Tudengilaulud - www.laulud.ee

Üks noormees ja neiu kord kõndsid metsateel Ja päike säras taevas ja linnud laulsid veel. Siis korraga grupp sääski neid kimbutamas käis Neid piiras kari lehmi – küll kurat tegi hinge täis Refr.: Aga neidudel meeldib see väga See on neidude südamesoov Igal õhtul kui voodisse läevad Ainult poissmeestest näevad nad und Poiss ostis neiul püksid ja siidikombinee Ise küsis: Kallis Kati, kus on sinu kambrike? Kui poiss siis kambri jõudis, tal tee peal seisis äi. Mida ütles poisi süda? Küll kurat tegi hinge täis Refr.: Aga neidudel meeldib see väga .. Siis noormees jättis neiu ja sirged puiesteed Sest äialt saadud muhud tal kipitasid veel Kes tuleks nüüd veel kosja? Neid poisist ilma jäi Mis ütleb neiu süda? – Küll kurat tegi hinge täis. Refr.: Aga neidudel meeldib see väga ..

Armsas Tartus vana ülikool ülikooli kõigil saada soov õnnelikud need, kes sisse said paljud tulid, vähe järel jäid. Mine, sind ei vaja enam ma Hakkan oma elu elama Ülikool on üürikene vaid Võtsid sa, mis temalt võtta sai. Võtsid vähem, kui sa võtta võiks Endal illusioonid puruks lõid Lootsid leida rohkem, aga leidsid vähem Ülikool ei saa sind aidata. Abieluinimeseks saad Väike poeg ja tütar kasvavad Varsti on nad ülikoolieas Varsti on neil värvimütsid peas. Armsas Tartus vana ülikool ülikooli kõigil saada soov õnnelikud need, kes sisse said aga kas nad õnnelikuks jäid?

Ma kaminatoast võtan keebi, rõõmsalt kilkab mu hagijas Tom. Jää hüvasti nüüd, tütar Mary, sõbrad britlased koos juba on. Refr. Aeg on pakkida püssid ja kohvrid, kutsub metsade vaikuse viis. Aeg on valmis nüüd vaadata ohvrid, keda kuninga lauale viin. Vappub kapjade all murukamar, samm meil läks reipamaks. Hurda meel pikast ootusest ogar, neid on kaks – Tom ja Max. Refr. Aeg on pakkida püssid ja kohvrid … Briti metsade vihaseim karu, keda tabanud on me atakk, viimast korda veel möirates jalul – kolde ees nüüd ta nahk. Refr. Aeg on pakkida püssid ja kohvrid …

Burschen, heraus! Laßt es schallen von Haus zu Haus! Wenn der Lerche Silberschlag Grüßt des Maien ersten Tag, Dann heraus, und fragt nicht viel, Frisch mit Lied und Lauten spiel! Burschen, heraus! Burschen, heraus! Laßt es schallen von Haus zu Haus! Ruft und Hülf die Poesei Gegen Zopf und Philisterei, Dann heraus bei Tag und Nacht, Bis sie wieder freigemacht! Burschen, heraus! Burschen, heraus! Laßt es schallen von Haus zu Haus! Wenn es gilt fürs Vaterland, Treu die klingen dann zur Hand, Und heraus mit mutgem Sang, Wär es auch zum letzten Gang! Burschen, heraus!

Oo burši hiilgus endine miks kuskil sind ei taba? Ei sina enam uuene, aeg kuldne, vapper, vaba. Ma vaatan ümber asjata, sa oled kadund jäljeta! :,: O jerum, jerum, jerum, que est mutatio rerum? :,: Nüüd burši mütsi katab tolm ja riismetes ta lagi. Ka mõõka söönud roostehelm ja kustunud ta vägi. Kommersilaul on kaugenud, rapiirilöögid raugenud. :,: O jerum, jerum, jerum, que est mutatio rerum? :,: Kus on kõik need, kes õigelt teelt ei kõikund ega langenud? Kes veinis, rõõmus tõstis meelt, kui Kalev olid kanged. Nad läksid longus nägusi vilistlasmaale tagasi! :,: O jerum, jerum, jerum, que est mutatio rerum? :,: Sääl seab nüüd nukker ametmees üks kokku relatsioone ja teine ohkab õppetöös ning see teeb retsensioone. Üks sõimab pattu higi sees ja too on mures ihu eest. :,: O jerum, jerum, jerum, que est mutatio rerum? :,: Üks õudsel pinnal hõõrudes veab piire, külvab iva, ja teine hõõgub müüritöös ning see säeb tänavkiva. Üks suhkrut surub naeritest ja too teeb jõudu koseveest. :,: O jerum, jerum, jerum, que est mutatio rerum? :,: Kuid külmuda ei ilmaski, või burši süda õige. Tões nagu praegu naljaski hea mõte üle kõige. On kadunud küll nooruskuum, kuid järel jäänud vana tuum. :,: Ja seda hoidkem õige, ning hoidkem üle kõige! :,: Seepärast sõbrad andkem käed, et elluksid kui enne me vanad, pühad sõprusväed täis ustavust ja õnne! Ja tõstkem klaasid, olgem hoos, kõik vanad buršid jälle koos. :,: Ja truudus nagu enne ja truudus nagu enne! :,:

