti dollareid USA-s kuid sel hetkel Chicago sai kurikuulsaks üle maa Al Capone on nüüdsest boss elu väärt vaid mõni kross ning on lauldud selle laul, kes veel seadust hoiab aus Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl Nurgalt ilmus üks tume Ford automaat jälle sülgas tuld teadku linn nüüd et Al Capone pole mingi süütu kloun Kõlas laske lausa reas kõlas häälgi nende seas: 'Poisid, võmme juba on saanud surma sadakond!' Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl Ja siis äkki kõik vaikseks jäi oli kuulda kell veel käis isa seisis ukse peal haaras ema sülle sealt kuigi ise näost nii hall oli õnne olnud tal Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl Isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl Isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl

Sisukord

Öö lõhnab, vihma sajab

Hando Runnel

Öö lõhnab, vihma sajab, on kevad Tartu peal, on möödas halvad ajad, on kevad Tartu peal. Vihm jõudis üle Soome, nüüd peatub Eesti peal. Vihm peseb puhtaks Toome, nüüd läheb haljaks seal. Öö lõhna hingan väljas, vihm värskeks teeb mu pea. Linn puhkab unenäljas, nüüd uni ka on hea. Ma hulgun pika aja, teen tuuri Toome peal, mind ärevusse ajab too hakikisa seal. Ma lähen, äkki vajub jalg justkui mädasool, siis näen, kuis mäe all vajub maa põhja ülikool.

Sisukord

Öölaul

Raivo Tammik

On leebe tuul süütamas tähtede südameid öö raugel sinisel teel, vaid mõni tund laotuses hõõguvaid sädemeid ning öö annab Koidule käe. Päike unede laande on vajumas suurde, tasahilju raugemas päevane töö, on hämarus embamas maad ja sädelema löömas Linnutee, pea läheneb öö, peagi läheneb öö, viib päevased hooled ta tähevöö. On leebe tuul… Kannab öö meid tiibadel imedemaale, annab lapsele jõudu algaval teel, hella käega suigutab puud ja üürikeseks viib nad unele, pea läheneb päev, peagi läheneb päev, mõned sumedad tunnid ja hommik käes. On leebe tuul… Igaühel on soov kord koduni jõuda, kas on lähedal see – eal seda ei tea, võlur öö toob julguse elult nõuda, et me unelmad täide läeks, et me lapsed vaid päikest näeks, peagi heledaim hommik meil annab käe. On leebe tuul…

Sisukord

Üks jahimees läks metsa

Üks jahimees läks metsa seal kasemetsa pool. Üks jahimees läks metsa, metsa seal kasemetsa pool. Refr. Suvi oli kätte tulemas, tali oli mööda minemas, :,: poisid puutelgvangerdega olid kosja minemas. :,: Tal tee peal tuli vastu üks nägus näkineid, tal tee peal tuli vastu, vastu üks nägus näkineid. Refr. Suvi oli kätte tulemas... Ta teretas ja küsis: "Kuspool su mõtted on?" Ta teretas ja küsis, küsis: "Kuspool su mõtted on?" Refr. Suvi oli kätte tulemas... Kus muial on mu mõtted, kui kasemetsa pool. Kus muial on mu mõtted, mõtted, kui kasemetsa pool. Refr. Suvi oli kätte tulemas... Siis võttis noormees sõrmest ühe kuldse sõrmuse - see pane oma sõrme, sõrme ja kanna eluaeg! Refr. Suvi oli kätte tulemas...

Sisukord

Üks kindel linn ja varjupaik

Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas. Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk, Ta aitab kõiges vaevas. Küll vana vaenlane on väga vihane, suur vägi, kavalus on tema tugevus: ei ole tema sarnast. Ei aita meie nõu ja töö, see on küll peagi lõpnud. Üks mees on võitlemisele meil´ Isast appi tulnud! Kas tunned seda meest? Ta nimi: Jeesus Krist! See Issand suurest väest, see ainus Jumal tõest, võit Temale peab jääma! Kui oleks ilm täis kuradeid, kes tahaksid meid neelda, ei karda meie kedagi, eks Jumal või neid keelda? Maailma vürstil veel küll tige vihameel, ei siiski võimust tal, sest ta on kohtu all, üks sõna rõhub teda! Eks meile sõna seisma jää, eks turtsugu nad vihast? Ei Jeesu Kirik hukka läe, mis alustud ta Vaimust. Kui võtvad meie käest au, ihu, last ja naist, et mingu igavest! Ei saa nad kasu sest, Ta riik peab meile jääma!