Crambambuli, das ist der Titel Des Tranks, der sich bei uns bewährt. Er istein ganz probates Mittel, Wenn uns was Böses widerfährt. :,: Des Abends spät, des Morgens früh Trink ich mein Glas Crambambuli, Cram-bim-bam-bambuli, Crambambuli. :,: Bin ich im Wirtshaus abgestiegen, Gleich einem großen Kavalier, Dann laß ich Brot und Braten liegen Und greife nach dem Propfenziehr. :,: Dann bläst der Schwager "Trantanti" Zu einem Glas Crambambuli, Cram-bim-bam-bambuli, Crambambuli. :,: Reißt michs im Kopf, reißt michs im Magen, Hab ich zum Essen keine Lust; Wenn mich die bösen Schnupfen plagen, Hab ich Katarrh auf meiner Brust; :,: Was kümmern mich die Medici? Ich trink mein Glas Crambambuli ... Ist mir mein Wechsel ausgeblieben, Hat mich das Spiel labet gemacht, Hat mir mein Mädchen nicht geschrieben, Einn Trauerbrief die Post gebracht: :,: Dann trink ich aus Melancholie Ein volles Glas Crambambuli ... Und fällt der Bursche durchs Examen, So schiert er sich den Teufel drum; Er reiset doch in Gottes Namen Keck in der ganzen Welt herum, :,: Und denkt, "Das war verlorne Müh! Doch Mut, mir bleibt Crambambuli!" ... Crambambuli soll mir noch munden, Wenn jede andre Freude starb, Wenn mich Freund Hein beim Glas gefunden Und mir die Seligkeit verdarb; :,: Ich trink mit ihm in Compagnie Das letzte Glas Crambambuli ... Wer wider uns Crambambulisten Sein hämisch Maul zur Mißgunst rümpft, Den halten wir für keinen Christen, Weil er auf Gottes Gabe schimpft; :,: Ich gäb ihm, ob er Zeter schrie, Nicht einen Schluck Crambambuli ...

Refr.: Ei me ette tea, mida tuua võib purjus pea Kuid ometi see, mis peab tuleb kindlalt kõik. Kui kätte jõudis stipipäev Kõrist siis alla voolas kõik vaev. Puruks sai visatud nõudeserviis Ise ma laulsin siis - Refr.: Ei me ette tea ... Kui miilits küsis, miks ma jõin Miks vaateakna puruks ma lõin Vastata polnud mul midagi Ise ma laulsin nii – Refr.: Ei me ette tea ... Viinaga elus mul ei vea Viitteistkümmet päeva nüüd istuma pean Arestikambris raudvoodi peal Ise ma laulan seal – Refr.: Ei me ette tea ...

Meil sõpruse-sidemed liitumas veel, veel armastus, vendlus meil põues. Kõik ilm meie päralt, sest rõõmus on meel, kui tuiskamas tormid ka õues. Meil võõraks jääb mure ja maailma piin, kui sõpruses ühendud oleme siin. Kui motoks „bibamus” veel seadsime me, sest vennad, nüüd ergo, bibamus, confratres, nunc ergo, bibamus! Ja lahkub me vendadest mõni kord siit, siis laulame jälle „bibamus”! Teel kaua veel kõrvu siis kuuleb ta viit: bibamus, nunc ergo, bibamus. Tal süda ka võõrsil siis rõõmsamaks läeb, kui vendade ühendust vaimus ta näeb. Kui alati meeles meil sõpruse hüüd: bibamus, nunc ergo, bibamus! Confratres, nunc ergo, bibamus! Sest vennad kõik rõõmsasti laulame nüüd: confratres, nunc ergo, bibamus! Ja kaua veel kostku me pidulik hüüd: bibamus, nunc ergo, bibamus. Ja leiab meid hommik siit üheskoos veel, siis algame uuest’, sest ühine meel meid lahku ei luba ja joome siis veel ja laulame jälle „bibamus”! Confratres, nunc ergo, bibamus!

:,: Gaudeamus igitur juvenes dum sumus! :,: Post jucundam juventutem, post molestam senectutem :,: nos habebit humus! :,: :,: Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere? :,: Vadite ad superos, transite ad inferos, :,: ubi iam fuere. :,: :,: Vita nostra brevis est, brevi finietur. :,: Venit mors velociter, rapit nos atrociter, :,: nemini parcetur. :,: :,: Vivat academia, vivant professores! :,: Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet, :,: semper sint in flore! :,: :,: Vivant omnes virgines faciles, formosae! :,: Vivant et mulieres tenerae, amabiles, :,: atque laboriosae! :,: :,: Vivat et respublica et qui illam regit! :,: Vivat nostra civitas, maecenatum caritas, :,: quae nos hic protegit! :,: :,: Pereat tristitia, pereant osores! :,: Pereat diabolus, quivis antiburschius, :,: atque irrisores! :,:

Hellad vennad, astkem kokku, lustipidu laua ümber. :,: Tõstkem klaasid, tõstkem kannud, laskem priiust elada. :,: Täitkem kannud ääretasa, viigem ohvrit Eesti mullal, :,: mis on muistsel ajal joonud vahva eesti meeste verd. :,: Hellad vennad, joogem jälle nende meeste auks ja õnneks, :,: kes on tähtsa tegudega Eesti põlve parandand. :,: Joogem Eesti emadele tühjendades kannud, klaasid, :,: kes on kandnud kangeid poegi, kauneid tütreid kiigutand. :,; Joogem Eesti neidudele, tõstkem üles klaasid, kannud, :,: kübart keerutades kõrgel: Eesti neiud elagu! :,: Hellad vennad, joogem jälle, sest veel elab Eesti sugu, :,: kasvatades kangeid poegi - Eesti sugu elagu! :,:

Kui vanaeit keelab sul joomise, siis joo, siis joo. Ja keelab sul puskari toomise, siis joo, siis joo. :,: Sest joomisest ära sa iialgi loobu, vaid võta uus eit ja siis jällegi joobu ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo. :,: Kui koolmeister koolis sind õpetab, siis joo, siis joo. Ja õhtul ta tööpäeva lõpetab, siis joo, siis joo. :,: Kui päeval ta füüsikat pudrutab ja õhtuti naistega kudrutab, siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo. :,: Kui ohvitser lahingus tulistab, siis joo, siis joo. Ja telgis ta pudelist kulistab, siis joo, siis joo. :,: Kui mürsk jälle kaevikus plahvatab, vein pudelis valgemaks kahvatab, siis joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo ja jaura ja joo. :,:

Sõbrad meie rõõmsas ringis Ärgu olgu muret mingit! Las voolab vein! Kõik laulgem siin Ja tühjaks joogem klaasid taas! Miks ilme teil on tuim ja range, Miks istume kui teibad kanged? Las voolab vein! Kõik laulgem siin! Las voolab vein! Kõik laulgem siin! Kõik laulgem siin: Me pole tummad nagu tursad vees, Me pole tummad nagu tursad vees, Nüüd koos, nüüd koos, Nüüd koos peab rõõmsalt laulma iga mees. Kui puuduks armastus ja vein Siis elu oleks tühi meil! "Vivat, vivat, vivat!" Neil hüüdkem koos!

Kallikene, tule intrist välja, Vaata kuidas tähed säravad :,: Miks küll teed mu südamele valu Öösiti ei saa ma magada :,: Kahekesi vaatame siis tähti Õrnalt sulle kõrva sosistan Kedagi ei armasta ma nõnda, Nagu sind, mu väike kallike. Kuumalt suudlen sinu kauneid huuli Südames mul põleb armuleek Kui sind harva näen või sinust kuulen Ei siis maitse mul ei söök, ei jook.

Klaas kokku, Taaralinn elagu Kõrgelt, hurraa! Kõik vilistlased meid toetavad, Nad tudengi elu tunnevad. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, Sakala elagu Kõrgelt, hurraa! Kes taeva võlvil tähti seab, See meie lipu kõrgel peab. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, armastus elagu Kõrgelt hurraa! Kes ei armasta naise õrnemat meelt, See kõrval hoidku meie teelt. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, tõesõna elagu Kõrgelt hurraa! Kes tunneb, mis tõde ja salgab siis veel, On näru, kel puudub aus mehine meel. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, julge meel elagu Kõrgelt hurraa! Kes kartlikult kahtleb, kui võitlus on käes, See häbistab ennast, ei ole see mees. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, vennastus elagu Kõrgelt, hurraa! Ma vend teil olen ja vennaks ka jään, Ei truudust ma murra, kui hauasse läen. :,: Prii olen ma! :,:

Krambambuli on joogi nimi, mis vahul klaasides meil keeb. On hästi proovitud ta abi, kui keegi meile kurja teeb. :,: Ma hilja õhtust koiduni sest klaasist joon krambambuli. Kram-bim-bam-bambuli, krambambuli. :,: Kui astun kõrtsi leti taha, nii nagu rikas kaubamees, ei leiba, liha ma siis taha, sest pudel märjukest on ees - :,: Ja kõht mul laulab tantari, Sest klaasis on krambambuli, jne. :,: Kui pea mul haige, kõhus valu ja söögiisu kadunud, kui nohu raskust ma ei talu, katarr on kopsu tunginud, :,: Ei lohuta mind medici - Ma joon üks klaas krambambuli, jne. :,: Oh oleks suurest soost ma tõusnud, Kui keiser Maximilian, Ma oleks lippu kõrgel hoidnud Ja selle peale kirjutand: :,: Toujours fid?le et sans souci, C’est l’ordre du Crambambuli...:,: Kui mängulaual kaotan raha Või veksel alles maksmata, Ei pruut mull’ kirja saata taha, Või surmasõnum postiga, :,: Siis kurbuses ma põhjani Joon klaasi täis krambambuli, jne. :,: Oh kui nüüd vaesed isad, emad teaks pisut poege puudustest, pääst silmad nutaksivad nemad ja kahvataksid kurbusest; :,: Kuid siiski joovad filii, Sest bene on krambambuli, jne. :,: Kui vabadust ma hoidma tõttan ja sünnimaa eest võitlema, ma halja mõõga kätte võtan, mu kõrval sõber seisab ka. :,: Siis ütlen tal: "Mon cher ami, Veel enne klaas krambambuli!" jne. :,: Kui tudengil ei ole raha, ta laenab seda jällegi ning mõtleb: kõigil ilmas paha, nii minul kui ka sandilgi. :,: Sest nõnda käib filosofii, Mis äratab krambambuli, jne. :,: Te rumalad, kes ei joo viina, ei salli teid ja kahju teist! Siin maa peal tunnete tõest piina ja taevas saavad inglid teist! :,: Vett joote nagu veisedki, Teil tundmatu krambambuli, jne. :,: Kes omad autud lõuad avab krambambullaste laituseks, see Taeva Isa andi haavab, ei teda pea me kristlaseks. :,: Ja tall ei anna iialgi üht tilgakest krambambuli, jne. :,:

Kui on jõudnud sügise, kolletanud lehed, salatung siis vägisi Tartu kannab mehed. Rinnast tõuseb vägev viis, tuulest õhku kantud, :,: talle vastab põld ja hiis, ta on rõõmuks antud: :,: Gaudeamus igitur... Pikk ja väsitav on tee, mis viib Taaralinna. Üle mitme mäe ja vee jõuad viimaks sinna. Nukrus poeb rinnasse, kurbus valdab meeli, :,: ja siis läbi silmavee kuuled kurbi hääli: :,: Vita nostra brevis est... Aga ees teekäänu peal valendab üks kogu, varsti selgub silmal’ seal väikse neiu nägu. Uuest’ rõõm siis rinnas keeb, nukrus kaob ära – :,: tudeng jälle laulu teeb, nõidund silmasärast: :,: Vivant omnes virgines... Juba jõudnud Tartusse, kaugel kodu, isa, kaugel hella emake, siin vaid kära, kisa! Siiski paik on olemas, kus võid rõõmul viibi’, :,: sõpre ringis kõlamas kuuled tut’vat viisi: :,: Pereat tristitia....

Kui on tudeng reisi peal, juhhaidi-juhhaida! Lõbusasti elab seal, juhhaidi-haida! Läbi paksust, vedelast, läbi läänest, edelast. Refr. Juhhaidi-ai-juhhaida-juhhaidi-haida! Valeri, valera, valerallalala! Oh! Juhhaidi-ai-juhhaida-juhhaidi-haida! Kui ka raha pole tal, juhhaidi-juhhaida! Ei ta siiski värinal, juhhaidi-haida! Süüa saab ta papi käest, raha vilistlaste käest. Refr. Juhhaidi-ai-juhhaida-juhhaidi-haida … Tudeng läheb kõrtsi ka, juhhaidi-juhhaida! Joob seal õlut viina ka, juhhaidi-haida! Neiud, täis kõik armastust, vahtvad nii, et rinnus lust. Refr. Juhhaidi-ai-juhhaida-juhhaidi-haida … Ja kui kõrtsist väljub ta, juhhaidi-juhhaida! Ruttab tema tänaval, juhhaidi-haida! Kodus magab tema siis, unes näib tal paradiis. Refr. Juhhaidi-ai-juhhaida-juhhaidi-haida …