Sisukord

Üle lume lagedale

Üle lume lagedale viib meid rõõmus talvetee. Tee viib orust mägedele, üle külmetanud vee. Olgem rõõmsad, velled hellad, lajatagu laulukeel! Helisegu aisakellad lumerikkal talveteel. Uhke kuuse tuppa toome jõulurõõmuks lastele. Lõbusama tuju loome, jõulutuju kõigile. Särab kuusk ja särab tuba, lapsed rõõmsad kuuse ees. Kuulge, kuulge, tuleb juba laste sõber – Jõulumees!

Sisukord

Üles üles hellad vennad

Üles, üles, hellad vennad, üles, üles! Sõidame nüüd sõõrumäele, üles! üles, üles, hellad vennad, üles! Sõidame nüüd sõõrumäele, üles! Sääl me sööme sõsterida, üles, üles! Paugutame pähkelida, üles! Sääl me sööme sõsterida, üles, üles! Paugutame pähkelida, üles, üles! Sääl me rõõmu rõkatame, üles, üles! Laulu lahket laksutame, üles! Sääl me rõõmu rõkatame, üles, üles! Laulu lahket laksutame, üles! Sääl me meeled mesitsemas, üles, üles! Südamed sääl süttinemas, üles! Sääl me meeled mesitsemas, üles, üles! Südamed sääl süttinemas, üles, üles!

Sisukord

Üles, üles

Eesti rahvalaul

:,: Üles, üles, hellad vennad, üles, üles! Sõidame nüüd Sõõrumäele, üles! :,: :,: Seal me rõõmu rõkatame, üles, üles! Laulu lahket laksutame, üles! :,: :,: Seal me sööme sõsterida, üles, üles! Paugutame pähkelida, üles! :,: :,: Seal me meeled mesitsemas, üles, üles! Südamed seal süttinemas, üles! :,:

Sisukord

Videotega laulud - www.laulud.ee

Sisukord

Läti hümn

Leedu hümn

Kord õhtul

Kanada hümn

In München steht ein Hofbräuhaus

Ich ging einmal spazieren

Hämäläisten laulu

Helan går

Die Gedanken sind frei

Der Mai ist gekommen

Clementine

Bright Side of Life

Ameerika Ühendriikide hümn

Eesti hümn

Aasta siis oli kuuskümmend viis

Aeg ei peatu

Aeg läheb, aga õnn ei kao

Aeti mu mõtsa

Aga neidudel meeldib see väga

Aidake meid

Aita mööda saata öö

Alati olen mina lustlik

Amarillo

Anna andeks

Ants oli aus saunamees

Armsas Tartus vana ülikool

Auld lang syne

Ave Maria

Briti jahimarss

Carol

Disku pole oluline

Diversant

Doktor Noormann

Dokumentideta võõras linnas

Eesti lipp

Eestimaa (Tuhanded külad)

Eestimaa, mu isamaa

Eestlane olen ja eestlaseks jään

Ehitame maja

Ei ma tea

Ei me ette tea

Ei ole veel ma selles eas

Ei ole üksi ükski maa

Ei saa me läbi Lätita

Ei saa mitte vaiki olla

Ei takista vallid

Eidekene ketrab

Ela hästi, mu kodumaa

Elas metsas muti-onu

Elutuul

Ema süda

Emakesele

Emale

Emmaste juubelilaul

Ergo, bibamus

Erika

Et oleks rahu ja veidi päikest

Gaudeamus

Grand Marino

Hakkame, mehed, minema

Haldjate jõuluöö

Helinälg

Hellad vennad, astkem kokku

Helmi

Hiir hüppas

Hiiretips

Hoia, Jumal, Eestit

Homme

Hommik on kaugel

Hulkuri valss

Hümn

Igaühes midagi on

Iive, iive

Ilus elu

Ilus hetk

Ilus oled, isamaa

Ilusa rõõmu laul

Insener Garini hüperboloid