Kui Tartu linna tuled sa, ja-jaa, ja-jaa Siis tudengiks ka kohe saad ja-jaa, ja-jaa Ja kui sa ikka õpid ka, stipendiumi siis ikka saad Ja-jaa, ja-jaa, ja-jaaa Mis intris elul viga on, ohho, ohho Meil igas nurgas telefon ohhoo, ohhoo Ja televiisor laua peal, meil elu prosta priima seal Ohhhoo … Studeerind oled aastat viis jajaa, jajaaa Saad laborandi koha siis jajaaa, jajaa Ja katsu siis sa elada, kui kuuskümmend kulli palka saad Ja-jaa, ja-jaaa… Ka intrist tuleb lahkuda jajaa Ja väike tuba üürida, jajaa Kui inimlik on peremees, vaid kakskümmend maksad selle eest Jajaa, jajaa.. See laul ei ole pilkelaul, ei-ei Vaid pigem on see nutulaul ja-jaa, ja-jaa Must tulevik sind ootamas, ei miski vaeva, huvita Ei-ei, ei-ei …

Kui õhtu akna taga, kakskümmend üks lööb kell, ei iialgi veel maga ma voodis tunnil sel. Siis jätan teaduskrempli ma koju valvele – :,: konventi nagu templi ma tõttan palvele. :,: Siin kann täis kanget õlut me keskel ringi käib. Sest joogist olen võlut’, temast püha vaimu näib. Kui rüüpan tubli sõõmu, mind miski lendu viib :,: ja kannab keset rõõmu kui taevaingli tiib. :,: Kui põue pugend nukrus ja kõigest tülpind meel, kui viimne sent sul kukrus ehk järgi jäänud veel. Või kui ehk mõni plika su vastu olnud karm, :,: siis lunastust toob ikka me õlle õnnis arm. :,:

Kuldne õhtupäike, ilus oled sa, :,: kui sa viimse läike saadad üle maa. :,: Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa uppi lennata, minust kinni hoia sa. Ha-ha-haa! Siis võid kartmata mäest alla lennata üheskoos, täies hoos, minuga. Vallera! :,: Ai Maam, ai maam, see poiss on jälle siin, kes mulle suhkrusaia tõi ja ise ära sõi. :,: :,: Ai trika-trika-trika-trika trallalallallaa, mu simmikingad kontsata ja taldu pole all. :,: :,: Ei vabariigi sõdurit ei leina neiu rind, vaid teda leinab ainult meie vabariigi pind. :,: :,: Käi välja, välja vabariigi seest, kes joovad Eesti viina ja ei räägi eesti keelt! :,: Rõõmuks muudad meele, kui sind näen ma! :,: Laulma paned keele õhtu ehala. :,: Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa … Une rüppe heidad, päike, puhkama. :,: Hommikul meil’ koidad uue iluga! :,: Refr. Kuid hoia kinni, muidu võid sa …

:,: Kus pidu iial peetakse, seal näha võite meid. :,: Meil käivad kannud ringi ja ülendavad hingi – eks juua või ju veel. Refr. Ja ega’s pole muud, kui pinguta: laul käib üle kõige! :,: Juhheirassa, juhheirassa, juhheirassasassa! Poisid, pangem torud hüüdma! :,: :,: Me laulumehed oleme, eks seda kõik ju tea. :,: Me rändame siin ilmas, ei pea me sihti silmas – eks rännata ju või. Refr. Ja ega’s pole muud … :,: Kui pidu juba lõppenud ja kõigil kurb on meel. :,: Veel käivad kannud ringi ja ülendavad hingi, eks laulda või ju veel. Refr. Ja ega’s pole muud …

Linna taga Tartumaal on üks inter Kvissental. Vaikne kena kohake Meie tudengitele. Toad on suured, avarad, Sooja palju, valgust ka Öösel aga korstnaluugid laulavad meil üheskoos. Ai-ai-ai … armas Kvissental Linna taga Tartumaal On üks inter Kvissental Tudeng piima ostab sealt Piima hinda kalliks peab. Öösel aga vana tüssab, lehma ise ära lüpsab. Ai-ai-ai …

Kõrtsist just välja nüüd tulen ju ma – tänav, mis imelist nägu teed sa? Paremal, pahemal viltu kõik näis. Tänav, ma märkan, sa purjus ju täis! Refr. :,: Rulladi-rulladi, rulladi-rulla, Rulladi-rulladi, rulla-lal-laa! :,: Hei! Hei! Hei! Kuu, eks ta vinderdi-vänderdi lä’e, üks silm tal viltu ja teine ei näe. Purjus ju oled mu silmade ees! Häbene ometi, elatand mees! Refr. :,: Rulladi-rulladi … Laternad, oh sa tont, mis ma küll näen, vaaruvad, taaruvad, kus aga lä’en seisa ei enam nad postide peal. Purju end joonud nad kõrtsides seal. Refr. :,: Rulladi-rulladi … Kõik on ju purjus, küll väike, küll suur. Mis teen ma üksi siin, kainuse juur? See on ju asjata, tuluta ka, parem lä’en kõrtsi veel tagasi ma. Refr. :,: Rulladi-rulladi …

Las käia, kulla peremees, Nii kõrgelt õllelained! Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Kuid homme olgem kained! See mees, kes õllel au ei tee Ja varakult läeb voodi, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, Ja lepalehe moodi. Kuid mees, kes enne hommikut Ei lahku õllelauast, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, Ja võrratult läeb hauda. See neid, kes poisilt musi saab Ja emale läeb kaebma, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, Ja süütuna läeb taeva. See neid, kes poisilt musi saab Ja ise vastu annab, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, Ja varsti vilja kannab. See mees, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, Ja joogu valget viina. See neid, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, Ja söögu kohupiima.

:,: Lossis nimega Gradesko, :,: kaugemal kui Temesvar, :,: :,: istus vahva vürst Bibesko, :,: Bibesko!, :,: Serbia hall hospodar. :,: :,: Refr. :,: Hai-tiri-lal-la, hai-tiri-lal-la, hai tiri-lal-la-lal-lal-la. :,: :,: Mida tegi vürst Bibesko, :,: Serbia hall hospodar, :,: :,: lossis nimega Gradesko, :,: Gradesko!, :,: kaugemal kui Temesvar? :,: :,: Refr. Hai-tiri-lal-la … :,: Slivovitši jõi Bibesko, :,: :,: Serbia hall hospodar, :,: :,: lossis nimega Gradesko, :,: Gradesko! :,: kuni purjus oli vaar. :,: :,: Refr. Hai-tiri-lal-la …

Üksainus kord sind nägin ma, nüüd minust rahu on igaveseks läinud. Su järel ihkan, ihkan otsata Sest olen sind kord ma näinud Mu mõtteis öösel oled sa, Vaid ainult sinust mõtlen mina Ei enam tööd ma teha saa Mul meeles mõlgud ainult sina Mult nõudsid verd ja nõudsid higi End kuskile su eest ei saa ma peita Mu mõtted kõik vaid sinu ligi Ei enam üldse rahu leia. Mil pääseb piinast minu rind? Mil katkeb ükskord häda ahel? Oh, millal kätte kord saan ma sind, Sa vastik lutik intri seina vahel.

Ma, sõbrad, jooksvavalust murtud, jõud puudub juua teiega, :,: võib-olla siinses tühjas ilmas jäänd vähe mul veel elada. :,: Mind sinna kõrtsi sängitage, kus tihti olin täis kui kaan. :,: Nii haud te mulle valmistage, et aamist ikka juua saan! :,: Oh, ärge kelli helistage, kui hauda mind te kannate! :,: Vaid ainult klaase kõlistage – see kõige armsam minule! :,: Kuub, püksid juutidele müüge ja viina ostke joodikuil’! :,: Täis surnutena papid pange – see piduks minu surnuluil’! :,: Mu haual sõnu pole vaja, kus sündis, kuidas elas siin – :,: vaid lihtsalt, lihtsalt nimetage: tal kõige kallim oli – viin! :,: Kui täidate mu viimsed soovid, siis õnnelikuks mina saan :,: ja terve aami tublit viina teil’ teisest ilmast läkitan! :,: Jah, läkitan!

Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll, näed elu, ent varsti lä’eb valuks see sul! Refr. :,: Ah, kui juba mürgel, siis mürgel lõpuni! Ah, kui juba unustus, siis olgu täielik! :,: Ju nooruses tormasid ellu sa ka, kulutid jõudu, ent kõik see asjata! Refr. Ah, kui juba mürgel … Nüüd pooled su noorusepäevist on läind, kuid neis oma õnne sa pole veel näind! Refr. Ah, kui juba mürgel … Ka teaduse kõrgusel rühkinud sa, kuid suurimad tõed ka sääl sul leidmata! Refr. Ah, kui juba mürgel … Ja armastushurma sa tunda ka saand, kuid sellest sul valulik mälestus jäänd! Refr. Ah, kui juba mürgel … Sest valagem klaasid kõik uuesti täis ja joogem nad tühjaks, vast aitab, eks näis! Refr. Ah, kui juba mürgel …

Me mõtted on priid, kes suudaks neid köita? Kes vägev on nii, et vangi neid heita? Ka vanglas ja vaevas neil lahti on taevas. Refr. :,: Kõikvõimsad me nii – me mõtted on priid. :,: On elada rõõm kesk päikese kulda, on harida rõõm maad emakest mulda. Ja kannatust kanda ja ohvriks end anda. Refr. Kõikvõimsad me nii … Kõik muu meil ükskõik, mis ise me’i taha. Meis enestes kõik, kas hea see või paha. Me süda ja silmad, need loovad maailma. Refr. Kõikvõimsad me nii …

Tule, kallim, lähme Emajõele sõudma, paadi põhja teen sul pehme aseme. :,: Ja kui paadivaht meilt tuleb tasu nõudma, siis me kahekesi jalga laseme. :,: Minu ärklitoas on olemas raudvoodi, hunnik raamatuid ja õlle jaoks üks kann. :,: Igal öösel armastan sind isemoodi, nagu Romeo või kirglik Don Juan. :,: Olen vaene mees ja mul ei ole raha, pintsak narmendab ja krae on tihti must. :,: Siiski anun, kallim, jäta teised maha, luban sulle suurt ja vaba armastust. :,: Kauneim neid, miks on su mõtteviis nii maine, ihkab ahelaid su õrnalt õõtsuv rind? :,: Olla alati truu abielunaine, kas see koledus ei kohutagi sind? :,: Pannid, potid, priimused ja pudrupada, diivan, tugitool ja nurgas kummipuu. :,: Ütle, kallim, on see kõik, mis õnneks vaja või ka peale selle olema peab truu? :,: Tule kohvikusse, ostan sulle mokat ja sa istud minu kõrval nagu roos. :,: Seal siis unustame kõik maailma okkad, elu seisab ainult armastusest koos. :,: Tean, et juhtub see vaid ainult mõtteulmas ja ei tahagi sul tee peal olla ees. :,: Ainult alandlikult peatäit sinu pulmas palub härdalt murtud südamega mees. :,:

Mürtsub trumm ja pillid hüüavad, Tudengid nüüd marsivad. Kõmab maa ja kõlab marsiviis, Seisma jääb igaüks küll siis. Raha, rikkust pole tudengil, Pole roos ta ei ka lill. Selle eest ta ikka täismees, Neiud sulavad tal ees. Mis toob tudengile õppetöö? Tuubib teadust läbi öö! Kui on kasuks isamaale see - Minna võib läbi tule, vee. Aga kui on laual õllekann, Tudengil on kadund ramm. Ootama siis jäägu neiud, Tal on teha hoopis muud.

Nii tihti tõuseme me kannu tagant Kesk naeru rõkkavat ning uljast juttu, Kui kutsub kohus meid või mõni teine tee. Hõisk jääb - me süda üksi leinas vaga. Me minek unub sõpradele ruttu, Rõõm kustutab nii kiirelt ilmas silmavee. Ja tihti tõuseb vend me keskelt lauast, Suud annab vennale ning on ju ära. Hääd teed sull! Pea istume me jälle koos. Kruus õllega ta järgi tõuseb sauast, Laul kõlab taas, täis kuldset noorussära. Ning kestab vende püha pidu täies hoos. Pea meie ringist ka üks-teine kaob Nii vaikselt tagaspöörmatule teele. Ei tule enam see, kes Styxist üle kant. Vend pisarsilmil põlvedelle vaob Ning tõuseb siis, vend läinud meie eele. Rõõm elavaile, rahu surnuile on ant. Niisama, vennad, kui mind pole enam, Kui olete mu sängitanud hauda, Te tehke nii, kui ikka jälle tuleks ma, Mu jaoks pange kann kesk pidulauda. Naer süttigu, laul helisegu kenam, Kann kõrgele ning pereat tristitia.

O alte Burschenherrlichkeit, Wohin bist du entschwunden? Nie kehrst du wieder, goldne Zeit, So froh, so ungebunden! Vergebens spähe ich umher, Ich finde deine Spur nicht mehr. O jerum, jerum,, jerum! O quae mutatio rerum! Den Burschenhut bedeck der Staub, Es sank der Flaus in Trümmer, Der Schläger ward des Roster Raub, Erblichen ist sein Schimmer; Verklungen der Commersgesang, Verhallt Rapier- und Sporenklang. O jerum, jerum ... Wo sind sie, die vom breiten Stein Nicht wankten und nicht wichen, Die ohne Moos bei Scherz und Wein Den Herrn der Erde glichen? Sie zogen mit gesenktem Blick In das Philisterland zurück. O jerum, jerum ... Da schreibt mit finstrem Amtsgesicht Der eine Relationen, Der Andre seufzt beim Unterricht, Und der macht Rezensionen; Der schilt die sündge Seele aus, Und der flickt iht verfallnes Haus. O jerum, jerum ... Allein das rechte Burschenherz Kann nimmermehr erkalten; Im Ernste wird, wie hier im Scherz, Der rechte Sinn stets walten; Die alte Schale nur ist fern, Geblieben ist uns doch der Kern, :,: Und den laßt fest uns halten! :,: Drum, Freunde, reichet euch die Hand, Damit es sich erneue, Der alten Freundschaft heilges Band, Das alte Band der Treue. Klingt an und hebt die Gläser hoch, Die alten Burschen leben noch, :,: Noch lebt die alte Treue! :,:

Oo burši hiilgus endine, Miks kuskil sind ei taba? Ei sina enam uuene Aeg kuldne, vapper, vaba. Ma vaatan ümber asjata, Sa oled kadund jäljeta. Refr. :,: O, jerum, jerum, jerum, Que est mutatio rerum. :,: Kuid bur?i mütsi katab tolm Ja riismetes ta lagi. Ka mõõka söönud rooste helm Ja kustunud ta vägi. Kommer?i laul on kaugenud, Rapiiri löögid raugenud. Refr. :,: O, jerum ... :,: Kus on need, kes õigelt teelt Ei kõikund ega langend? Kes veinis, rõõmus tõstis meelt Kui Kalev olid kanged. Nad läksid longus nägusi Vilistlasmaale tagasi. Refr. :,: O, jerum ... :,: Sääl seab nüüd nukker ametmees Üks kokku relatsioone, Ja teine õhkab õppetöös Ning see teeb retsensioone. Üks sõimleb pattu higi sees Ja too on mures ihu eest. Refr. :,: O, jerum ... :,: Üks õudsel pinnal hõõrudes Veab piire, külvab iva, Ja teine hõõgub müüritöös Ning see söeb tänavkiva. Üks suhkrut surub naeritest Ja too teeb jõudu koseveest. Refr. :,: O, jerum ... :,: Kuid külmuda ei ilmaski Või bur?i süda õige. Tões nagu praegu naljaski Hää mõte üle kõige. On kadunud küll nooruskuum Kui järele jäänd vana tuum :,: Ja seda hoidkem õige Ning hoidkem üle kõige. :,: Seepärast, sõbrad, andkem käed, Et elluksid kui enne Me vanad pühad sõprusväed Täis ustavust ja õnne. Ja tõstkem kannud, olgem hoos, Kõik vanad bur?id on veel koos :,: Ja truudus nagu enne Ja truudus nagu enne. :,:

Post balneum, prope stagnum Michael Mariaque :,:Parvas ranulas ceperunt infracta sartagine:,: Inquit Michael: " Maria, Ecce bella ranula :,:Ea fortasse magnae ranae Est cognata parvula":,: "Stulte Michael", Maria Inquit rana non verast :,:Habet rana quattor pedes Eae cauda unicast:,:

Rahvahulgad, tulge kokku Emajõe kaldale! Tahad tunda õiget rõõmu, anna käsi minule! Vaiksel Emajõe kaldal ainult tahan elada, :,: ilusamad eluaastad veedan Taaralinnas ma. :,: Meelitagu teised linnad toreduse, iluga, lõunamaade haljad aasad, lõuna-ööd, Itaalia. Vaiksel Emajõe kaldal ainult tahan armasta’, :,: ilutseva silma sära ütleb: „Siin vaid armasta’!“ :,: Otsas kui on elupäevad, otsas kui on ilus arm, vaiksel Emajõe kaldal kaevake mul vaikne kalm. Vaiksel Emajõe kaldal ainult tahan surra ma, :,: seal, kus õnne jätkub hulgal’, seal on ilus puhata! :,:

Rõõmus üliõpilane Olen mina alati. Kui ma rändan mööda ilma, Pole muret iialgi. Refr. :,: Ma rõõmus siin, ma rõõmus seal, :,: Siin ja seal on meie kodumaa. Ubi bene, ibi patria! Olen mitmes linnas käinud, Mitmes ülikoolis ka; Viimaks Tartu linna jõudsin, Et siin veidi kolada. Refr. :,: Ma rõõmus siin ... :,: Raamatud ja kõik muu puru Jäägu minust eemale, Rõõm ja lust see ikka olgu Alati mu saatja. Refr. :,: Ma rõõmus siin ... :,: Kui mul raha taskus pole, Voorimees ei sõida ka, Ratsutan siis kitsepulka, Iseendal voorimees. Refr. :,: Ma rõõmus siin ... :,: Naised mulle väga armsad, Väga kallid on nad mull, Olgu tömp või kreeka nina, Suudlen neid ma alati. Refr. :,: Ma rõõmus siin ... :,: Neiukene, ära nuta, Ära vala pisaraid. Tule suudle mind ja naera, Laula laule lõbusaid. Refr. :,: Ma rõõmus siin ... :,: Kui ma viimaks järel mõtlen, Mis kord saatus minust teeb, Aasta viie-kuue pärast Minust bur?vilister saab. Refr. :,: Ma rõõmus siin ... :,:

:,: Stosst an! Tartu soll leben! Hurra hoch! :,: Die Philister sind uns gewogen meist, sie ahnen im Burschen, was Freiheit heisst. :,: Frei ist der Bursch! :,: :,: Stosst an! Sakala lebe! Hurra hoch! :,: Der die Sterne lenket am Himmelszelt, der ist´s, der uns´re Fahne hält. :,: Frei ist der Bursch! :,: :,: Stosst an! Vaterland lebe! Hurra hoch! :,: Seid der Väter heiligem Brauche treu, doch denkt der Nachwelt auch dabei! :,: Frei ist der Bursch! :,: :,: Stosst an! Frauenlieb lebe! Hurra hoch! :,: Wer des Weibes weiblichen Sinn nicht ehrt, der hält auch Freiheit und Freund nicht wert! :,: Frei ist der Bursch! :,: :,: Stosst an! Männerkraft lebe! Hurra hoch! :,: Wer nicht singen, trinken und lieben kann, den sieht der Bursch mit Verachtung an! :,: Frei ist der Bursch! :,: :,: Stosst an! Freies Wort lebe! Hurra hoch! :,: Wer die Wahrheit kennet und saget sie nicht, der ist fürwahr ein erbärmlicher Wicht! :,: Frei ist der Bursch! :,: :,: Stosst an! Kühne Tat lebe! Hurra hoch! :,: Wer die Folgen ängstlich zuvor erwägt, der beugt sich, wo die Gewalt sich regt! :,: Frei ist der Bursch! :,: :,: Stosst an! Burschenwohl lebe! Hurra hoch! :,: Bis die Welt vergehet am jüngsten Tag, seid treu ihr Burschen und singet uns nach: :,: Frei ist der Bursch! :,:

Student sein, wenn die Veilchen blühen, das erste Lied die Lerche singt, der Maiensonne junges Glühen triebweckend in die Erde dringt. Student sein, wenn die weißen Schleier vom blauen Himmel grüßend wehn: das ist des Daseins schönste Feier! Herr, laß sie nie zu Ende gehn! Das ist des Daseins schönste Feier! Herr, laß sie nie zu Ende gehn! Student sein, wenn die Humpen kreisen, in lieberschlossnem Freundesbund von alter Treue bei den Weisen der Väter jauchzt der junge Mund. Student sein, wenn die Herzen freier auf der Begeisterung Höhe stehn: :,: Das ist des Lebens schönste Feier! Herr, laß sie nie zu Ende gehn! :,: Student sein, wenn zwei Augen locken, ein süßer Mund verschwiegen küßt, daß jählings alle Pulse stocken, als ob im Rausch man sterben müßt. Student sein, in der Liebe Morgen, wenn jeder Wunsch ein frommes Flehn: Das ist das Leben ohne Sorgen! Herr, laß es nie vorübergehn! Student sein, wenn die Hiebe fallen im scharfen Gang, der selbstgewählt, im blutgen Aneinanderprallen der Mut sich für das Leben stählt. Student sein, wenn dein einzig Sorgen, ob fest und tapfer du wirst stehn: An deines Leben Wagemorgen, Herr laß die Zeiten nie vergehn! Student sein, wenn im Abendschatten dein Weg sich sacht schon niederneigt, von West die Schar der Wolkenschatten schon vor das Blau des Tages steigt. Student sein, wenn der Sang verklungen, der deinem Lenz einst Flügel lieh und jung du trotzdem mit den Jungen, dann war es recht, dann stirbst du nie.

:,: Oh Tardo linn sa lõbumaja, kus oli illos elada. :,: Kus oli illos elada. :,:Seal lõhnaõlid, lilled, roosid mul tegid pea uimaseks. :,: Mul tegid pea uimaseks. :,:Nüüd seisan tohtri kabinetis ma suure lõikuslaua ees:,: Seal suure lõikuslaua ees :,:Siis tohter riista kätte võttis ja murelikult silmitses. :,: Ja murelikult silmitses. :,:Oh noormees, noormees haigust rasket sul tuleb välja ravida. :,: Sul tuleb välja ravida. :,:See nõuab sinult palju raha ja viimaks hauda viib ka sind. :,: Ja viimaks hauda viib ka sind. :,:Ma vannun, vannun naiste sugu kes mulle halba soovivad. :,: :,:Ma vannun, vannun meeste sugu kes mulle hauda kaevavad. :,: :,:Oh Tardo linn sa lõbumaja, kus oli illos elada. :,: Kus oli illos elada.

Sügis on saabunud, lehed on langenud, südames igatsus, meenutan möödunut Ei mures murdunud me aastatel rasketel ka siis kui paljudel ees seisis kroonutee Refr.: Rännates kaugeil mail Tartus ma ringi käin Tartusse maha meist midagi jäi Alles me rebased, värsketes teklites Süda kui värises eksamilaua ees Magusat vett täis suu puu vahelt piilus puu armsamal andsin suud Toomemäe randevuul Refr.: Rännates kaugeil mail .. Tuultes ja vihmades “Petrograd” koduks sai Kevadel ööbikud toomingail laulu lõid Öid oli unetuid vaidlustes õpinguis malev ja tuubikum nii sündis sõprus suur Refr.: Rännates kaugeil mail ..

Trink, trink, Brüderlein, trink, lass doch die Sorgen zu Haus! Trink, trink, Brüderlein, trink, leere dein Glas mit mir aus! :,: Meide den Kummer und meide den Schmertz, dann ist das Leben ein Schertz. :,: Trink, trink, Schwesterlein, trink lass doch die Sorgen zu Haus! Trink, trink, Schwesterlein, trink leere dein Glas mit mir aus! :,:Heirat in Sommer, und Scheide im März, dann ist das Leben ein Schertz. :,: Trink, trink, Brüderlein, trink, lass doch die Sorgen zu Haus! Trink, trink, Brüderlein, trink, leere dein Glas mit mir aus! :,: Meide die Weiber und meide das Bier, dann wird ein Sportsmann aus dir! :,:

Kui juhtub, et räbal on tudengi tervis, Süda tal läigib ja valutab pea Siis tõstab ta klaasi ja pea on ta vormis Kes julgeks öelda, et viin pole hea? Õhtu on, tudengid istuvad lauas Muusika, viinad ja neiu kui roos Räägivad sellest, et noorus pea möödub Sellest, et tore on viibida koos. Räägivad sellest, kui vaene on tudeng Püksid tal vanad, kuid süda on noor Mööduvad aastad ja tast saab professor Koltund ja kuivand kui sidrunikoor. Kesköö on saabund, tudengid purjus. Laulavad – elagu naised ja viin! Naine viib taevasse, viin see viib põrgu Tõstame klaasid, meil lõbus on siin.

Vahva kindral Windischgrätz ja teised härrad kindralid varavalges läksid sõtta, vaenlast julgelt ründasid. Varavalges läksid sõtta, hüüdsid kogu karjaga: :,: „Aidaku meid härra Kristus ja see preili Maarja ka!” :,: Algas taplus Solferinos, suits käis taevavõlvini. Soolikaid seal songiti ja verd seal voolas põlvini. Soolikaid seal songiti ja tõusid lihakuhilad. :,: Raiusid seal meie poisid hirmsas vihatuhinas. :,: Meie poisid, ärge kartke, palka teilt ei koorita, rahavanker sõidab kaasa rügemendi vooriga. Rahavanker sõidab kaasa, mitu koormat õgimist. :,: Pole kuskil rügemendis lõbusamat sõdimist. :,:

Viola, Bass und Geigen, Die müssen alle schweigen Vor dem Trompetenschall; :,: Ja vor dem Schall, ja vor dem Schall, :,: Vor dem Trompeten - :,: Dunkel, dunkel, dunkel, dunk-vivallallera - :,: Vor dem Trompetenschall! Die Stimme unsers Küsters Ist nur ein leis Geflüster Vor dem Trompetenschall. Ja vor dem Schall etc. Die Vöglein in dem Walde, Sie schweigen also balde Vor dem Trompetenschall. Ja vor dem Schall etc. Im Wald und auf der Heide, Da find ich meine Freude Bei dem Trompetenschall. Ja bei dem Schall etc. Leb wohl, mein kleines Städtchen, Leb wohl, schwarzbraunes Mädchen, Leb wohl und denk an mich! :,: Und denk an mich, und denk an mich. :,: Leb wohl und denk an - :,: Dunkel, dunkel, dunkel, dunk-vivallallera - :,: Leb wohl und denk an mich! Mein Tartu, du sollst leben! Sollst reichen Stoff uns geben, Du bist ein Bierkanal! Ja Bierkanal, ja Bierkanal Du bist ein Bierka - :,: Dunkel, dunkel, dunkel, dunk-vivallallera - :,: Du bist ein Bierkanal!

Öö lõhnab, vihma sajab, on kevad Tartu peal, on möödas halvad ajad, on kevad Tartu peal. Vihm jõudis üle Soome, nüüd peatub Eesti peal. Vihm peseb puhtaks Toome, nüüd läheb haljaks seal. Öö lõhna hingan väljas, vihm värskeks teeb mu pea. Linn puhkab unenäljas, nüüd uni ka on hea. Ma hulgun pika aja, teen tuuri Toome peal, mind ärevusse ajab too hakikisa seal. Ma lähen, äkki vajub jalg justkui mädasool, siis näen, kuis mäe all vajub maa põhja ülikool.

Ühes Tartu linna koolis istus habemega Mooses ja tema kõrval :,: naiskorporant. :,: Oma vanemate vara nemad pummeldasid maha, seda ülikoolis :,: nemad õppisid. :,: Refr. Oo süüta noorus, sinu kire, vere soojus paneb noorel neiul :,: vere kihama. :,: O tempora, o mores, küll sa oled alles toores, kõik, mis ülikoolis, :,: on selge jamps! :,: Alles lõpetavad leeri Juba ots’vad kavaleeri Mõne poisi pärast :,: läevad kaklema:,: Juba tikub randevuule, nagu kodukäija öine Seda ülikoolis :,: nad õpivad:,: Refr. Oo süüta noorus .. Mammad jooks’vad mööda linna, ots’vad tütardele kingi, mis kenad on ja :,: nii nägusad. :,: papad jooks’vad mööda poodi, taht’vad olla sakste moodi, oo šikk-šarmant', :,: kolmveerand nael. :,: Refr. Oo süüta noorus … Oh häda ja oh hirmu: toonekurg ei andnud armu ja tuli külla :,: süüta neiule. :,: Eesti jahiseltsid suured: hävitage toonekured ja jätke alles :,: valged varesed. :,: Refr. Oo süüta noorus …

Üks tudeng oli suremas ja hing tal välja minemas. :,: So-oh, või suremas ja hing tal välja minemas. :,: Tudeng see sai hauda pandud, värvitekkel kaasa antud. :,: So-oh, või hauda pandud, värvitekkel kaasa antud. :,: Hing see lendas hauast välja otse taeva luugi alla. :,: So-oh, või hauast välja otse taeva luugi alla. :,: Peetrus seisis luugi peal ja andis talle vastu pead. :,: So-oh, või luugi peal ja andis talle vastu pead. :,: „Sina tõbras, sina lurjus, tuled taeva ja oled purjus!“ :,: So-oh, või sina lurjus, tuled taeva ja oled purjus. :,: Hing see kukkus taevast alla otse põrgu naiskonventi. :,: So-oh, või taevast alla otse põrgu naiskonventi. :,: Seal ta tantsis tontidega, põrgu naisstudentidega. :,: So-oh, või tontidega, põrgu naisstudentidega. :,: