Tuntuimad laulud

Tuntuimad laulud - www.laulud.ee

Laulusõnad allalaadimiseks või trükkimiseks

201 laulu

Sisukord

Aita mööda saata öö

Rock Hotel

Sõlmi juustest lahti pael heida põrandale see nagu leegi võbin lael veel mu kõrval leba sa Ära proovi leida und peagi hommik koitma lööb kingi mulle mõni tund aita mööda saata öö Olen halb või olen hea kohut mõistma sa ei pea võtku homme mind või saatan täna sõpra vajan ma Maha jäänud eilne päev homsed kellad veel ei löö kurb on siis kui üksi jään aita mööda saata öö

Alati olen mina lustlik

Alati olen mina lustilik, lustilik Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul viin, :,:et tema küll natuke uimastav, joovastav, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Laevakõrts oli kõrgel mäel ja puped tantsid särgi väel:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul tants, :,:et ta küll natuke väsitav, väsitav, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Mann tantsis tsimmikingad jalas, kingad helekollased:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul naine, :,:et tema küll natuke toriseb, poriseb, sellest ei ole suurt lugu.:,: :,:Üle õue naabri Neti kinkis mulle uuriketi.:,: Alati olen mina lustilik, lustilik, alati meeldib mul voodi, :,:et ta küll natuke kõigutab, kiigutab, sellest ei ole suurt lugu.:,: Mann oli siin ja Mann oli seal ja Mann oli iga ukse peal, Manni toas kõlas pill ja Mann oli nagu roosilill.

Alpinist

Päiksetõusul vastu kappab üksik alpinist mäkke tahab jõuda vist kott tal seljas, rinnus pist. Kiivri vahelt tuules lehvib ulja mehe tukk enne veel, kui kireb kukk juba kulund tema sukk Refr. Alpinist, miks sul meeldib mäkke ronida alpinist, miks ei lesi kodus voodis sa alpinist, kas ei ole mujal ruumi sul ja veel miks teised ütlevad, et oled hull Ikka ikka ülespoole rühib kange mees veel on tipp tal silme ees kuigi pea juba pilve sees Ilma perse keerab vanajumal lätlane justkui sulle selgeks teeb ükskord tuled jalad ees Refr. Alpinist... Karniisi alt viib lumerajus läbi tema tee seekord õnne on tal veel varbad soojad, elu sees Kaljunuki taga jookseb sõlm tal köiesse kuskilt veereb kivike tema jaoks see viimane Refr. Alpinist...

Amarillo

Päike lõõmab taevas varju minna pole aega Aina annan gaasi puhtaks pühin tuuleklaasi Mõni miil on veel jäänud – tühiasi on see: Juba tuntud käänud lõppemas on tee Refr: Mul meeles ainult Amarillo, seal, kus peidus on kõik rõõmude killud, ja ükskord saab neist Amarillos üksainus suur ja jäädav rõõm. La-la-la… Väravas siis vastu avasüli kallim astub, Majja teda kannan, suudluse ta mulle annab Paremat vist sellest ilmas olla ei saa Kui sul keegi, kellel rõõme võid kinkida Refr: Mul meeles ainult…

Ants oli aus saunamees

rahvalik laul

Ants oli aus saunamees, saun oli suure metsa sees. Hundid, karud käisid sees, rebane istus katusel. Refr. :,: Ai ruudi-valleraa! See Ants läks Tallinna. Kuid raha polnud tal, ta sõitis pingi all. :,: Ants läks mõisa kaebama suure uhke tõllaga: seitse siga tõlla ees, vana emis kõige ees. Refr. Ai juudi-valleraa! … Puupöör oli püksi ees, sassis habe rinna ees. Sambla tort oli piibu sees, siiski oli kõigist ees. Refr. Ai juudi-valleraa! …

Asunik

Viinakombinaadi märjuke Rõõmsaks teeb mu südame. Tuju lõbusa ta neile loob - Kõigile, kes seda joob. Taat aga ütles eidele, Kui oli lõppend päevatöö: "Rõõmsalt möödub õhtu pikk, Kui on laual asunik." Eit pani padavai alevi, Oli aga varsti tagasi. Peagi kõlas rõõmus lauluhääl - Asunik oli laua pääl. Ammutuntud tõde see - Pisikene pits ei liiga tee. Kui on joodud asunik, Siis on pidu paras just.

Besame mucho

Albino Mammoliti, tõlkinud Heldur Karmo

Külmadest talvedest isu sai otsa ja lõunasse asusin teele. Päev päikest täis – kõik kaunis näis. Kohtasin tüdrukut tumedasilmset, kes kõneles võõramaa keeles … Kaks sõna vaid mul tuntuks said. Refr. Besame mucho – maailma veetlevaim viis tundus see siis. Besame mucho – „suudle, ah suudle mind veel” – tähendas see. Rännud said otsa ja tagasi olen ma ammugi kodustel teedel. Nüüd juba tean – vaid siin on hea. Palju läks kaduma aegade rutus, kuid miski on siiani meeles – kaks silma suurt, kaks punahuult. Refr. Besame mucho …

Capri saarel

Jimmy Kennedy, tõlkinud Artur Ranne (Pastarus)

Kord Capri saarel ma südame kaotsin, Nüüd enam rahu ma leida ei saa, Kui teda palmi all istumas leidsin, Kohe tundsin et armunud ma. Kui talle sügavalt silmisse vaatsin Ja nende särast joobusin siis, Kui temaga merele purjetasin, Meile tundus sääl kui paradiis. Ja Itaalia taeva sina, Võlus meid ta päikene. Küsisin talt, tahad sina Nüüd vaid kuluda minule? Mu käte vahel ta sosistas õrnust Ja siis kui kätt temal suudlesin ma, Siis nägin sõrmes tal laulatussõrmust, Igavest nüüd adjöö, Capri saar!

Doktor Noormann

Rein Rannap

Doktor Noormann, meie doktor Noormann, kallis! Doktor Noormann, meie doktor Noormann, doktor! Sulle kirjutan, doktor! Sind ma usaldan, doktor! Paned paika kõik me seks probleemid. Eile õhtul üks poiss saatis koju mind, aga väravas proovis mind suudelda. Kallis doktor, mul vasta ma anun sind, ega ometi last pea nüüd ootama? Kallis doktor, vasta sa, millal võime suudelda. Meile vasta, vasta, vasta, doktor Noormann! Doktor Noormann, meie doktor Noormann, kallis! Doktor Noormann, meie doktor Noormann! Mitu kuud käisime ühe poisiga, mulle peale käis kutsus mind ööbima. Kui ma nõustusin lõpuks ta sooviga, hakkas vältima mind, käib vist teisega. Kallis doktor, vasta sa, mis ma peaksin tegama. Meile vasta, vasta, vasta, doktor Noormann Kumma tüdruku peaksin küll valima, kas võib kaheteistaastaselt armuda? Vanasti pulmaööd pidi ootama, kas on tänagi nii, ehk võib varem ka? Kallis doktor, vasta sa, ise võime eksida. Meile vasta, vasta, vasta, doktor Noormann Doktor Noormann, meie doktor Noormann, kallis! Doktor Noormann, meie doktor Noormann, doktor! Sulle kirjutan, doktor! Sind ma usaldan, doktor! Paned paika kõik me seks probleemid. Doktor Noormann, meie doktor Noormann, vasta Sa.

Ei me ette tea

Ray Evans, tõlkinud Heldur Karmo

Kui olin väike tütarlaps, küsisin emalt, mis on meil ees: „Kas on ka päevad päikest kõik täis?” Ema mul vastas vaid: Refr. „Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. Kuid ometi see, mis peab, :,: tuleb kindlalt kõik …” :,: Möödusid aastad, suureks sain, küsisin õrnalt armsamalt ma: „Kas palju õnne ootamas meid?” Armsam mul vastas vaid: Refr. Ei me ette tea … Nüüd, kus mul endal lapsed on, küsivad nemad: „Mis ootab meid? Kas on me elu rõõmus ja hea?” Mina siis vastan neil: Refr. Ei me ette tea …

Ei meelest läe mul iial...

Ei meelest läe mul iial Le Havre’i kuumad ööd. Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum. Ahhoi, ahhoi, sest noor ma olin siis! Ahhoi, ahhoi ja veri oli kuum!

Ei ole veel ma selles eas

Ei ole veel ma selles eas, et nii kaua kuuvalgel ööl võiksin seista väraval siin. Sa mine nüüd ja meeles pea kaugeid tähti, kuigi neid näed, kaasa neid taevast ei vii! See hetk on sulle imeilus romantika, küllap mulle siin koiduni sellest räägiksid sa ... Kuid pole veel ma selles eas, et nii kaua kuuvalgel ööl sinu kõrval seista võiks ma. Sa oled hea, rohkem kui hea, ning võib olla, et ootuse eest ka tasuks tunded kord saad ...

Ei ole üksi ükski maa

Jüri Leesment

Jääb ikka nii, et Saaremaa näeb õhtupäikse õitsemist. Ta kõrval tunneb Hiiumaa üht õiget sugu õitsilist. Veel linnupesi Läänemaal võib leida rannaroost, veel aru annab Harjumaa me rahva sünniloost. Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Refr. Teab loodus vaid, teab isamaa – meil tuleb üksteist aidata … Ei ole üksi ükski maa, ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Ei ole jännis Järvamaa, kui seemne ootel põld on must. Ei peleta meid Pärnumaa jutt põlislaande eksinust. Kas tarkust toitev Tartumaa teab, mis on mehemeel? Kui kaua suudab Võrumaa end hoida õigel teel? Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Refr. Teab loodus vaid … Kas jääb ka nii, et Mulgimaa eal pügada ei lase end? Kas vaikust valvav Valgamaa on hüüdjatega ühinend? Kui puhtaks jäävad Virumaal kõik selge veega allikad, siis alles julgen ütelda, et elan omal maal. Refr. :,: Teab loodus vaid … :,:

Ei takista vallid

rahvalik laul

:,: Sina kevadel tuled ja õisi mul tood, ära kadunud õnne mul tagasi tood. :,: Refr. :,: Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar. :,: :,: Sina kinkisid mulle üks sinine õis, mis ikka ja alati meeldida võib. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Sina oled üks kenadam lillede õis, ei iial ma sinust küll lahkuda või. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Aga maalitud lilledel lõhna ei ole ja sunnitud armastus südamel kole. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Kui kaugele viivad mind saatuse tiivad ja maha jäävad kodumaa rannad ja liivad. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Sest olemas päike ja tähed ja kuu ja küünlad ja latern kui süda on truu. :,: Refr. Ei takista vallid, ei takista kraav … :,: Veel olemas redelid, purded ja muud, ei takista keegi kaht südant, mis truud. :,: Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar. Ei takista kraavid, ei vihm ega öö, kui sidumas kahte on armastusvöö.

Elas metsas muti-onu

Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: Vantsis uhkelt karuvana, Veeres siili okaskera, :,: Jänes nudi sabaga, Orav kikkis kõrvaga. :,: Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva aal Pilla-palla pillerkaar. :,:

Elu armastan sind

Elu armastan sind, sulle kuulub mu kiindumus ammu. Elu armastan sind, ikka uuesti sinusse armun! Tuled süüdanud linn töölt ma väsinult koju nüüd suundun. Elu armastan sind Ning ma soovin, et kaunimaks muutud. Palju antud mul head: õitsev sünnimaa, merede hingus... Ning ma ammugi tean, mis on väärt siira sõpruse kindlus. Hea, et saan tunda ma, kuidas päevade keeris mind haarab! Elu armastan ma - süda innukalt lööb talle kaasa. Kuuled ööbiku häält, suudled lemmikut tähtede valgel. Annab arm sulle käe ning täis õnne teil uus elu algab. Oma lastega koos jälle vallatled nii nagu enne. Oled kaua veel noor, tunned lastegi lastest kord õnne. Aastad lendavad reas, muutud nukraks, kui juustes näed halli. Elu meeles neid peab, kes ta eest oma verd andnud kallist. Elu, vaimustad mind, sulle kevaded laulavad hümni. Elu armastan sind ning ma loodan, et armastad mindki.

Esimene tüürimees

sõnad rahvasuust

Esimene tüürimees ei raatsi iial juua, kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua. Refr. :,: Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm ja reisusihiks oli meile Rotterdam. :,: Kapten, vana merikaru, juua täis kui tint, jäi masti alla magama, kui väljas oli vint. Refr. Jää jumalaga, Mann … Pootsman on meil kaine peaga vaikne nagu toi, purjus peaga lärmab nii, et ruhvis kerkib koi. Refr. Jää jumalaga, Mann … Kokal puder kõrbes põhja, see on paha märk, siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk. Refr. Jää jumalaga, Mann … Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk, see paistis igaühele kui viimsepäeva märk. Refr. Jää jumalaga, Mann …

EÜE allveelaev

EÜE-s ei ole muud Litsid pätid joodikud Tööd ei tee nad joovad vaid Söövad võõraid maasikaid Refr. :,:Persses on me EÜE allveelaev Kõik me töö ja vaev Kõik me töö ja vaev:,; Partisanid võimul on Persse käigu neutronpomm Allveelaevas elame Monopoli viib me tee Elu siin on tore meil Tripperis on iga neid AND THE BAND BEGINS TO PLAY (vile) Persse käigu supp ja leib Laual olgu sang ja vein Klooretüül ja rohud muud Hoidvad naerul meie suud Varsti algab viimne sõit Allveelaeva tulge kõik

Grand Marino

Sadamasse laev kui tuleb, täna vööraid keeli kuuleb Grand Marino, Grand Marino Mööda veerust neeger jõlkus kaval mõte meeles mõlkus Grand Marino, Grand Marino Taskus kõlises tal sterling, seda kuulis ilus preili Grand Marino, Grand Marino Tema tõstab kleiti, näitab sukka, müksab neegril küünarnukka Grand Marino, Grand Marino Sealt Narva maanteelt ülesse läeb neeger resturanisse Grand Marino, Grand Marino Trepist üles, number viis, kus neeger hakkas kütma siis Grand Marino, Grand Marino Hommikuks polnd järel muud kui kopsud, soolikad ja luud Grand Marino, Grand Marino Kui sul armastus ei sobi, jo siis ikka aitab money Grand Marino, Grand Marino Oled inetu või hirmus aga süda tuksub armus Grand Marino, Grand Marino Daame ilust sobib laulda aga ära meelt sa heida, aga kui on võimalus raha tarvita Sest raha sel on imekange vägi raha eest saab andeks mitmed häbid raha eest sul sobib armasta ja raha eest sa igavese mälestuse saad.

Hei-jah meil tuleb tõusta

Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta, hei-jah meil tuleb tõusta, hei-jah meil tuleb tõusta, siis kui hommik koidab. Mis teha meil kui see madrus on purjus, mis teha meil kui see madrus on purjus, mis teha meil kui see madrus on purjus, siis kui hommik koidab. Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Nädal aega söödaks talle vett ja leiba ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Annaks talle nuusutada vandi otsa ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Pistaks tema tühja õllevaati ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ... Pistaks tema trümmi tüskeks lastiks ... Refr. Hei-jah meil tuleb tõusta ...

Helmi

Raimond Valgre

Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind džässirütm ning see võluv muusika. Helmi, mulle näita vaid, mõni moodne samm kuis foksis käib – paarist sammust peaks ju piisama, et ma võiksin tantsida. Ja kui kõlab me lemmikviis, tantsima sinu siis viin. Maailm siis kaob ja paradiis meile on avatud siin. Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind džässirütm ja mind võlunud sa.

Himaalaja

A. Simon / P. Aimla

A tinki-tinki-tinki hahahaa A tinki-tinki prr! Himaalaja! Ref maalaja hi-hi-himaalaja, nii kõrgelt maailma on vahva vaadata. hi-hi-himaalaja, maailma vaadata su Dzomolungma pealt on vaimustav. siin liustike mööda end libistan lalalalallallaa lumeinimese käppagi pigistan lalalalallallaa võin vilistada vihmases troopikas lalalalallallaa ja suppi süüa subtroopikas lalalalallallaa! tõusta tuli vara-vara, poisid hüüdsid: para-para mida seal veel, karavan teel, ei ole parata. Refr.: maalaja hi-hi-himaalaja su kukil käisin ma ja kaesin maailma hi-hi-himaalaja, küll oled kõrge sa, kuid tervet maailma ei näinud ma ma turnisin küll üle mäe lalalalallallaa kas korrakski Eestimaad siit ei näe lalalalallallaa kas tõesti siis keegi ei hõika siin: lalalalallallaa, näe see on ju seal meie APELSIN lalalalallallaa äkki vaatan, maru-maru ehtne himaalaja karu-karu andsime au ja kõlaski koos tuntud 'Karulaul' maalaja hi-hi-himaalaja hi-hi-himaalaja su kukil käisin ma. hi-hi-himaalaja suur-suur Himaalaja, mind ootab Eestimaa, pean lahkuma. A tinki, tinki tinki hahahaa A tinki, tinki prr! Himaalaja! maalaja hi-hi-himaalaja ei siia jääda sa, ei saa, ei soovi ka hi-hi-himaalaja meid ootab Maarjamaa, on palju armsam ta, me Eestimaa mis me pikalt lobiseme peagi alla kobisime. koju viib tee, ülalt ja alt, ka Himaalajalt Refr.: maalaja hi-hi-himaalaja su kukil käisin ma ja kaesin maailma hi-hi-himaalaja, küll oled kõrge sa kuid kauneid paiku on siin allpool ka maalaja hi-hi-himaalaja su kukil käisin ma ja kaesin maailma hi-hi-himaalaja, küll oled kõrge sa kuid kauneid paiku on siin allpool ka maalaja hi-hi-himaalaja su kukil käisin ma ja kaesin maailma hi-hi-himaalaja, küll oled kõrge sa kuid kauneid paiku on siin allpool ka kuid kauneid paiku on siin allpool ka

Hulkuri valss

(Johan) Alfred Tanner, tõlkinud Richard Janno

Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas šampanja, viin ja šartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi, tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin … Ei hulguse armastus tooruseks lä’e, tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin … Nüüd rändan siin ilmas kui põlat’ pajats, mul südames kurbusejoon. Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar hüüab elu meil: õnne teil toon! Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin …

Hurjala jenka

Nõnda kõrgeid kuuski kui on Hurjalas pole näinud ükski mets, ei laas. Ja ka neiud seal on kõige kaunimad - seda ütlema veel pean. Refr. Hei -jah ja radiridi ralla, laskem rõõmsalt laulukene valla, ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti keda kutsun endaga tantsima. Ja kui kätte on jõudnud lõpuks jaaniöö, tule ümber rahvas tantsu lööb. Tule paistel rõõmsalt särab neiu palg, metsas õitseb sõnajalg Refr. Hei -jah ja radiridi ralla ...

Hüvasti, Maria

Vaata, Maria, jääb seltsiks sul päikene ja selgem taevas, kui see, mis ootab mind. Siiski, Maria, ka siin võib tulla äikest veel Ja sellepärast, ma palun, hoia end. Kui ootad kirja, siis homseks jäta pisarad. Kiri, Maria, võib kaua olla teel. Kui ootad kirja , võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see. Refr. Kui me ei kohtu, jää terveks, Maria! Meid lahku viia võib igavene öö. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria, All sinu südant me poja süda lööb. Maailmas niigi palju on nutetud. Näib, et on pisar tulus väljamüük. Ma tean, Maria, kui armastust on petetud, siis meie hinged ei kanna seda süüd. Refr. Kui me ei kohtu ...

Iga mees on oma saatuse sepp

Paul-Eerik Rummo

Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Jaa! Jaa! Jaa! Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Jaa! Jaa! Jaa! Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele. :,: Jah, meitele, jah, meitele, jah, meitele, meitele, meitele. :,: Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Jaa! Jaa! Jaa! Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Jaa! Jaa! Jaa! Metsad põlevad, maad surevad, meie saame meitele. :,: Jah, meitele, jah, meitele, jah, meitele, meitele, meitele. :,: Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja! Jaa! Jaa! Jaa! Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja! Jaa! Jaa! Jaa! Meie põleme, meie sureme, siis ei jää enam ühtegi orja, ühtegi orja, ühtegi orja, ei ühtegi, ühtegi peremeest! :,: Ühtegi orja, ühtegi orja, ei ühtegi, ühtegi peremeest! :,:

Ilus hetk

Jaan Tätte

Mõni hetk on elus ilusam kui teine mõni hetk on kohe väga, väga ilus vastu päikest vaatasid Sa silmad pilus ja see oli... ilus Hiljem samamoodi vaatasid sa mind ja Su silmad olid kahtlustusest pilus et kas räägin vaid või armastan ma Sind ja see oli... ilus Mõni hetk on elus valusam kui teine mõni hetk on kohe väga, väga valus keegi oli mul, kes minult andeks palus tal oli põhjust, see oli valus Kaua seisime ja tummalt seisin mina tuhat korda ise patusem kui Sina aga Sina olid see, kes andeks palus ma ei vastand, see oli valus Mõni hetk on, mis on hoopis isemoodi teise tuppa mulle üles tegid voodi ise läksid ja Sind nägin uksepilust see mis nägin, oli väga, väga ilus Mõni hetk on elus ilusam kui teine mõni hetk on kohe väga, väga ilus mina magasin ja tundsin pead mul silus Sinu käsi, see oli ilus

Insener Garini hüperboloid

Vennaskond

Öö on siin soe, veidi rõske ja soe Miski ei loe, mitte miski ei loe Minu ees laual on hüperboloid Insener Garini hüperboloid Insener Garini hüperboloid. Hüperboloid Pimestav kiir Silmipimestav kiir Tunnete piir Meie tunnete piir See on ju hukatus hüperboloid ... Unistav arm Sinu unistav sarm Zoja mu arm Minu Zoja mu arm See on ju igatsus hüperboloid ... Uinub Pariis Taas kui uinub Pariis Kohtume siis Siin kohtume siis See on ju armastus, hüperboloid ... Pealuuga lipp Surnupealuuga lipp Tundmatuste tipp Sinu tundmatuste tipp See on ju vabadus, hüperboloid ... Sinavad veed Vaikse ookeani veed Marmorpaleed Roosad marmorpaleed See on ju paradiis, hüperboloid ... Elu ja surm Meie elu ja surm Taevalik hurm Nõnda taevalik hurm See on ju igavik, hüperboloid ... Lumi on maas Siis kui lumi on maas Kohtume taas Siis me kohtume taas See on ju unistus, hüperboloid ...

Isa, ära joo

Refr. Sind ainult palun, isa, ära joo purju ennast jälle, kui kord pühad saabuvad! Too emale sa lilli parem linnast, sest pisaraid on valus vaadata. Seinakell lööb kurbi õhtutunde, osutid nii visalt liiguvad. Trepilt veel ei kosta isa samme, akna taga oksad kiiguvad. Refr. Sind ainult palun, isa … Läbi vaadatud on pildiraamat, jutud loetud, und ei tule veel. Läevad tunnid nagu laisad loomad, ema istub tummalt akna all. Refr. Sind ainult palun, isa … Unenäos on jälle kõik nii ilus – isa tuleb, lilli täis on peod. Naeratades emal juukseid silub, lähestikku õnnelikud näod. Refr. Seepärast palun, isa …

Jaanipäev

Hando Runnel

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein. :,: Ütle, kust ma rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jaanipäeval süüdatakse tuled, tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb – igal pool saab muserdatud hein. :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite – niikuinii seal niitmata jääb hein. :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,:

Jahitrofeed

Kukerpillid

Kõik metsaloomad teadsid ammu juba et varsti tuleb inimjahi luba. Nüüd õige aeg on valmis panna lõksud, küüned, hambad ja veel teised nõksud. Trofeedevõistlus kuulutati välja, see loomadele tegi palju nalja. Kui stiimul käes, mis siis viga küttida ja inimesi maha nottida. Refr. Hammas hamba vastu, juhhei, küüne vastu küüs sul, juhhei, metsaelu lõbusaks teeb koopaseinal inimluust trofee. Ka kitsendusi seadus ette nägi: vaos tuleb hoida oma jahivägi. Sa ära küti emasid ja lapsi ja mehi kes on veidi võtnud napsi. Läks hooaeg lahti, metsas pidu käis, kõik loomad olid poolteist päeva täis, kui ükskord ära vajus kolkund õllevaht läks lahti inimesejaht. Refr. Hammas hamba vastu ... Nüüd põlislaanes näitus tehti lahti, kõik loomad väsind pärast pikka jahti, kuid nende silmist paistab rõõmus meel ja uhkelt seinal ripuvad trofeed. Tõi põder uhked sarvekandja sarved ja hunt, kel inimsooga vanad arved tõi hulga sääreluid, mis puhtaks näritud ja vaiguga nii kaunilt lakitud. Refr. Hammas hamba vastu ... Kahejalgne loom, üllas looduse kroon- võta endal teadmiseks see.

Jamaika hällilaul

Heldur Karmo

Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Su isal on tilluke paat ja valge puri selle peal – kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha, ja üksi neist jagu ei saa… Sa magad, chiquito, mu poeg. Võib-olla unes õnne näed. Ning kuigi muret toob hommik, siis ometi kõikjal ei koida ju päikseta päev. Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Seal lainete taga on saar, ka seal on kõrged palmipuud. Ja üle nende on samuti helendav taevas ja kollase sõõrina kuu. Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, on sarnaselt sinised veed... Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe neil kaluri rajad ja teed… Sa magad, chiquito, mu poeg. Sind ootab tavaline päev. Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed.

Jambolaya

Ott Arder

Nägin und maast, mis kusagil kaugel, see oli päikest täis ja kõneldi seal lauldes. Sirged teed viisid apelsinimajja. mulle öeldi, et see maa on Jambolaya. Refr.: Jambolay', miks küll ilmsi sind ei leia? Kas ehk teed su juurde nõnda raske leida? Tahaks tantsida apelsinimajja. Õnn on see, kui leiad oma Jambolaya. Seal sambarütmis käis tormakas elu, ei teadnud keegi, mis on mure, mis on valu. Mustad särasilmad naeratasid vastu, kui mu jalg suurel teel aralt astus... Refr.: Jambolay, miks küll ilmsi sind ei leia ... Nüüd jäänud oli veel ehk mõni samm mu sihti kui äkki tuhmus kõik ja jälle olin üksi. Nii ei jõudnudki ma apelsinimajja. Kuhu kadus ta siis, oo Jambolaya? Refr.: Jambolay, miks küll ilmsi sind ei leia ...

Joo, sõber, joo

Quirino Mendoza y Cortés / eestikeelsed sõnad rahvasuust

Abessiinias, Brasiilias ja kaugel kaugel idas – igal pool juuakse viina, viina, jah, viina. Refr. :,: Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga, oma viimased kopikad kõrtsmikul vii ja ütle, mis elul on viga? :,: Mul naine joob ja ise ma joon ja lapsed on pätid ja vargad, pätid ja vargad, pätid ja vargad. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Mul kodus on üks vana nõid, kes muud ei taha kui raha, raha ja raha, muud ta ei taha. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Atlantia ja Peipsi järv ja teised ookeanid – seal sõitvad suured praamid, neil peal on viina-aamid. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Abessiinias, Brasiilias, ja kaugel kaugel idas – igal pool juuakse viina, viina, jah, viina. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga …

Joogilaul

Raimond Valgre

Elus pole alati kõik nali, elu toob meil rõõme, kurvastust. Ent sageli, kui saatus liiga vali, ma kuskilt pean ju leidma lohutust. Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb. Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm. on keegi teine, keda armastab ta, on keegi teine ja ma nõnda üksinda. Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jääd’valt sinust lahkuma nüüd pean, ma tõstan klaasi, soovides sul head.

Julge laul

Heldur Karmo

Vaikin igal pool ja nii malbe võrgu enda ümber koon, mille tagant eal ei keegi mind välja too. Ja see ongi hea – nõnda ükski hing minust veel ei tea, et nii tihti endas duelli ma pean. Refr. Ja siis ma olen nagu sangar seiklusfilmis – ohu ees ei sule iial silmi. Ei ma satu hätta ja ükski neiu jätta mind ei enam saa. Kui tarvis, tähti taevast alla tooma sõidan, igas paigas aina kuulsust võidan. Kasvõi tiigrit paitan, jah, miski siin ei aita – kõigist julgem ma, kõigist julgem olen ma! Lähen mööda teed, kaunis neiu ruttab minu ees, liblikana päevapaistel hõljub ta – ime see! Kõnnib seal ja kaob … Ta ei märka, et ta on kui loodud mu jaoks, aga hiljem kodus temast nii kaua veel und ma näen … Refr. Ja siis ma olen nagu sangar seiklusfilmis …

Jäljed

Jää-äär

Päev vaikselt pilvevarjus lahkub maast Kuid jätab jälje meist kõigist varjudes Ja meie rõõm nüüd karjuma peab Ma seda tunnen ja sinagi tead Hommikuks söed ainult maas, pole neid mis me jätsime, me koos Kusagil veel soojad jäljed on teel mis me jätsime, me koos Kust leida seda, mis võiks hoida tuld veel kaua, kaua, kui hommik juba tulnd Kas üldse meis on olemas see mis süütaks leegi mu kustunud leel Kusagil veel soojad jäljed on teel mis me jätsime, me koos Kusagil veel soojad jäljed on teel mis me jätsime, me koos Öö varjudeks nüüd saame kõik sel ööl vaid hommik lummusest võib päästa meid Kusagil veel soojad jäljed on teel mis me jätsime, me koos Kusagil veel soojad jäljed on teel mis me jätsime, me koos.

Jää vabaks, Eesti meri

Viktor Konstantin Oxford (Oksvort)

Meil merevood on vabad ja võimsalt mühavad ja kodupinna metsad meil vastu kajavad. Refr. Jää vabaks, Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind! :,: Siis tuisku ega tormi ei karda Eesti rind. :,: Meil kalur merel noota võib vabalt vedada ja musta mulla põuest võib vili võrsuda. Refr. Jää vabaks … Me vabal lainte voodel võib päike särada ja rõõmulaulust põllul mets vastu kajada. Jää vabaks…

Kaks sõpra

Meie oleme kaks lõbusamat selli, mu sõber Villi ja mina ka. Ei meie sarnast teist ei ilmas leidu, kui sõber Villi ja mina ka. Meie õppisime ühte neidu tundma, mu sõber Villi ja mina ka. Ja hakkasime teda armastama, nii sõber Villi kui mina ka. Tema särasilmist tõusis meile tuju, mu sõbral Villil ja minul ka. Ta kallistades andis Villil musu, ja vahel suudles ta mind ka. Meil see lugu juba unustatud oli, nii sõbral Villil kui minul ka. Kui äkki aga tuli Villil kiri, ja teise kirja sain siis ma. Neiu kirjutab, et asjalugu paha, on sõbral Villil ja minul ka. Et armastuse eest peab maksma raha, nii sõber Villi kui mina ka. Kaks sõpra löövad kohtusaalis pilli, nii sõber Villil kui minul ka. Neist üks näeb välja täpselt nagu Villi, aga teine punktipealt kui ma. Meil kohtuotsus selline siis oli, mu sõbral Villil ja minul ka. Et lapsed jäävad Villi kasvatada, aga naist pean toitma ma.

Karulaane jenka

Helga Tõnson

Paksus karulaanes, metsakurus suures, kõrge kuuse all õhtust läheb lahti ja ei anna mahti lõbus mäng ja trall. Kuu see taevast vaatab, silmi lahti paotab, küllap arvab vist, et on tantsu nimeks, mida paneb imeks rock’n roll või tvist. Refr. :,: Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane hüppavad üheskoos, üksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat. :,: Mutt ta puhub pilli, ninal uued prillid, nooti hästi teab. Trummilööjaks ilves, nägu tähtsalt pilves, rütmi paika seab. Kontrabass on põdral, viiul tema sõbral tuttkõrv oraval. Kõik on väga rahul, ükski pole pahur kõrge kuuse all. Refr. Kriimsilm, karuott ja rebane …

Karulaul

Karu elab loomaaias, matsakas ja muidu maias Ja nii kõmbib tema aina umpa-umpa-umpa-umpa. Metsas karu pole näha, metsas on tal külm ja paha ja nii müttab tema aina müta-müta-müta-müta. Loomaaeda tahan ma, karu kaissu tuduma, kahekesi sööks seal komme päeval-ööl. Refr. Tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule sa Loomaaeda ühes minuga. Egas keegi karda karu, karul mitme mehe aru, jõudu, jaksu ülearu, ah-ha-ha-ha-ha-ha-haa. Karu silmad on kui sulakuld, Neis lõõskab inimarmastuse tuld. Mõni peab koera ja mõni mees kassi, Mõni peab ahvi, kes elab tal sahvris. Mina ainult karu armastan ! Mõmm. Refr. Tule, tule, tule, tule, tule, tule, tule, tule sa mu unedesse, karukene, hea. Unes karu ilmuski, loomaaia piletit minult ta ei nõudnudki ah-ha-ha-ha-ha-ha-haa. Karu silmad on kui sulakuld ...

Kasatšokki keerutades

Kustas Kikerpuu

Käib külas hoogne tants ja trall, kui mängib pillimees. See Vanja on, kes papli all meil’ muusikat siin teeb. Mis kasu oleks suveööst ja udust heinamaal, kui õhtul peale päevatööd me tantsida ei saaks? Refr. Kasatšokki keerutades kiirelt möödub öö, idakaares päev peagi koitma lööb. Väsimust ei tunne jalad, vastu peame veel, seni, kuni mängib pillimees. Veidi veel kulutame kingi, mis meil sest, kui ka pea käib ringi. Kasatšokki keerutades kiirelt möödub öö, idakaares peagi koitma lööb. Siis lõpuks tõuseb Vanja ka ja pilli kokku seab, sest enne koitu kallima veel koju saatma peab. Nüüd vaibub kiirelt tants ja trall ning ootab kodutee, kuid homme jälle papli all siin tantsu lööme me. Refr. Kasatšokki keerutades … Idakaares peagi koitma lööb, Idakaares peagi koitma lööb, lööb päev!

Kaua sa kannatad kurbade naeru

Hando Runnel

Kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu. Teravad tangid too tööriistakuurist, koer lase ketist ja lind päästa puurist. Põll võta eest ja põgene kodust, kuusikutukas näed kaheksat hobust. Võta see seitsmes, kes heledalt hirnub, mine ta juurde ja talitse hirmu. Refr. Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad, sadul on seljas ja rauad on haljad. Valjaste vahel on raha ja ratsmed, turjale tõusma pead äkitsel katsel. Muidu ta sind võib tantseldes tappa, sõrmed pead suruma sügavalt lakka. Parema käega pead juhtima hobust, kiiresti kaugele eemale kodust. Refr. Seitsmes on sinu ... Kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu.

Kaugel, kaugel, kus on minu kodu

H. Suurkask

Kaugel, kaugel, kus on minu kodu, kaugelt tervisi saadan ma sul. Üksi rändan ma võõramaa radu, pisar laugel, kui meelestud mul. Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, tasa sosistas õrn tuulehoog, kurvalt kaeblesid kajakad rannal, kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik.

Kauges külas

Curly Strings

Kauges külas, vanaema juures, elasin kord, kogu suve. Vanaema ja mu armas vanaisa, aga noorel neiul, neist ei piisa. Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks, teiseks juuniks. Võtan kaasa, reketid ja maki, kuid rannas on vaid üks võrku paikav papi. Refr:. Siin kauges külas, teisi näinud pole veel. Tühi rand ja nõmmeliivatee. Siin ei ole, pangaautomaati, on vaid naati, palju naati. Pole noori, pole ühtki poodi. Miski pole, linna moodi Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks, teiseks juuniks. Siis on pidu, teise küla pidu Seal on noored, teised noored Refr: Siin kauges külas, teisi näinud pole veel Tühi rand ja nõmmeliivatee. Korraks vaatan, seljataha veel Tühi rand ja nõmmeliivatee Korraks vaatan, seljataha veel Tühi rand ja nõmmeliivatee

Kes ei tööta, see ei söö

Kuldne Trio

Prouad, preilid, kavalerid, kaunitarid, ohvitserid Kooliplikad, koolipoisid, rätsepad ja autojuhid Ärimehed, ametnikud, madrused ja admiralid Kohtunikud ja luuletajad, leemekulbi liigutajad. Töö ei karda kedagi, ei karda kedagi! Refr. Tööd ei karda me juhhei, ametid on kõigil meil Seame sammud ühte ritta, hakkame kõik homme pihta. Tervitan sind jälle töö, kes ei tööta see ei söö Ülemustelt saame kiita, hõissassaa! # Kes ei tööta, see ei söö # Karjakud ja agronoomid, kalurid ja postiljonid Seltsimehed, esimehed, töölised ja perenaised Pillimehed, baaridaamid, näitlejad ja advokaadid, Doktorid ja kandidaadid, saadikud ja diplomaadid. Töö ei karda kedagi, ei karda kedagi! Refr. Tööd ei karda me juhhei ...

Kiilaspea

Kuldne Trio

Kuhu küll mu juuksed jäid, mis on neist küll saanud Kuhu kõik mu lokid jäid, kaob kiirelt aeg Kuhu kõik mu juuksed jäid, küll on vähe kiilaspäid Nüüd alles märkan ma, nüüd alles mõistan ma Kuhu kõik mu pruudid jäid, mis on neist küll saanud Kuhu kõik mu neiud jäid, kaob kiirelt aeg Kuhu kõik mu pruudid jäid, kräsupeade naisteks said Nüüd alles mõistan ma, nüüd alles märkan ma Ära nuta kiilaspea, kui näed uhket kräsupead Ära nuta kiilaspea, käi püstipäi ! Kräsupeadel täid on peas, 7 tükki karvapeal Nii hea on puhas pea, nii hea on kiilaspea Kõik šampoone ostavad, selleks raha raiskavad Kamme pole vaja mul, raha alles jääb Hea on olla kiilaspea, kammiraha panka vean Küll ükskord näitan ma, kui sõidan Volgaga Pärnust Tallinna, kiilaspäiseid pritsimehi lohutama.

Kiitus

Hando Runnel

:,: Pojad on mul õige naksid, :,: :,: pistsid nahka püksitraksid. :,: :,: Ise olin noorelt möirat-oirat, :,: :,: kartsid mind kõik külakoirad. :,: :,: Kui läksin õhtul pidusse, :,: :,: tõmbasid sabad lidusse. :,: Aga tüdrukud, sina helde aeg! Aga tüdrikud, oh armas aeg, :,: olid võõbatud kui planguaed. :,: :,: Et usu aga nende ilusse, :,: :,: ja paha, kui ei vii neid vilusse! :,: :,: Tüdrukud mu maha jätsid, :,: :,: vanad naised üles võtsid. :,: :,: Võtsid nagu võid ja saia, :,: :,: mis on maha pillan'd maiad. :,: Pojad on mul õige naksid, pojad said mul sama naksid, :,: pistsid nahka püksitraksid.:,: :,: Ja häbi teil olgu küsida, :,: et kuidas minu püksid püsivad, minu püksid püsti püsivad?

Kikilips

Ivo Linna

Tean, et riie meest ei peida, Tean, mis väärt on mehe müts, vatikuube ma ei laida, paha pole teksapüks. Aga lood on hoopis teised, Kui sul kõrval kena tips. Ükskõik, mis seljas ongi sul- peaasi kikilips. Refr. Kikilips teeb mehe ?ikiks. kikilipsu pühaks pean. Kikilipsuga siin ilmas kõik ma kätte saan. Kikilips teeb lahti uksed Murrab lahti südamed. Ei kikilipsu vastu saa Siin maa peal keegi veel. Kikilips võib olla kirju, pruun või punane või must. Ta ei heida sulle varju- pigem kaunistab sind just. Kui sind naine maha jättis Ja sa minult küsid miks, siis vastan sulle veendunult: sul puudus kikilips. Refr. Kikilips teeb ...

Kodulaul - filmist "Nukitsamees"

Juhan Viiding

Refr. :,: Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht, mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? :,: Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks. :,: Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu … Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik. :,: Kodu on nii imeline tavaline paik. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu … Kodus mõni väike asi korraga on suur. :,: Kodu oleme me ise: väikene ja suur. :,: :,: Kodu see on rohkem veel kui sõna selgeks teeb. Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb. :,: Refr. :,: See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht!:,:

Kodulaul - filmist „Kevad südames”

Ülo Vinter

Kodus on sinine taevas, kodus on päike nii soe, taeva all pilved kui laevad, hellus kui’s põue nüüd poeb. :,: Kui sind on tabanud mure või siis, kui sul rõõmus meel, on kodu see, on kodu see, küll sinna leiad tee! :,: Kuhu sind viinud on tuuled, kuhu küll ise ka lä’ed. Koduseid hääli sa kuuled, silme ees nurmi sa näed. Õhk linnuhäältest on tulvil ja järv, mis sind kutsub veel. On kodu see, on kodu see, küll sinna leiad tee. Kui sind on tabanud mure, või siis, kui sul rõõmus meel, on kodu see, on kodu see, küll sinna leiad tee.

Konn astus usinasti mööda teed

:,: Konn astus usinasti mööda teed, ja-jaa, ja-jaa, :,: konn astus usinasti mööda teed oli alanud ball paksu metsa sees, ja-jaa, ja-jaa, ja-jaa. :,: Nägi konn : on üsna tore ball, ohoo, ohoo, :,: nägi konn : on üsna tore ball, sest hiireneiu meeldis tal, ohoo, ohoo, ohoo. :,: Nüüd tantsima hiirt tema kutsus ka, ahaa, ahaa, :,: ja kui tiiru kolmandat tegi ta, siis teatas hiirele: Mu naiseks saad, ahaa, ahaa, ahaa. :,: Sõnas hiir : Ei meeldi mul see jutt, mh-mm, mh-mm, :,: sõnas hiir: Ei meeldi mul see jutt, sest mul on peigmeheks ammu mutt, mh-mm, mh-mm, mh-mm :,: Siis lahkus konn ja ütles solvunult: Head teed, good-bye, :,: lahkus konn solvunult, öeldes vaid : On ilmas teisigi jahimaid, :,: adieu, good-bye, head teed! :,:

Kord läksid kolm sõpra

(Johann) Ludwig Uhland / eestikeelsed sõnad rahvasuust

Kord läksid kolm sõpra, kord läksid kolm sõpra, :,: kord läksid kolm sõpra üle Koivamaa jõe. :,: Ja sõprade majja ja sõprade majja, :,: ja sõprade majja seal viis nende tee. :,: Oh mamma mis maksab, oh mamma mis maksab, :,: oh mamma mis maksab teil õlu ja viin. :,: Kas on teie ilus, kas on teie ilus, :,: kas on teie ilusam tütar ka siin. :,: Meil õlut ja viina, meil õlut ja viina, :,: meil õlut ja viina on rohkem kui lund. :,: Aga tütar see magab, aga tütar see magab, :,: aga tütar see magab juba igavest und. :,: Siis läksid nad kambri, siis läksid nad kambri, :,: siis läksid nad kambri, kus ta lamas kirstu sees. :,: Üks võttis tal räti, üks võttis tal räti, :,:üks võttis tal rätiku silmade pealt. :,: Ja andis ta närtsinud, andis ta närtsinud, andis ta närtsinud huultele suud Ja andis ta närtsinud huultele suud. Kui elasid olid, kui elasid olid, :,: kui elasid olid, olid ilus kui kuld. :,: Nüüd lamad sa kirstus, nüüd lamad sa kirstus, :,: nüüd lamad sa kirstus, oled mustem kui muld. :,: Siis läksid kolm sõpra, siis läksid kolm sõpra, :,: siis läksid kolm sõpra, kuhu viis nende tee. :,:

Kord olin ma röövlite päälik

rahvalik laul

Kord olin ma röövlite päälik, mul salgas kaksteistkümmend meest, :,: me röövisime rikkaid ja vaeseid ja neidude südameid ka. :,: Me sõitsime läbi kõik mered, kus iganes peatus me laev, :,: me panime voolama vered, end rikkasti tasus me vaev. :,: Me laeval oli saaki ju palju ja viina, mis igamees jõi. :,: Kõik röövis veealune kalju, mis laevale hukatust tõi. :,: Kõik mehed mul uppusid ära, merepõhjas on neil vaikne haud. :,: Mina üksinda pääsesin ära, mu päästjaks sai laeva laud. :,: Oh, oleks ma röövlite päälik, oleks laevas kaksteistkümmend meest. :,: Ma rööviksin rikkaid ja vaeseid ja neidude südameid ka! :,:

Koristajatädi töölauluke

Priit Aimla

Nii uhked on te mütsid ja nii uhked palitud Ja lapsed on teil kah justkui välja valitud. No miks küll lifti põrand jälle täis on konisid! Ja mismoodi saapajäljed lakke ronisid. Las harjab korjab ja orjab vanamoor Las kutsu laseb nurka, ta ju alles noor. Ei tea kas kolis juurde mõni uus paskaak Mul mullusega võrreldes on palju suurem saak. On treppidele prahti kantud terve meretäis Neil lastele peaks antama üks kõva keretäis. Kui perekond ja kodu aina kaitseb malga eest Las tulgu kõntsa korjama siis selle palga eest. Nii mitme snepperlukuga ja silmaga te uks Ja läigib iga ilmaga te uhke superluks. Ei tea kus anti neile seda kooliharidust Et trepikojas käivad nagu loomakari just. Oo ..oo .. Ei tea kohe kuhu see elu niimoodi viib!

Korraks vaid

Kustas Kikerpuu

Refr. Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga, korraks vaid – küllap nii siis peabki olema. Korraks vaid lootsin leida õnne ma, korraks vaid – kuid siis jälle läksid sa. Ütlesid, et lahkud minust – teise leidnud sa, nii teha võid, ei hakka hoidma kinni sind nüüd ma. Ilmas leidub teisigi, kes armastavad mind, no ütle, miks siis taga nutma pean ma praegu sind? Refr. Korraks vaid … Mine siis, kuid minneski sa seda meeles pea – ma peagi leian teise, kes on sama hell ja hea. Pole tarvis teada mul, et süüdi oled sa, küll aeg see kiirelt mööda lä’eb, pea unustan sind ma. Refr. Korraks vaid …

Korstnapühkija

J. Arder / O. Arder

Näe, heleda taeva taustal, kõnnib katusel ringi üks mees. Tuul suitsu laiali laotab, mees otsib midagi korstende seest. Refr.: Korstnapühkija aa-aa Tule ikka jälle korstent puhtaks nühkima aa-aa Nähes sind mind õnnetunne haarab ja võin rahus jälle puid ma lõhkuda puid ma lõhkuda puid ma lõhkuda puid ma lõhkuda Kord talvel kui väljas tuiskab, rõõmsalt ahjus on praksumas puud, siis hinnata meest sa mõistad, kes katuseid mööda käib kaasas luud. Refr.: Korstnapühkija… Must kass sind ma pelglikult austan, kui sa üle tee jooksed mu eest. Näen, heleda taeva taustal välja korstnast su tõmbab see mees! Refr.: Korstnapühkija…

Kosmos-Maa

Alex Rasmussen

Halloo kosmos! Halloo maa! Kas sina oled telefoni juures? Mina Tulid töölt Nagu näed Aga nüüd, koju jään Köögis sind pliidi peal ootab toit Hiljaks jäid juba söödud on kõik Kuis on ilm, ilm on soe Mida teed, tunde loen Õige pea tulen ma oota mind Ootan sind, ootan sind, ootan sind Nii kallis sa, kas tõsi see Sa seda tead, ooo ütle veel Seks aeg on napp, mul aega küll Su ümber maa ja kosmos sul Kui me koos, jälle koos Emban sind, lilli toon Õige pea tulen ma, oota mind Ootan sind, ootan sind, ootan sind Nii kallis sa, kas tõsi see Sa seda tead, oo ütle veel Seks aeg on napp, mul aega küll Su ümber maa ja kosmos sul Kui me koos, jälle koos Emban sind, lilli toon Õige pea tulen ma, oota mind Ootan sind, ootan sind, ootan sind Aga nüüd mu kallis on vist aeg lõpetada Näib nii Hüvasti maa! Nägemiseni kosmos...

Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kuhu küll kõik lilled jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik lilled jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik lilled jäid? Neiud tuppa õied tõid. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik neiud jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik neiud jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik neiud jäid? Mehe leidis iga neid. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik mehed jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik mehed jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik mehed jäid? Sõtta läksid püstipäi. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu rindel mehed jäid, Mis on neist nüüd saanud? Kuhu rindel mehed jäid? Kaob kiirelt aega... Kuhu rindel mehed jäid? Tuul neil üle haua käib. Mil üksord mõistad sa? Mil üksord mõistad sa? Kuhu küll kõik hauad jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik hauad jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik hauad jäid? Maa on jälle lilli täis. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa! Kuhu küll kõik lilled jäid, mis on neist nüüd saanud? Kuhu küll kõik lilled jäid? Kaob kiirelt aeg... Kuhu küll kõik lilled jäid? Neiud õied tuppa tõid. Mil ükskord mõistad sa? Mil ükskord mõistad sa!

Kui kallist kodust läksin

Mihkel Veske

Kui kallist kodust läksin :,: ma kurvalt kaugele, :,: siis ütles kase varjul mull’ hella neiuke: “Nii selge kui see allik :,: on minu armastus, :,: siit käib küll õhtu õhul su järel igatsus!” Refr. Sinu süda on kui Emajõgi, voolab vaikselt, tundmata ta vägi. :,: Täna võid küll neidu armasta’, aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad. :,: Ma nägin mõnda kaske :,: ja mõnda allikat. :,: Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat. Ei olnud kask, ei allik :,: nii armas ometi, :,: ei vaatnud võõras neiu nii õrnalt iialgi. Refr. Sinu süda on kui Emajõgi … Kui kaugelt jälle koju :,: ma rõõmul rändasin :,: ja allikat ja kaske ma jälle tervitin: kask oli ära kuivand :,: ja allik mudane, :,: mu neiu oli läinud ju teise kaenlasse. Refr. Sinu süda on kui Emajõgi …

Kui lähen maailma rändama

Kui lähen maailma rändama, siis sulle seda ei ütle ma, sest pole sul tarvis teada, mida ma teen! Leidub teid ja leidub maid ja leidub ka sinust paremaid, kuid pole sul tarvis teada mida ma teen! Refr. :,: Hoian kõik endale, hoian kõik endale, sest pole sul tarvis teada, mida ma teen! :,: Teel tuleb vastu peiareid, vaid möödaminnes ma seiran neid, jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen! Roosinupp ja veiniklaas neil peibutuseks kõigil käes, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen! Koerustükke teen ma teel, sest püsimatu on mu meel, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen! Austajaid jääb virnana minu käidud teele lamama, jah, pole sul tarvis teada, mida ma teen! Kui tulen ükskord tagasi, sind üles mina otsin jällegi, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen! Õnnelikuks siis ma saan, kui minult midagi ei küsi sa, sest pole sul tarvis teada, mida ma teen!

Kui naine armastab meest

Kukerpillid

Refr.: Kui naine armastab meest, kõik tööd teeb ära ta eest. Ta tassib puid ja peseb nõud, remondib auto, lapsi koju toob. Ta kuningriigiks on köök ja siis, kui laual on söök ta hüüab: hei, hei, tulge, muidu jahtub te söök. Meeste päevad täis on askeldust. Lõuna sõbraga, pits kohvikus. Hulk pabareid jääb lauale. Tolm katab neid vist kaua veel. Refr.: Kui naine armastab meest... Neil lapsi kodus on kas viis või kuus - mees harva neid näeb, täpset arvu ei tea. Vanem tütar on vist see, kes on pruudieas, noorem poeg vist see, kes arve teab peast. Refr.: Kui naine armastab meest... Kui lapsed juba õhtul magavad, siis mees ehk oma naisega juttugi aa’ks. Ta räägiks oma raskest päevatööst, kuid naine norskab, kuigi ei ole veel öö.

Kui sa minu tädi näed

Kuldne Trio

Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa Täna õhtul sõbrad koos kõik vein on alles ja kauneid naisi nüüd emban ma Esimene tantsusamm teeb rõõmsaks meele samas juba viimne gramm on läinud keelelt Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa Mu silmad on elu nüüd näinud kuid süda ei ole veel jääs oh ei Ah tead kui soliidseks läinud on need kes mu kõrval käinud Miks noorus siis kriibib mu hinge miks verest ei kustu kuraas kas üks kordki kaob siiski pinge kaob onu kel lausun nüüd taas Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa Täna õhtul sõbrad koos kõik vein on alles ja kauneid naisi nüüd emban ma Esimene tantsusamm teeb rõõmsaks meele samas juba viimne gramm on läinud keelelt Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa

Kui sadam ootab

Heldur Karmo

Ma ei näe, kuidas tuul su juustes puhub, eha värv mängib koduranna veel. Ma ei näe, kuidas und otsid põuasel ööl, sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva, siis sada meest seal sada rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva, siis ootad sina vaid ühte meremeest. Ma ei näe, kuidas peatub sinu põsel jaaniöö viimne tõrvatulekeel. Ma ei näe, kuidas torm muudab rahutuks sind, sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab … Ma ei näe sind veel laineladvast üle ega saa sind hellitada veel. Aga kord oled sooldund süles mul sa, sest mu laev on juba koduteel. Refr. Kui sadam ootab …

Kuidas läks sul see mäng?

Rock-Hotel

Kuidas läks sul see mäng? Kui puudub trump võitu siis ei saa Äss on küll käes, jälle loodad sa Kuid kaotus tulnud on taas Kuidas läks sul see mäng? Kui kaart ei käi siis armutundeis veab See on vaid mäng kuid juba ette tead Et jälle kaotama pead On lihtsalt emand see Kes vaese mehe võitjaks teeb Ja tihti põlvili On kuningas ta ees Kuidas läks sul see mäng? Kord pöördub õnn, varsti on see päev Siis võidad kõik ning sa peagi näed Et õige kaart on sul käes

Kungla rahvas

Friedrich Kuhlbars

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma. :,:Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga.:,: Läks lauluga, läks lauluga, läks lauluga! Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu, siis laulis mets ja meresuu ja eesti rahva sugu. Läks aga metsa mängima … Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha. Läks aga metsa mängima … Ma mängin mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues. Läks aga metsa mängima …

Kurgid sulle raha mulle

Kuldne Trio

Turuleti taga kastid kurke täis kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid! Kurgid sulle, raha mulle sulle mulle mulle sulle sulle mulle. Kallis oled kodu, armas Eestimaa sest et igas linnas kurke müüa saab. sulle mulle mulle sulle sulle mulle mulle sulle sulle mulle. Banaani pole vaja, ananassi ka persikuid ei taha, käivad kurgid ka. sulle mulle mulle sulle sulle mulle mulle sulle sulle mulle.

Kutse Guatemaalasse

"Mul on üks rantšo, seal Guatemaalas, kas soovite ehk sinna asuda? Oh, preili Larsson, teid võtan kaasa ja kuningannana seal kasutan. Seal kasvab kohvi, seal saab banaani, seal kõike küll, mis Jumal anda saab, seal neegrinaistel on rinnad maani, kuid valget naist ma vaid armastan." "Oh, valged lokid, oh, sinisilmad! Nii kaunid käed, kas võin neid suudelda? Ma kõigest sellest ju olnud ilma, oh, kallis preili, võtke kuulata! Mu rant?o rõdult on kaunis vaade, üks neeger põldu künnab härjaga. Me nahk on valge ja me teame - me peame kohvis vaid suhkrut segama." "Mu rant?o kõrgel, kus mägituuled nii põhjamaiselt, kargelt kohavad. All kasvab kohvi, kuid ülal kuuled, kuis minu karjakellad kõlavad. Siin kümme lehma, kui kirjud laevad, me kohvi peale piima kannavad ja sada lammast, kui pilved taevas, sooje sokke meil annavad." Ja iga hommik meil algaks helgelt: "Kas preili sooviks ehk kohvi koorega? Ah, viinisaia, jah, kõik on selge, toon teile moosisema poolega. Ja pärast einet, üks väike rännak, mu mustang ootab saduldatult teid! Või hoopis sobiks üks meeldiv uinak, mu baldahiin on valmis, ootab teid." "Mul kõik on öeldud, nüüd öelge teie, kas tulete mu rant?ot vaatama? Kuid mitte lihtsalt, vaid kui naine, kui abikaas, teilt vastust ootan ma! Ah, teil on tütar, kuid muidu vaba, see tähendab, et abiellume. Oh seda rõõmu, sain kasuisaks, veel täna ajan ma maha habeme." "Mu nimi Fredrik, Don Frederiko veel täna kompsud me laeva tassime! Kus on mu tütar, mu valge ingel, miks seda tõmmut neidu passite? Ah see on tütar, mu väike saatan, nii must kui öö, küll olen õnnelik! Mu rant?o ootab meid Guatemaalas, nüüd lähme ruttu, sest tee on pikk.

Kättemaks

Curly Strings

Keegi kolmas ilmund on me vahele Tunnen Sinu huultelt ma tema tervitust Keegi neljas ilmund on me vahele Tunnen Sinu kätel ma tema tervitust Keegi viies ilmund on me vahele Tunnen Sinu silmis ma tema tervitust Keegi kuues ilmund on me vahele Tunnen Sinu kires ma tema tervitust Armas sõber, ära silmi maha löö Kõik on juba korras mul, kõik on nüüd okei Juba jõudsin teha sulle tagasi Täna öösel kõrtsis ma, kõik on nüüd okei Hommikuni kõigiga seal magasin Veidi olen väsind ma, muidu on okei Nüüd saab minna kahekesi edasi Õhtul palju anda mul, tervitusi sul Õhtul palju anda mul, tervitusi sul

Las jääda nii kuis oli

Anna Haava

Oh ära karda, kallim, ei sind ma tülita, ei iialgi su armu ma taha kerjata. Refr. :,: Las jääda nii, kui oli, las jääda nii, kui on. Las jääda saladuseks, et sind ma armastan. :,: Võin uhkelt, külmalt, võeralt sinu silmi vaadata, võin vaikselt nii kui vari sinust mööda minna ka. Refr. Las jääda nii, kui oli … Võin teistel suud ka anda ja teisi armasta, kuid südames vaid siiski ma olen sinuga. Refr. Las jääda nii, kui oli … Võin vaikselt rannal sõuda ka ilma sinuta, võin aga põuepõhjas sind kanda lõpmata. Refr. Las jääda nii, kui oli …

Las käia, kulla peremees

Ilmar Mikiver

Las käia, kulla peremees, Nii kõrgelt õllelained! Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Kuid homme olgem kained! See mees, kes õllel au ei tee Ja varakult läeb voodi, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, Ja lepalehe moodi. Kuid mees, kes enne hommikut Ei lahku õllelauast, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, Ja võrratult läeb hauda. See neid, kes poisilt musi saab Ja emale läeb kaebma, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, Ja süütuna läeb taeva. See neid, kes poisilt musi saab Ja ise vastu annab, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, Ja varsti vilja kannab. See mees, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, Ja joogu valget viina. See neid, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, Ja söögu kohupiima.

Laul ennekuulmatust lahkusest

Andrus Rootsmäe

Kui aega saate, tulge minu juurest läbi, mis sest, et tornikell on löönud pool kaksteist. Mu pargis kuuskedel on kullast iga käbi, on öösel aega saada tundma teineteist. Refr. :,: Ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke. :,: Mu suures majas leidub mitu valget tuba, kus seitse päeva võite pidutseda just. Vaid õelaid mõtteid, kortsus kulme ma ei luba, teil halva tuju korral näitan kohe ust. Refr. Ma olen tõesti nõnda … Kui soovi on, võib ratsutada valgel märal, et teada saada, kuhu käändub pargitee. Mu majas ikka leidub kohta rõõmsal käral, mis sest, et pööraseks on muutunud dinee. Refr. Ma olen tõesti nõnda … Ma ise imestan ka, et ma nii lahke olen.

Laul kaugest kodust

Ralf Parve

Need on kauged, hallid rajad musta muretaeva all – rasked katsumuste ajad käia karmil võitlejal. Refr. Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee kauge kodu poole minna, kuid musta muretaeva all, kui raske ka ei oleks tal, :,: ta jõuab, ta jõuab sinna. :,: Veel ei leidu kuskil varju, ümberringi tuulte ulg. Pikki orge, künkaharju paiskub vastu surmatuld. Refr. Nii pikk … Jäävad mitmed külma hange, märga mulda sellel teel. Siiski mitte kõik ei lange, paljud koju saavad veel. Refr. Nii pikk …

Laul Põhjamaast

Enn Vetemaa

Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, lainte maa ja ranna maa, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma.

Leib jahtub

Tõnis Mägi

Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud. Lapsed taas tulla ei saa - lühike aeg, pikk on maa. Kummutil pildid reas, õlelill nende seas, kuldjuuksed peas. Refr. Valgel laual rätiku all palav leib. Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid. Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed ... Trepil on valget lund, puud on täis karget und. Ootamist tiksumas aeg. Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed! Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ...

Lenda Juri Gagarin

Näed sa vilkuvaid tähti? Aga kumavat kuud? Kas sa kuuled ka muusikat seal kõrgel? Tunned Aafrika kuumust ja me põhjamaa talve või on sul seal pilved varjuks ees? Lenda Juri Gagarin, Lenda Juri Gagarin, Tule elavana tagasi. Lenda Juri Gagarin, Lenda Juri Gagarin. Tule elavana tagasi. Näed sa plahvatuste sinises suitsus maailma rebenemas ja inimesi häbenemas häädust. Näed kuis raha liigub, mõnel tasku koguneb või paistavad rikkadki ülalt kui kärbsed? Lenda Juri Gagarin, lenda! Lenda Juri Gagarin. Tule elavana tagasi. Lenda Juri Gagarin, lenda! Lenda Juri Gagarin. Tule elavana tagasi. Näed sa säält minu silmi, on mu pilgus soojust? Näed sa armastajaid linnapargis? Ja kui kuulatad hästi ergult, pannes volüümi põhja kuuled sa lapsi sündimas maa pääl.

Liisa, päikseline naine

Sõitsin oma setukaga linna poole traavi, ilm oli ilus nii, et tolmas tee. Järsku nägin - tüdruk astus maantee veeres kraavi, tundsin teda kohe - oli Liisa see. Refr. :,: Liisa, päikseline naine, Liisa, kaunisilmne naine, Liisa, unelmate naine, aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. :,: Võtsin Liisa vankrile ja sõit läks jälle lahti, seal ta mul siis punetas kui ladvaõun. Enam ma ei saanud muud, kui ainult Liisat vahti, ohjad läksid meelest, aga rinnas oli kõu. Liisal olid juuksed nagu viljakõrred kuldsed, silmad olid sinised kui potikaas. Rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged, puusajooksu andis alles vaadata. Võtsin Liisal ümbert kinni, musu tahtsin võtta, Liisa oli soe nagu värske sai. Aga selles ürituses jäin ma kohe hätta, Liisa mulle - plaks - vastu kõrvu lõi!

Lili Marleen

Hans Leip

Kasarmu ees tänaval, öisel kõnniteel latern tookord säras, ta särab nüüdki veel ja ootab, et me tema all taas kohtuksime tänaval, :,: kui siis, Lili Marleen. :,: Latern oma kaitsel me õnne pühendas, kauni tunni maitsel me varjud ühendas. Mis sest, et rahvas möödus meist, me nägime vaid teineteist, :,: mu arm, Lili Marleen. :,: Juba lahku viiski signaal meid õnneteelt, kolm päeva kartsa siiski ei julgustand mu meelt. Ehk küll su juurde ihkasin ja lahkumist ma vihkasin, :,: mu neid, Lili Marleen. :,: Latern sinu sammu tunneb ikka veel, kuigi mina ammu viibin kaugel teel, ja ootab, et me tema all taas kohtuksime tänaval, :,: mu neid, Lili Marleen. :,: Kui mul uni laugel, öisel puhkusel, tõotan sulle kaugelt kaitsekraavist veel: kui igav hakkab laternal, sind ootan jälle tema all, :,: kui siis, Lili Marleen! :,:

Lõppenud on päevad

Lorenzo Pilat, tõlkinud Kustas Kikerpuu

Oli kevad siis, kui minu juurde saabusid kord sa, päevi rõõmurohkeid minu jaoks tõid kaasa endaga. Liialt hilja taipasin, kui petlik oli siis kõik see: ei nüüd aita enam pisaradki, hiljaks jäänud need, jäänud need … Refr. Lõppenud on päevad, mil nii tihti käisid siin, hinge sellest hetkest on vaid jäänud nukker piin. Kuid ei sellepärast meelt ma heida nüüdki veel, küllap kohtan teisigi veel kuskil oma teel. Sa seda tea ja meeles pea, et ainus sa ei olla saa. Andeks võin ju sulle anda kui kord tuled tagasi, kuid kas sel mõtet, parem on kui jääbki kõik nüüd nii. Sõnu kauneid kord mul ütlesid, ma siiski üksi jäin. Ilma sinuta nüüd jälle kurvalt kõikjal ringi käin, ringi käin… Refr. Lõppenud on päevad … Ei-ei, ei saa, ei-ei, ei saa.

Läbi saju

Armastusel kummalised teed, armud vahel päeval, armud ööl. Tihti on kuuvalgus uue õnne algus - minul aga juhtus see ... Kui läbi raske vihmasaju tormas kevadine tuuleiil. Töölt tulin ja mind saatsid koju, ümber sul mu mantlisiil. Ei järgi jäänud vihmasadu hetkeks, tilga järel langes tilk. Meil aga lõbusamaks retkeks saabund sobiv silmapilk. Ilm hämardus, kui loojus päike, me kohal taevas tinahall. Su silmist aga leidsin läike, mis rõõmus, soe ja paitav hell. Nüüd päiksepaiste hajutanud pilved, hõiskab pargis laululind. Mul meelde jääb, mil saatsid koju läbi saju, kallim, mind.

Ma ammu tean üht neidu

tõlkinud Kustas Kikerpuu

Ma ammu tean üht neidu, teist sellist vist ei leidu. On teda näha nüüd mu ainus soov. Niipea kui mõtlen talle, siis kohe tunnen jälle, et südamega korras pole lood. Oi-oo! See väike neiu. Refr. Pilved taevast kaovad siis, kui teda näen, ümberringi kõikjal päikesest sillerdav päev. Oleks hea, kui kogu aeg võiks olla nii ning ei seda taipa ma, miks küll on teisiti. Toond külma sügistuuled ja lehed langend puudelt. Kõik siiski nii kui olnud ennegi. Mis sest, et väljas hanged ning sõrmed külmast kanged, ta akna alla tee mind jälle viib. Oi-oo! See väike neiu. Refr. :,: Pilved taevast kaovad siis … :,:

Ma lõbus õllepruulija

Ma lõbus õllepruulija hõissa, hõissa! Ma pruulin õlut lauluga hõissa, hõissa! Kui õlu vaadis vahutab hõissa, hõissa! Siis tean, et varsti ta valmis saab Siis juua saab siis juua saab Mind õlu alati kosutab Joon kõikide terviseks ma - ahoi! Ja sina oled Juhan ja mina olen Jaan Kõik väravapostid ma pikali aan!

Ma Suudlen Teie Kätt, Madam

Ralph Erwin

Refr.: Ma suudlen teie kätt, madam, kuid huultest näen vaid und. See pole meelepett, madam -- kord tuleb minu tund! Te usalduse võidan ma, sümpaatseks teile saan... Ja ootamatult siis, madam, kui kõlab tangoviis, madam, ei suudle ma te kätt, madam, vaid hoopis teie suud. Madam, te näete, mu süda leegib -- ei armasta teid minu kombel keegi! Te ette laotaks ma tuhat vaipa, kuid kahjuks seda tunnet te ei taipa. Te pilgud keelavad mul kõik, kuid unistada siiski võin...

Ma tahaksin kodus olla

Helene Koff

Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad :,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,:

Ma vaatan paadist kiikriga

rahvalik laul

:,: Ma vaatan paadist kiikriga, kui kaugel on see Saaremaa. :,: Refr. :,: Ei paremat ole kuskil maal kui suisel ajal Saaremaal. :,: :,: Seal Saaremaal ei kasva muud kui kadakad ja männipuud. :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Mu pruut on valge nagu tui, ma nägin teda mullu sui. :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Tal mustad juuksed, valge kael ja kaela ümber sametpael. :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Ma rüüpan merest soolast vett ja räägin armsamale tõtt: :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal … :,: Kui tahad naiseks tulla sa, pead Saaremaale sõudema! :,: Refr. Ei paremat ole kuskil maal …

Ma, sõbrad, jooksvavalust murtud

tõlkinud Jaan Poska

Ma, sõbrad, jooksvavalust murtud, jõud puudub juua teiega, :,: võib-olla siinses tühjas ilmas jäänd vähe mul veel elada. :,: Mind sinna kõrtsi sängitage, kus tihti olin täis kui kaan. :,: Nii haud te mulle valmistage, et aamist ikka juua saan! :,: Oh, ärge kelli helistage, kui hauda mind te kannate! :,: Vaid ainult klaase kõlistage – see kõige armsam minule! :,: Kuub, püksid juutidele müüge ja viina ostke joodikuil’! :,: Täis surnutena papid pange – see piduks minu surnuluil’! :,: Mu haual sõnu pole vaja, kus sündis, kuidas elas siin – :,: vaid lihtsalt, lihtsalt nimetage: tal kõige kallim oli – viin! :,: Kui täidate mu viimsed soovid, siis õnnelikuks mina saan :,: ja terve aami tublit viina teil’ teisest ilmast läkitan! :,: Jah, läkitan!

Maa tuleb täita lastega

Hando Runnel

Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega ja lastelastelastega, maa tuleb täita lastega ja laulude ja lastega ja kõige vastu võidelda, mis võõrastav või vaenulik, mis vaenulik või valelik ja võidelda, kus võimalik, kus võimalik ning vajalik, sest elu kõik on ajalik ja lastele jääb tulevik. Maa tuleb täita lastega ja lastelastelastega, kui olev tahab olemist ja tuleviku tulemist, maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, ja laulude ja lastega, maa tuleb täita lastega. Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega ja lastelastelastega, maa tuleb täita lastega.

Madis Mäekalle valss

Lauri Saatpalu

Ühest mehest see lugu, kellest peetakse lugu, tema nimi on Madis Mäekalle. Teda igaüks teab, naesed tõstavad pead ja siis rõõmsaste viipavad talle. Madisel on ka üks sõber Immu, kes aeg-ajalt viskas ühe vembu: naeste rõemuks ta trombooni puhus, vahest valesti – see oli juhus. Refr. Kas Tallinnas Saares või võrokeste maal, kus iganes pidu seal tantsib üks paar. Olgu Piret või Pille või Malle ikka rõemus on Madis Mäekalle. Kui on kurb või on paha või kui puudu on raha, Madis aitab ja teeb teile nalja. Teeb ka pai, räägib lugu, haige koha peal puhub, kui on tarvis, tõmbab noa kõhust välja. Mõnus mees on see Madis Mäekalle, luksub lustlikult ka Kermu Alle. Kermu, see on üks Madise sõber psühholoog – mitte mingine põder. Refr. Kas Tallinnas Saares või võrokeste maal … Üks talv oli see, jube libe oli tee, Madis, mütaki, istuli kukkus. Aga igav oli maas, seltsiks vaid kaevukaas, Madis ohkas ja tudile tukkus. Siis ühmatas Raspeli Priidu, kes kunagi ei kiskund riidu: „Sa aja end Madis nüüd püsti ja tunne end pagana hästi.“ Refr. Kas Tallinnas Saares või võrokeste maal … Oli see jõuluööl, Madis tuli just töölt, kohtas nurga pääl kaht ilget pätti. Neil mesi oli keelel, kuid kurjus oli meelel – tahtsid ää võtta talt taskurätti. Siis kurjustas Serbati Toomas: „Jätke järgi te kuradi loomad!“ Palju kasu on Serbati Tommist, kes ei salli kui mehed on jommis. Refr. Kas Tallinnas Saares või võrokeste maal … Ükskord Madis oli hädas nagu mustlane mädas, oli tüdruk kuid see ei võtt vedu. Räägi päiksest või kuust, tüdruk istub kui puust laua taga ja limpsab vaid segu. Hädast aitas aga siis isand Joffe, kes teab laule nii noobleid kui roppe. Laia lõuaga hüüdis jambulaia, Madis Mäekalle sai pruudi majja. Refr. Kas Tallinnas Saares või võrokeste maal …

Maid ja rahvaid maha jättes

rahvalik laul

:,: Maid ja rahvaid maha jättes rõõmsalt kodu poole tõttes. :,: :,: Tee peal tahtis pätt mind tappa, õnneks jõudsin kõrtsituppa. :,: :,: Kõrtsitoas oli õhk nii kibe, õllest, viinast põrand libe. :,: :,: Otsiti seal kõnemehi, kellest kõrts ka polnud tühi. :,: :,: Saadi kätte koolipapa, tassiti ta rahva ette. :,: :,: Räägiti seal vanast ajast ja ka meie lunastajast. :,: :,: Ukse vahelt paistis pilu – kõrvaltoas oli jõuluilu. :,: :,: Mehed jooksid, habe ormis jõulukuuse peale tormi. :,: :,: Kes sai koogi, kes sai saia, kes sai väikse prääniku. :,: :,: Talve a’al on välku vähe, anna kuradile pähe. :,:

Majakene mere ääres

Enn Vetemaa

Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur hall. Kui on meri hülgehall ja sind ründamas on suur hall. Nõnda hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav on. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav, värav on. Akna taga õhtu eel, vaatad mere poole veel. Ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea …

Mandoliinid öös

Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, taas kõnnin mööda rohtunud paiku, mis meid kokku kord viis. Siin on see tee, kus käisime ammu, saatjaks tähed ja kuu, siin tundsime siirast ning andunud rõõmu, õnnest vaiksed suud. Refr. Ei iial mandoliinid läe meelest, mandoliinid läe meelest. Õnne kord nad mul tõid seepärast hinge mul jäänd see mandoliinide hääl kuuvalgel ööl. Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun, mis meid lahku kord viis. Kuu hellalt paitab mändide latvu ja tuhmilt valgustab teed. Vaid kaugelt õrna muusikat kandub, mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ...

Marina

Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Refr. Kui sind koju saadan iga kord ma loodan, ühtainsat sõna ootan, mis jäädavalt seoks meid. Aga näib, et sulle meeldib vaba olla. Miks muidu vastad mulle sa ikka: ei, ei, ei! Kas tõesti te ei tunne veel Marinat, ei teagi, kuidas ta mu südant piinab? Kõik näevad und, kuid mul on uni läinud - Marinast ma mõtlema pean. Refr. Kui sind koju saadan ... Ta juuksed on nii säravad ja pruunid, kui soe ja sume suveõhtu juunis ja kui ta mulle korraks otsa vaatab, on selleks korraks tuju jälle hea. Refr. Kui sind koju saadan ... Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob.

Matkalaul

Tõnu Aare

Seljakotid selga koju jäägu tsumadan kikilips ja kaap oodaku oma aega veel. Mees ei ohte pelga naine kodus kamandab kodust välja saab harva ju hea on olla teel. Refr. Paksu metsa vahel vastu tuleb karusid kaenlas mesitarusid piibutobid suus. Kuskil võsa vahel libahunte kohata võib ja õndsalt ohata - emotsioon on uus. Kahekümnes sajand näkineiud vete pääl kose kohinas kandled käes, gaasimaskid peas. Õitsev ühismajand Murueide tütred sääl uutmistuhinas hangud käes, Kungla rahva seas. Refr.Paksu metsa vahel ... Aga pärapõrgus vanamoodi mõtlejaid üksikuid on veel mülkasse nende rada viib. Kohuta ei kõrgus tulevikku tõtlejaid rõõmus meie meel kolkasse tungib päiksekiir. Refr.Paksu metsa vahel ... Seljakotid selga koju jäägu tsumadan kikilips ja kaap oodaku oma aega veel.

Mats alati on tubli mees

Ado Reinvald

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, :,: ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga. :,: Refr. :,: Jah, kui see laul meil korda lä’eb, ei meie kimpu jää. :,: Kord astus oma pambuga ta läbi mõisa õue, :,: saks tuli vastu kärkides kui kõige kurjem kõue: :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … „Kas sina, tõbras, parunit ei enam tunda taha :,: või on sul munad mütsi sees, et müts ei võtab maha?” :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … „Kas tead, ma lasen keppisid su jaoks tallist tuua. :,: Ei aita see, siis lasen ma sind kase otsa puua!” :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab müts tal põues. :,: See sünnib kodus, kirikus, kuid mitte mõisa õues. :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb … Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, :,: ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga. :,: Refr. Jah, kui see laul meil korda lä’eb …

Me armastame ooperit

J.Kloes / H. Käo

Nüüd juttu tuleb ooperist ja tema hüvast puhvetist. Ma läksin sinna frakiga, nii iseennast näitama. Kuid ooper kuulmata mul veel, sest puhvet oli hiigla peen. Seal terve aja istusin ja peeni jooke nautisin. Jah-ah-aa! Jah-hah-ha-aa! Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa! Kuid ooper käib ka puhvetis, la lal-la-lal-la-laa! Ma laulan üpris uhkesti la-la-lal-la-lal-la-laa! Belcanto on mul laitmatu, ma sellel alal võitmatu. Ja hinges mul Itaalia ning südames Veneetsia. Fassaad on minul korralik, võibolla veidi norralik. Kuid miks mind pole märgatud ja lava peale torgatud? Jah-ah-aa! Ah-hah-ha-aa! Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa! Kuid ooper käib ka puhvetis la lal-la-lal-la-laa! Ma laulan üpris uhkesti la-la-lal-la-lal-la-laa! Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! Lai-la-la-lailaa… Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! …

Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll

mustlaslaul

Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll, näed elu, ent varsti lä’eb valuks see sul! Refr. :,: Ah, kui juba mürgel, siis mürgel lõpuni! Ah, kui juba unustus, siis olgu täielik! :,: Ju nooruses tormasid ellu sa ka, kulutid jõudu, ent kõik see asjata! Refr. Ah, kui juba mürgel … Nüüd pooled su noorusepäevist on läind, kuid neis oma õnne sa pole veel näind! Refr. Ah, kui juba mürgel … Ka teaduse kõrgusel rühkinud sa, kuid suurimad tõed ka sääl sul leidmata! Refr. Ah, kui juba mürgel … Ja armastushurma sa tunda ka saand, kuid sellest sul valulik mälestus jäänd! Refr. Ah, kui juba mürgel … Sest valagem klaasid kõik uuesti täis ja joogem nad tühjaks, vast aitab, eks näis! Refr. Ah, kui juba mürgel …

Me pole enam väikesed

Heldur Karmo

Me teame, mis on hellus, mis on hool, meid saatnud armastus on igal pool. On aastad olnud õnneläikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid, hulk karme päevi ja armunud öid! Las jääda meile veel võitmata vood ja meie laulda kõik laulmata lood, ja meie laulda kõik laulmata lood! Meid kanti hällist saati käte peal, ei lastud varvast ära lüüa eal. Meist hoiti eemal tormid, äikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid … Me tööd ja mängud võeti vati seest, meid kaitsti kiivalt pettumuste eest, said kätte toodud kuud ja päikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid …

Meie elu

M. Mohn

Kui mina alles :,: noor veel olin, :,: lapsepõlves :,: mängisin. :,: Ei mina teadnud :,: muud kui seda, :,: mis mina nägin :,: silmaga. :,: Rõõm teeb lastel :,: lauluhääle :,: kaunimaks kui :,: kandlekeele. :,: Meie elu :,: on siin ilmas :,: nii kui linnul :,: oksa peal. :,: Näitab ennast :,: rõõm, mul siiski :,: süda on täis :,: kurvastust. :,: Ei meie tea, :,: kas me saame :,: siin veel kokku :,: tulema. :,:

Meremehe armastus

Uno Naissoo

:,: Kord kalalaeva pardal ma kohtasin üht meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest. :,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii, ta ikka laulis nii: „Naise võin küll võtta ma, kuid merd ei iial jätta saa. Naist armastan ma palavalt, merd meeletult ja salaja!” :,: Las kaugenevad kaldad, see rõõmustab vaid meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest. :,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii … :,: Torm tõuseb, maru algab, ei hirmuta see meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest. :,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii …

Meremehe põli

rahvalik laul

:,:Ei seda aga oleks uskund mina,:,: :,:et madrusel hea põli on.:,: :,:Ei hukka aga lähe tema põlv, :,: :,:ei kõrtsi seinas seisa võlg.:,: :,:Tema purjutab seal mere peal, :,: :,:suurte mere lainde käes.:,: :,:Kus maal aga läheb seal ikka linn.:,: :,:Kui läheb tema Riia linna all, :,: :,:siis läheb tema uhke trahteri.:,: :,:Seal istub tema pehme sohva peal:,: :,:ja preili tema põlve peal.:,: :,:See teeb tema ihol himmostost :,: :,: ja kõikile kontele kergitust.:,: :,:See paneb tema iho hüppama :,: :,:ja kella kuubes kargama.:,: :,:Ei seda aga oleks uskund mina, :,: :,:et madrusel hea põli on.:,:

Merepidu

Virve Köster

Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Refr. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb … Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod. Refr. Meri on, meri jääb …

Mesimumm

Joel Steinfeldt

Heinamaa peal lendas väike armas mesimumm Lendas põses maasika närimiskumm Kõht oli pudi täis Ja päike kõrgel käis Lendas üles lendas alla Tegi summ-summ Mesimummil oli täna antud vaba päev Lendas väiksed püksid jalas ja vestiväel Nuusutas ühte lille Peatus teise lille peal Nii ta oma päeva veetis heinamaa peal Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Summ summ, summ summ summ summ Summ summ summ summ Mesimummil lendamisest väsind vasak tiib Otsis kohta kuhu maanduks Peatukski siis Kõikjal puha lillemeri Maandumine polegi nali Kuid üks lage mätas eemal paistis, summ summ Maandus vastu mätast põmmdi nii mesimumm Nõela mätta sisse torkas, ai ai summ summ Mätas kohe üles kargas Mesimumm ära arvas Polegi see mätas vaid on hoopis karumõmm Ei olnudki see mätas vaid oli hoopis karumõmm Ei olnudki see mätas vaid oli hoopis karumõmm

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma, Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. Püssi võtsid sa ja püssi võtsin ma, Ja püssi võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu nägid sa ja karu nägin ma, Ja karu nägid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu lasksid sa ja karu lasksin ma, Ja karu lasksid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Nahka võtsid sa ja nahka võtsin ma, Ja nahka võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Naha müüsid sa ja naha müüsin ma, Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Raha said sa ja raha sain ma, Ja raha said kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma, Ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Napsu võtsid sa ja napsu võtsin ma, Ja napsu võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Purju jäid sa ja purju jäin ma, Ja purju jäid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Koju läksid sa ja koju läksin ma, Ja koju läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Peksa said sa ja peksa sain ma, Ja peksa said kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,:

Miljuneer

Mind kogu elu oli küla toitnud mu pääle vaadati kui koerale mu taskud eales polnud raha hoidnud kui ükskord ümbrik toodi kohale. Sain kirja Londonist, kus notar teatas mu tädi lõpetand on maise tee Oh kallis tädi meenutan sind ikka Su testament must tegi äkki rikka - Oh, darling happy days will now begin. Ma jätsin hurtsiku kus olin kasvand siin kolkas eales enam mind ei näe nüüd olen miljuneer ja söön end rasva ja valge kinda sisse pistan käe. Kuid kuhu minna siit kus olen harjund kust kunagi ei ole ära käind! Mul mõtlemist ei olnud vaja pikka, kas läände suunduda või hoopis itta - Ill buy the ship and sail around the world. Ma ostsin purjeka "Saint Margareta" ja neli kokka hiina kooliga kes teavad molluskitest rokka keeta kuid mida teha rooliga? Ma ostsin tüürmani ja seitse madrust ning uhke habemega kapteni ja pealekauba sain veel ühe plika kes kajutisse kandikuga lippab kui ütlen - "Bring me whisky and cacao!" Ma päeval kõnnin mööda laevatekki, siin kalad lendavad, ei ela vees neil õhtul akna taha panen pekki las loomad näevad, siin on rikas mees. Kõik päevad sarnased kui neegrid kõrbes kuid kas ei paista sealt Ameerika nüüd meeskond ruttu laevalaele ritta paar sõna ütlen lõpetuseks ikka - "You all are free to leave, except the girl!" Ma võtsin kaasa oma tõmmu plika ja lasin laeval minna tuldud teed "Kas tüdruk tead seepaik on siin Ameerika ja mina sinu miljuneer. Kas tead, et oled hakand mulle silma kas tead, et naine sa ja mina mees?" Ning kohe selgeks sai et teadis ikka ja tegi igasugu hulle trikka - "Oh darling, happy days will now begin!" On õhtuks kanda kinnitada vaja ma läksin uurima kust osta saan üks pilvelõhkuja või lihtsalt maja, kust hästi ära paistaks ookean. Ma jooksin rõõmsalt mööda liivast randa - nüüd algab elu uus, kõik valla teed. Kuid samma kohta välja jõudsin ikka, kus juba ootas mind mu tõmmu plika ja ütles naerdes -"Make me love again!" Oh darling, happy days are here again.

Minemine

Jaan Tätte

Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee. Ei tea, kas kiire mul või küllalt aega, kas liialt ma ei vaata tagasi. Kas olin teel, kui päike tõusnud taeva, või rändasin ka siis, kui magasin? Ei tea, kas jaksan oma reisipauna kanda, – kolm südant, mis ei ole jahtunud, Ja mida ma ei raatsi ära anda, on vaikselt minu pauna mahtunud. Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee.

Miniseelik

Heldur Karmo

Nii kaua Kaiest külmalt mööda läksin, ehk küll ta mind on püüdnud võluda. Ning alles eile kõik see muutus äkki, kui uues kleidis tööle tuli ta. Refr. Oi, miniseelik, mini-miniseelik, oi, ülemeelik tänapäeva mood! Kai nooruslik on justkui koolieelik – vist sellepärast südames mul kummalised lood. Ma käisin korda kolm ta laua juures ja korda kolm ma pidin ohkama… Kai üllatusest tegi silmad suured, kui kutsusin ta õhtuks kohtama! Refr. Oi, miniseelik … Kuid sügisõhtud pole suve moodi, ning põhja poole sihtis tuulelipp… Kai koju läks ja pidi heitma voodi – arst ütleb nüüd, et tal on kõva gripp. Refr. Oi, miniseelik … Seepärast südames mul kummalised lood.

Mis värvi on armastus

Heldur Karmo

Su huultel nii värskelt kui juunis punetab maasikavärv; su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean ... Refr. Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab? Mis värvi on armastus? Kui teaks küll oleks hea! Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma, et iga päev mu armastust siis näeksid sa, siis näeksid sa. Mürkkollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall, vaid igatsust leevendav lootus särab kui hõbekristall. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean ... Refr. Kuid mis värvi on armastus … Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev, mul näib, et roosaka pintsliga taevast, värvimas koidukiir käib. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean … Refr. Kuid mis värvi on armastus …

Muinaslugu muusikas

Alice Feuillet, tõlkinud Raimond Valgre

Kõik, mida mulle ütlesid tol õhtul, kui muusika mu hinges kõlab see… Nüüd, mil muusikat ma kuulma juhtun, meenud sina minule. Üht muinaslugu muusikas ma kuulen ja sina seisad unelmais mu ees. Ning laulmas iga tund ma leian end, sest muusika ja sa, ma mõlemasse armund. Teeb muusika mind vahel kurvameelseks ja süda on nii tulvil igatsust, et laulmas iga tund ma leian end, sest muusika ja sa, ma teisse armund. Olla nii ei või, kuigi seda räägivad kõik – kas tõesti on siis mõttetu see, kui igatsed kuud, mis särab läbi öö? Muusika ent siiski trööstib mind ja ütleb, et ma varsti kohtan sind. Nüüd laulmas iga tund ma leian end, sest muusika ja sa, ma teisse armund.

Mul meeles veel meloodia

Mul meeles on veel suveteed, kus käsikäes kord käisime ja uduloor, mis varjas järveveed. Mul meeles veel on kuldne kuu ja õieehtes toomepuu ja huuled soojad paitamas mu suud. Aeg nii kiiresti läeb, möödub pea talv ning kevad on käes. Ammu pole sind näind, seda ei tea, kuhu sa jäid. On meeles mul meloodia, mis tollel õhtul laulsid sa, kui seda kuulen, meenud mulle taas.

Mullu mina muidu karjas käisin

soome rahvaluule, tõlkinud Tuudur Vettik

Mullu mina muidu karjas käisin, mullu mina karjas käisin. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, mullu mina karjas käisin. :,: Tegin mina pilli pajukoorest, pilli tegin pajukoorest. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, pilli tegin pajukoorest. :,: Istusin siis mättale mängimaie, puhuma siis pillilugu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, puhuma siis pillilugu. :,: Salakesi kuulas minu mängu karjapõlve kaunim neiu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, karjapõlve kaunim neiu. :,:

Mustamäe valss

Heldur Karmo

Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga, õnn tahtis pageda käest. Päeval ja ööl, kodus ja tööl mõtlesin Mustamäest. Refr. Nüüd elan Mustamäel, korter on aus ja hea ning selle õnne eest Fortunat kiitma pean. Nüüd elan Mustamäel – tahta mis võiksin veel! Hulk päevi kauneid siin mind ootab, ootab ees. Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik, olgu seal pidu või pulm – igavust ma tunda ei saa enne, kui kell on kolm. Refr. Nüüd elan Mustamäel … Kui nüüd veel Mustamäe Žiguli kandiga sõpruse sidemed looks, võib-olla nii minagi siis auto veel majja tooks. Refr. Nüüd elan Mustamäel …

Mustlase elu

Vladimir Tolarsky (Tolus, Spilar, Mirovsky, Rohan), tõlkinud Sergius Lipp

Oo millal saaksin ma mustlasena maailmas ringi veel rännata? Nii vaba, rõõmus ei ole keegi, kui loodusrüpes on mustlane. Kus elu looduslik ja päiksepaistega, ma olen õnnelik vaid sinuga. Ma mustlaskombel maailmas rändan ja otsin õnne, kus asub see. Sageli metsades hulkudes meenub mul mustlase muretu elu, milles nii palju on võlu ja nii palju romantikat. Oo, millal saaksin...

Mööda teed, mis on kividega kaetud

Heldur Karmo

Mööda teed, mis on kividega kaetud, tulen ma, süda soe. Minu jaoks on kõik pahandused maetud, aga see vist ei loe. Refr. Minna võid oma teed, hoida sind ma ei saa ja kui soovid, siis jäägu see nii. Pole tülitseda tahtnud ega solvata sind ma, kui seda sa ei tea, eks mine siis! Nagu lill õitsen aianurga rägus sinu jaoks iga päev. Päike suudleb mu juust ja suudleb nägu – kink on see sinu käest. Refr. Minna võid oma teed …

Naerata

On arm meil möödunud ja ees nüüd lahkumine, kas tõesti lootsid sa, et õnn on igavene? Las meeldiv mälestus meil möödund päevist jääb sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa, naerata, nagu eile armas, pisarad nüüd kuivata naerata, õnn ei ole kaugel. Kui hinges on üksindus ja südames igatsus siis möödund õnne meenuta, naerata, naerata Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna, siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda. Kui silmis pisarad, sa pühi ära nad, su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa ...

Nagu merelaine

Ivar Must / Leelo Tungal

Ma saabun salaja, kui laine, mis randa merevaiku viib. Ja meremaik mu huulte peal on maine, kui rõivas võbeleb kui tiib. Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul. Ja muutun samuti kui laine, mis piire millekski ei pea. Sa oled mees ja mina olen naine, tean mõnda, mida sa ei tea. Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul. Ma olen nagu päev, sa öö, üks meri teine on kui maa. Kui palju tundeid mahub meie vahele, aimata ei suuda keegi, muutub meri, muutub maagi Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul. Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum. Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma muutuda vaid nimeks sinu suul.

Nii vaikseks kõik on jäänud

Ernst Enno

Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. Päev pole, öö ei ole, silm nagu seletaks, kui kuskil mäe nõlval sa üksi seisataks Ja ümber nagu tuuled su üle juttu aaks – ei mõista, siiski kõigest sa nagu aru saaks. Ei mõista, vaatad üles ja vaatad tagasi – ja ohkad endamisi, ja ohkad jällegi... Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees.

Nõia elu

Enn Vetemaa

Inimestel elu igav, :,: haldjail hallivõitu. :,: Nõia elul, sel on võlu, :,: laskem luuasõitu! :,: Refr. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppin’d oled. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppin’d oled. Inimene tõuseb vara, :,: ta on tööde ori. :,: Nõial kratt toob koju vara, :,: kulda on meil kui pori. :,: Refr. Nõia elu … Nõidund ma ja uurind veidi, :,: kübara saan potist. :,: Aga tip-top ballikleidi :,: nõiun jahukotist. :,: Refr. Nõia elu … Teiste mured meile kama, :,: klõbistame sõrgu. :,: Aga pärast maiset jama :,: põrutame põrgu. :,: Refr. Nõia elu …

Nüüd ja edaspidi

Jaan Tätte

Maja ees algab tee, tee on selge - ühes otsas surnuaed ja teises kaev. Sellel teel on kindel olla, toas on Miisu ja kuudis on Polla. Sealt, kus maa lõpeb, ookean algab, seal, kus ookean algab, on tuul. seal, kus tuul, seal puri on paadil, seal, kus paat, seal olen ka ma. Iga päev olen merel ja jandan, iga päev, kuid see pole mu töö. Laseks tuulel end võõrsile kanda. Koju tahan, kui jälle on öö. Kodus pliidi ees pingil on soe, võõrad maad enam hinge ei poe. Nii hea ja kindel on olla, toas on Miisu ja kuudis on Polla.

Oh, punapea Meeri

Henno Käo

Sind nägin ma suitsuses kohvikus, „Narsaani” seal limpsisid. Sind vahtisin, kustunud sigaret suus, ja külmalt sa lahkusid. Refr. Oh, punapea Meeri, sinu leegitsev juus on süüdanud leegi minu lihas ja luus. Ja teine kord nägin sind trammi peal, kus istet sul pakkusin. Läks silme eest mustaks, kui keeldusid seal ja tuimalt sa lahkusid. Refr. Oh, punapea Meeri … Ja kolmandal korral, kui Pihkva rong kui saatus meid kokku viis. Siis viivuks mind müksas su silmade tung ja jälle sa lahkusid. Refr. :,: Oh, punapea Meeri … :,:

Oi aegu ammuseid

Vene romanss / K. Kikerpuu

Meenub mul mu lapsepõlve maja - Õnnelikult elasin seal ma. Möödas on mul nüüd need kauged ajad. Unelmais veel ainult sinna saan. Refr: Oi aegu ammuseid! Oi aegu ammuseid! Kui saaksin korraks tagasi veel teid. Oi aegu ammuseid! Oi aegu kaugeid neid! Kui saaksin korraks tagasi veel neid! La-la-la ... Kuigi ilmas palju olen näinud, Õnne kuskilt leidnud pole ma. Aastad on vaid kiirelt mööda läinud Ning ei enam tagasi neid saa. Soovin küll ju ainult nõnda vähe, Ainsaks korraks koju saada veel. Kuid ma tean, mul soov ei korda lähe. Liiga hiljaks jäänud on nüüd see. Vahest harva siiski naerab päike. Koduõue silma ette toob. Tundub siis, kui oleksin veel väike ning võiks täide minna iga soov!

Oi külad, oi kõrtsid

Hando Runnel

Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu, kus parimad piigad, kus pudeli-õlu. Kus suveööd kaunistas kiikede kägin, kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin. Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi, kus korraga kogeda hääd sain ja häbi, kust maantee viis mööda, kus redel viis lakka, kus armastus algas, kus igatsus hakkas. Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu, kus piimased piigad, kus õhtune õlu, kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled, aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.

Oi, te poisid

Boris Kõver

Laulgem, poisid, praegu kõige kallimast, väiksest linnast, meie armsast Tallinnast ehkki hallid tema paesed teed, ikka head meile need. Kui sa kõnnid mööda kitsast tänavat, neiu silmad sulle vastu säravad. Oi, te poisid, kuis teil põleb rind, neiu, ma ei jäta sind. Kui sul leitud pole õiget kallimat, vaata ringi meie armsas Tallinnas. Stroomi rannas liigub kõrge kiik, laulab seal tüdruk nii. Lööme saapad õhtul hästi klantsima ja siis Kadriorgu lähme tantsima. Oi, te poisid, kuis teil põleb rind, neiu, ma ei jäta sind. Kes siit ükskord leiab hella kallima, see ei lahku enam iial Tallinnast. Loome kodu kõrgel kalda peal, kostab sealt laste naer. Pilgub merelt meile kauge majakas, hüüab kaunist õnne valge kajakas. Oi, te poisid, kuis küll põleb rind, neiu, ma ei jäta sind.

Ojalaul

Jaan Tätte

Vesi ojakeses vaikselt vuliseb ta endal laulu laulab laulab uniselt. Ta vahtu tekitab on külm ta päikest peegeldab on külm. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab. Ta väga rahulik on küll ta väga rahulik on küll. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi. Vesi ojakeses vaikselt vuliseb ta endal laulu laulab laulab uniselt ta vahtu tekitab on külm ta päikest peegeldab on külm. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab ta väga rahulik on küll ta väga rahulik on küll. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked kuid varsti ojja tahab tagasi ta oma koju tahab tagasi.

On küünlavalgus hell ja soe

Heldur Karmo

On küünlavalgus hell ja soe, süda valsitaktis lööb – kõik praegu hurmab, hinge poeb ja meid seob see kaunis öö. Me küünlavalgel tantsime parketil käsikäes – me viimne valss on täna see, mis ei iial meelest läe. Ma praegu uues valguses kogu senist elu näen ja rohkem veel, kui alguses sind ma armastama jään. Nüüd viimne küünal kustund ka, oh, suudle mind ja siis on saabund aeg meil lahkuda – kõlab viimne valsi viis …

On looja loonud meile tursked kämblad

Alan Jay Lerner, tõlkinud Enn Vetemaa

On looja loonud meile tursked kämblad, me teeme tööd ja lulli me ei löö. On looja loonud meile tursked kämblad, kuid … Kui lä’eb libedalt sul kõik, kui lä’eb libedalt sul kõik, keegi teine ära teeb su töö. Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt sul kõik, siis see ei loe. Me elutee käib sinka-vinka, kuid … Kui lä’eb libedalt sul kõik, sul kõik siis see ei loe. On looja loonud kiusatuseks viina, et näha kas jääb kindlaks meeste meel. On looja loonud kiusatuseks viina, kuid … Kui lä’eb libedalt sul kõik, kui lä’eb libedalt sul kõik, saabub kiusatus ja pattu teed. Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt jne. On looja käsk, et ligimest sa aitad, kas olgu laeval, taevas, kuival maal. On looja käsk, et ligimest sa aitad, kuid … Kui lä’eb libedalt sul kõik, kui lä’eb libedalt sul kõik, ei sind tarbe korral leia ta. Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt jne. Eks tule naine selle tarvis võtta, et oleks keegi, kes su sängi poeks. Eks tule naine selle tarvis võtta, kuid … Kui lä’eb libedalt sul kõik, kui lä’eb libedalt sul kõik, naist ei võta sa, kuid säng on soe. Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt jne. On lausa patt, kui mees lööb üle aisa, ja tõmbab ringi teiste naistega. On lausa patt, kui mees lööb üle aisa, kuid… Kui lä’eb libedalt sul kõik, kui lä’eb libedalt sul kõik, ei su naine sellest teada saa. Kui lä’eb libedalt, kui lä’eb libedalt jne.

Paista sa, kuldne kuu, minu armsamale

Paista sa, kuldne kuu, minu armsamale, tervisi minult vii temale. Üksinda sellel ööl tunnen igatsust ma, minu kallimast sa jutusta. Su hõbevalgus võib neid trööstida, kes tundvad end üksinda. Paista sa, kuldne kuu, minu armsamale, ütle tal, teda armastan ma.

Pea õits’vad lilled

eestikeelne tekst rahvasuust

:,: Pea õits’vad lilled, pea õits’vad roosid, pea õitseb lill – ära unusta mind. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi. Ei tule, tule ta, iial ei tule ta, noorus ei tule iial tagasi. :,: Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad, neist voolab välja magus viin. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord … :,: Ma armastan neidu, kes mull’ nii armas, teda ajaviiteks armastan. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord … :,: Ära joo sina viina, ära joo sina õlut, ära käi nii tihti sa kõrtsuteed. :,: Refr. Ma ütlen veel üks kord …

Peagi saabun tagasi su juurde

Raimond Valgre

Peagi saabun tagasi su juurde, aastaid möödund, teel ma kodu poole. Tean, et mind sa ootad, kohtuda veel loodad – lahkudes nii ütlesid mul sa … Peagi saabun tagasi su juurde, astume koos ellu jälle uude. Lakkavad siis ohked, igatsused rohked – õnn jääb meie majja elama. Ma täna unelen õnnest, mis saabub, ootel on kogu mu meel. Homme siis süda las joobub, kohates sind jälle eluteel! Peagi saabun tagasi su juurde. Tervisi mult viigu sulle tuuled. Öelgu sulle seda, mida tunneb süda – tagasi su juurde saabun ma.

Pese mu selga

Kuldne Trio

Külmadest talvedest isu sai otsa Ja sauna ma asusin teele. Saun leili täis, kõik kaunis näis Kohtasin saunanaist tumedasilmset Kes kõneles eestimaa keeles Kolm sõna vaid, mul tuntuks said: Refr: Pese mu selga, maailma veetlevaim viis tundus see siis. Pese mu selga, pese mu selga sa nüüd puhtaks siis saan. Pese mul, pese mul, pese mul, pese mul, pese mul .. Refr: Pese mu selga, maailma veetlevaim viis tundus see siis. Pese mu selga, pese mu selga sa nüüd puhtaks siis saan.

Pihlapuu

Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja suve kuldses kuues mängib tuul ning kõrgel taevavõlvil õhtu eel on kureparved kaugel teel Taas jälle vihmast märg on rannaliiv Ja alla uttu hääbub silmapiir Kus oled nüüd mu väike viirelind ei otsida ma oska Sind Nii hell ja hea kõik oli siis suurt õnne tundis mu meel Vist sügistuul Sind kaasa viis jäänd ainult unelmad veel Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja suve kuldses kuues mängib tuul Kuid suvi soe ei iial meelest läe Ta südamesse alles jääb.

Pistoda laul

Paul-Erik Rummo

Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel. Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl. Neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel. Kust on ta sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea. Mis lööke varjab ta ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea? Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob? Mis on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob … Ühel seikleval priiuserüütlil jne.

Postipoiss

Johannes Porisammul (John Pori)

Palju aastaid läinud mööda sellest a’ast, kui veel olemas ei olnud meie maal ronge, autosid, jalgrattaid ega tehtud pikki matku, nagu tänapäeval kõikjal näha saab. Refr. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõikjal uudiseid tõi postipoiss kaugelt – nüüd vaid möödund ajast mälestus :,: on see. :,: Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl, juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis mõni rikas linnakaupmees, sõidust mõnusasti habe härmas tal. Refr. Uhke postipoiss sõitis … Kirja kallimalt ka postipoiss veel tõi, vahel suudluse ta selle eest siis sai. Mitu hõberaha taskus selle vaeva ära tasus, mida teekond pikk tall’ kaasa tuua võis. Refr. Uhke postipoiss sõitis … Postijaam ja külakõrts need üheskoos. Soojas kambris oli tuju ikka hoos. Siis kui jalgu puhkas hobu, peeti külmarohust lugu. Varsti sõit läks lahti jälle täies hoos. Refr. Uhke postipoiss sõitis …

Prostituudi laul

Paul-Eerik Rummo

Üks mees nägi unes taevalikku õiglust, mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Lõpuks on ainult kõik, ainult enesemüümine – turul me oleme vennad ja õed! Tükkhaaval, jupphaaval, päevhaaval, tundhaaval üksteisel’ müüme omad usud ja tõed. :,: Üks mees nägi unes taevalikku õiglust, mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. :,: Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.

Põgene, vaba laps

Paul-Eerik Rummo

Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last, üht vaba last, kes midagi pole kuulnud heast ega kurjast, ei heast, ei kurjast ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust, kuid püüdjail on vaja just vaba last. Põgene, vaba laps! See on ainus võimalus. Põgene, vaba laps! Vii peitu maailma vabadus, kuni veel sa vähegi suudad, kuni veel sa vähegi loodad, vähegi hoolid – põgene, vaba laps! Vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada. Vägivald igatseb vabadust enda naljale kallutada. Vägivald armastab vabadust, armastab vabadust. Põgene, vaba laps! Refr. Põgene, vaba laps … Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last jne. Refr. Põgene, vaba laps …

Pärlipüüdja

Kuuma päikese eest merre sukeldun ma liuglen lainete sees, puhkan soolases vees Pärlipüüdja olla võiks, kui kord ehtsat pärlit näen Kuuma päikese eest, oooo, korraks peitu veel poen Kas tõesti näen ma viirastust näkineid seal kullases rüüs tal päiksepärg on ehteks peas ja kõnnib nõtkelt lainte peal Samas vahtu kaobki ta talle järgi sukeldun ma pea ees, leidsin ma, leidsin ma, pärli tõelise veest Kuuma päikese eest merre sukeldun ma liuglen lainete sees, puhkan soolases vees Pärlipüüdjaks nüüd ma jään, kui pärli kätte saan Kuuma päikese eest, oooo, korraks peitu veel poen Kuuma päikese eest merre sukeldun ma liuglen lainete sees, puhkan soolases vees Pärlipüüdjaks nüüd ma jään, kui pärli kätte saan Kuuma päikese eest, oooo, korraks peitu Kuuma päikese eest merre sukeldun ma liuglen lainete sees, puhkan soolases vees Pärlipüüdjaks nüüd ma jään, kui pärli kätte saan Kuuma päikese eest, oooo, korraks peitu veel poen Korraks peitu veel poen, korraks peitu veel poen...

Quando

Tony Renis, tõlkinud Heldur Karmo

Ütle, millal tuled sa? Ütle quando, quando, quando? Tuled siis, kui lumi maas või kui kevad tärkab taas? Ütle, millal on see päev? Ütle quando, quando, quando? Kas sind suvepäikse käes või siis sügiskullas näen? Mind sa õnnetuks teed, kui ei vasta mull’ sa. Sinu hääles on naer – tulen siis, kui selleks aeg! Ütle, millal, ole hea, ütle quando, quando, quando? Sa ei tea, kuid mina tean: küllap tuled õige pea!

Raagus sõnad

Kuhugi on kadunud usk ja unustus sinu kaunid hääled, raagus sõnad suus sinu suu ja silmad üle sügise kes nüüd lumemarjadele köidab aseme? Kelles on su silmadele, tekiks härmatis uneloog su ümber tuulekandle viis kuhugi on kadunud usk ja unustus Refr.: Unustuste usku aga kui sa mäletad siis su juurde tulen läbi sügise kui lumemarjamaa suhu võtan sinu raagus sõnad suust asemele heidame siis lumemarjapuust Kuhugi on kadunud... Refr.: Unustuse usku aga ... Kuhugi on kadunud...

Rahalaul

Refr. :,:Otsi lolli ,kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus. Raha mängib elus põhirolli. Raha see on õnn ja armastus:,: Kõrged mõtted see on puhas möga pole ilu ilma rahata. söö ja maga, sarvevahet süga- ega elult muud ei taha ka. Refr. :,:Otsi lolli ,kes ei kardaks kolli ... :,: Raha võim on suur ja igavene elu lühikene -raha pikk. Kel on vähe või on natukene sellel puudub helge... sellel puudub helge tulevik.

Rannalinna restoranis

Hando Runnel

Rannalinna restoranis unises ja uhkes :,: üle mitme-setme aasta lõbus lööming puhkes. :,: Keegi oli kellelegi pakkund oma pruuti. :,: Sõber oli lihtne hing ja nalja tõena pruukis. :,: Asi tuli avalikuks aga üpris hilja, :,: siis kui piiga oli paisul võõrast ihuvilja. :,: Pulmad peeti restoranis, oli lusti-lärmi. :,: Peigmees vaene vagusasti varjas meelehärmi. :,: Peldikus ei pidand vastu nähes naervat sõpra. :,: Võttis põuest noa ja torkas surnuks tolle tõpra. :,: Rannalinna restoranis unises ja uhkes :,: üle mitme-setme aasta lõbus lööming puhkes. :,:

Rikas ja vaene

Agu Lüüdik

Kes on rikas, see vaid praadi süüa vehib, kes on vaene, see küll vesist suud vaid pühib. Kes on rikas, punab näost kui kirsimari, kes on vaene, see on kuiv kui surmavari. Refr. :,: Aga mulle siiski ükstaskõik on see, ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee! :,: Kes on rikas, julgeb tõde näkku öelda, kes on vaene, tohib sellest ainult mõelda. Kes on rikas, pahvib sigaretti magust, kes on vaene, imeb vaikselt pinutagust. Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu, kes on vaene, see vaid lisab kondiauru. Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas, kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas. Refr. Aga mulle … Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi, kes on vaene, vantsib paljajalu ringi. Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla, kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Kes on rikas, seda iga naine ihkab, kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab. Kes on rikas, julgeb abikaasat petta, kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta. Refr. Aga mulle … Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid, kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid. Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkelt lauas praalib, kes on vaene, seda paha tuju klaarib. Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud, kes on vaene, läheb käru peale pantult. Refr. Aga mulle …

Rohelise põõsa vilus

rahvalik laul

:,: Rohelise põõsa vilus istus noormees neiuga. :,: :,: Neiu nuttis, noormees teda palus, jäta nuttu järele. :,: Refr. :,: Neiu, neiu, sina minu neiu, ainult sind ma armastan :,: :,: Küll ma jälle aastakese pärast tulen koju tagasi. :,: :,: Aastake see läinud üsna ruttu, noormees tuli tagasi. :,: Refr. Neiu, neiu … :,: Neiul oli ehitatud maja, maja ümber roosiaed. :,: :,: Aia sees oli hauakene, haua peal oli ristike. :,: Refr. Neiu, neiu … :,: Risti peal oli kirja kirjutatud, sealt võis sõnu lugeda: :,: Refr. Neiu, neiu … :,: Noormees, noormees luges seda kirja ja läks kloostri elama. :,: :,: Seal ta elas õige mitu aastat kuni surmatunnini. :,: Refr. Neiu, neiu …

Rohelised niidud

tõlkinud Heldur Karmo

Kord olid niidud rohelust täis, pilv taevavõlvist vaid harva üle käis, Peegeldus päike jõe suveselges vees … Niitude vahel siis kulges meie tee, niitude vahel, kus rõõm saatis meid. Niitudelt päike kadunud nüüd – nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd. Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe … ning ega meidki seal keegi enam näe – kus on siis suvi ja kus on me arm? Ei ole sind ja tõesti ma ei tea, mille peale lootma või mõtlema nüüd pean. Sa katki kõik me unistused lõid, võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid. Kuid siiski ma ootan kevadet uut, niitude haljust ja palju-palju muud. Aiman ju nüüdki, et ühel päeval siis lõplikult tuled, sest süda nõuab nii. Niitude rüpes meid rõõm leiab taas.

Rublane ring

Valter Ojakäär

Sõbrad on ümber laua, võetud on mehemoodi. Pidu on peetud kaua, nüüd vaja on minna poodi. Joodud on viimne pära, valjeneb häälte kõmin - keegi peab käima ära, nii otsustab üksmeelne jõmin. Rublane ring, veel rublane ring, märjukest juurde peab tooma. Higistab kukal ja pigistab king, see kuumus just ajabki jooma. Rublane ring, veel rublane ring, kainus ei tohi veel võita. Vaja vaid leida üks kartmatu hing, kes söandaks järele sõita. Kes söandaks järele sõita. Tuleb vist liisku heita, juhus las valib tooja. Lõhna on raske peita, kui mõistus on läinud looja. Žiguli ootab juba, ega siis muud kui rooli. Puudub küll juhiluba, kuid mineja sellest ei hooli. Rublane ring, veel rublane ring, märjukest juurde peab tooma. Higistab kukal ja pigistab king, see kuumus just ajabki jooma. Rublane ring, veel rublane ring, Žiguli alustab traavi. Roolijat peibutab konjakiving, viib masina kummuli kraavi. Viib masina kummuli kraavi. Sõbrad on ümber haua mõnel on silmad märjad. Mured ei kesta kaua ja närtsivad peagi pärjad. Kalmistult tee viib linna, aeglaselt saabub eha. Vara on koju minna, vaja on midagi teha. Rublane ring, üks rublane ring, meestel on südamed vaevas - ringist on puudu üks rublane hing, kes kainemaks sai alles taevas. Rublane ring, üks rublane ring. Kas ta veel kuuleb neid sõnu? Toas aga lainetab tubakaving ja viinast ei olegi mõnu. Ja viinast ei olegi mõnu.

Rumm ja roheline madu

Kõrtsuuksest väljun, hingan värsket õhku aga vastasmajas kassipoeg sööb põhku ja veel kõrvaltänavas koer end üles poos, katusel on kirju lehm ja seal õlut joob. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Hüppan trammi alla, las ta lõikab puruks, munad sauhti läinud, jääb vaid mingi toru. Ruttu, ruttu püsti, et võiks päästa mune, aga võta näpust, teerull sõitis üle. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Kui saan ükskord kaineks, hakkan samuraiks, lasen ennast õhku ma esimeseks maiks, naisele saab päranduseks 18 last, ämmale jääb kaktus ja papist prügikast. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu.

Sa oled mul teine

Ott Arder

Mul oli ükskord vahekord, mis selgitamist nõudis. Sest kui on kord, siis olgu kord! Jutt sinnamaale jõudis, et kas on esimene kord see poisiga tal olla ja ise väga lootsin ma, et nõnda see võiks olla, kuid hellalt kõrva sosistas siis minule see Ella: Refr. :,: „Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Sa oled mul teine! Teine, teine!“ :,: Mul oli veel üks vahekord, mis viis mind linnast välja, kus kohe tekkis olukord ja natuke sai nalja. Ei küsind ma talt midagi, ta ise oli aldis ja ümberringi kedagi ei olnud, hiljem tuldi. Kuid siiski kuulsin sedagi, sest neiu väga heldis: Refr. Sa oled mul teine … Veel oli mõni vahekord, sest aeg ei peatu ju. Ja öisel ajal mõnikord nii kaunilt kumab Kuu. Ja omamoodi iga kord ma püüdsin olla truu, kuid siiski kuulsin alati ühtsama neiu suust. See tõde oli alasti, kuid polnud mulle uus: Refr. Sa oled mul teine … Teine, teine, teine, teine, Teine, teine, teine, teine … teine.

Saaremaa valss

Debora Vaarandi

Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo, ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod. Refr. Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,: Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib! Refr. Oh, keeruta, lennuta … Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane hurm. Refr. Oh, keeruta, lennuta … Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev. Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,:

Seal, kus lõpeb asfalt

Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootad mind, kallim, Seal su süda mulle, jah mulle vaid lööb. Kuid me vahel miilid on pikad ja hallid, Meie vahel seisavad vaesus ja töö. Olen sõidus päeval ja tähtede valgel, Loojangute lõõsas ja puhkevas aos. Kuid, kus lõpeb asfalt, seal vaevaselt algab Põhjatute mülgaste lõputu kaos. Eile sõber läks ja jäigi teele, Täna võib see saatus leida mind. Tuleta siis hetkeks veel kallim meelde, Seda, et ma embasin mõtteis sind. Väsimuse uim võtab võimust ja painab, Vähened nii aeglaselt sõidetud maa. Kuid mind hoiab uinumast lootus, mis aimab - Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootad mind sa.

Seda paati pole tehtud linnuluust

Debora Vaarandi

Seda paati pole tehtud linnuluust, kaared ise painutasin tammepuust. Ei ma pannud pilliroogu mastideks ega punapõllekesi purjedeks. Tugev mootor tuksub nagu süda tal, lained temal mürisevad täävi all. Ja ta endas kannab kolme kanget meest, kes on läbi käinud mitme mere veest. Kõige nooremal on üle valla ramm, vanem võrke laskma kõige osavam, kolmas aga väga palju laule teab, kalad teda kuuldes merest tõstvad pead. Igal mehel noorik randa maha jäi, igaühel kallis paadi vastas käib. Aga harva näen ma oma päiksekiirt, tema on ju tähtis karjabrigadir. Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool. Ütleb: „Sina merest kehva kala tood. Rohkem kasu toovad minu kirjakud, kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.“ „Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid, näha toon sull’ iludusi angerjaid – sihvakad ja sirged sabakuubedes, tulevad ja kummardavad sinu ees. Oota, küll sa minu karja näha saad! Lõhed, laiad laugud otsal säravad, seljauimed vikerkaarest värvitud, küljed hõberahadega kirjatud.“

See oli ennemuistsel aal

:,: See oli ennemuistsel aal kui heeringas elas kuival maal :,: :,: Ta hoidis ennast eemal veest ja teda peeti kassi eest :,: :,: Kord kaljas kahe mastiga läks teele soola lastiga :,: :,: Seal laeval oli heeringas kes hiiri rotte hävitas :,: :,: See heeringas oli maiasmokk tal meeldis väga soolavakk :,: :,: Ta näris soola hoolega siis mõlema suupoolega :,: :,: Ei pannud süües tähele et näris augu laevasse :,: :,: Siis kaljas kahe mastiga läks põhja soola lastiga :,: :,: Seepeale Neptun vihastas ja ütles: "Kuule heeringas :,: :,: et kaljasesse augu sõid ja uue laeva põhja tõid :,: :,: se karistuseks pead sa nüüd merevee sees elama :,: :,: Sind merest kinni püütaks ja tünni sisse soolataks." :,: :,: Ja sellest ajast tõsi see on merevesi soolane :,:

See viis

Apelsin

See viis haaras mind, see viis võlus mind, see viis võitis mind kui esmakordselt kuulsin laulmas sind. Sind nägin päiksena lavalt paistmas, sind terve saalitäis mõttes mõistmas, su laulu lõhna ja mõtet haistmas ainult ma ei mõistnud sind. Ka mina püüdsin sust aru saada, ei tahtnud teistest ma maha jääda, kuid laulu mõte läks minust mööda, ainult viisi jagas pea. See viis haaras mind… Võib-olla laulsid sa armurõõmust, võib-olla väikesest veinisõõmust, võib-olla ühtegi mõttejäänust selles laulus polnud sees. Kui puuga oleks ma pähe saanud, ei ühtki sõna mul meelde jäänud, kuid sellest viisist ei küllalt saanud, - sina ise olid viis! See viis haaras mind… Nüüd olen aastaid su kõrval käinud, su häid ja halbugi külgi näinud, ei ole siiski sust aru saanud, kõrvus ainult mul see viis. Su publikuks nüüd on toatäis lapsi, kes kuulavad sind nii vastutahtmist, ei ole roose, ei suurt aplausi, jäänud ainult on see viis. See viis haaras mind…

Segased lood

Stig Rästa

Me vahel sõda- sa ida, ma lääs; sa tuli, ma jää. Ja sellel lahingul ma lõppu ei näe, ei näe… Jääb mulle see arm, mis meenutab sind. Sa põgened kiirelt, kui poleks armastand mind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing… igatseb sind. Refr.: Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood. Su lemmikrelvaks hästi valitud laused, kus valed on ausad. Ja viimast rünnakut ma ootama jään, ja jään… mmmm… Jääb sulle see arm, mis meenutab mind. Ma põgenen kiirelt, sest liialt armastan sind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing… igatseb sind. Refr.: Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood. Tunnete peeglis ei takista meid lepitud reeglid, nii rikume neid,. Kui igatsust toita, end valu eest peita, nii kunagi leida, me rahu ei saa. Refr.: Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.

Seitse pruuti

Mul seitse pruuti on, neid kõiki armastan ja iga päev neist üht mina külastan. Ikka Emma esmaspäev, Terese teisipäev, Karoliine kolmapäev, Anette neljapäev ja reedel Roosike ja laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke. Kui ükskord suren ma, mind võtvad leinata, mu haual käivad nad ja lilli panevad. Ikka Emma esmaspäev... Kui ükskord suren ma, läen taeva puhkama, mul jälle pruudid ees, ma jälle võidumees. Ikka Emma esmaspäev...

Sepa jutustus

Ülo Halling

Kui sirgusin veidi, siis arvas mu taat, et sepp sellest poisist ehk kuidagi saab. Nii meistriga ääsi ees kokku lõin käed ja algas mu esmane töömehepäev, oo-oo-oo, see oli nii. Jaa-jaa-jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa-jaa-jaa, oi-oi-oi! Minust õpipoiss sai. Et selliks ma saaksin, siis eksamitöö, sepp arvas, et jalust see maha mind lööb. Mul kirp anti rautada, ole vaid mees ja hüppajal parajad rauad sa tee, oo-oo-oo, see oli nii. Jaa-jaa-jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa-jaa-jaa, oi-oi-oi! Kirp rauad sai. Kord uusaastaöösel, kui märatses torm mu ees seisis saatan nii sünge ja morn. Ta kurtis, et sakstel on häärberis ball, läeks tantsiks, kui rauad on kulunud all oo-oo-oo, see oli nii. Jaa-jaa-jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa-jaa-jaa, oi-oi-oi! Saatan rauad sai. Nüüd lõppegu, poisid, kõik naljad ja jutt, meil aega on vähe ja töödega rutt. Siin vankrile rehvid ja sahale tald, seal külvikul taldrikud viltu on all, oo-oo-oo, see oli nii. Jaa-jaa-jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa-jaa-jaa, oi-oi-oi! Tööpõld on lai.

Sigaretid ja viinad

Tim Spencer, tõlkinud Henno Käo

Kord oli mul naine ja natuke raha ja pisike majake mändide all. Kõik oli nii kena ja enese teha ja elu see veeres kui võõbatud pall. Refr. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised, minu elu kõik tuksi on keeranud nad. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised, ei hauaski enam neist rahu ma saa. Siis tuli üks sõber ja ütles, et lähme ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits. Sest ajast see maailm on minule täpe, nii valusalt nüpeldab issanda vits. Refr. Sigaretid ja viinad … Nüüd mullaga kaetud mu patune kere, üks rohtunud haud asub mändide all. Oh, mööduja, sulle ma ütlen sealt: „Tere!“ ja hoiatan tegemast kõike, mis halb. Refr. Sigaretid ja viinad …

Siidilipp ja hõbepurjed

rahvalik / A. Saarik (Tuudur Vettik)

:,: Siidilipp ja hõbepurjed, kuldne laev läks merele, vallera! :,: :,: Laeval olid noored mehed, keda hüüti madrusteks, vallera! :,: :,: Laev sai laintest randa aetud, ankur lasti meresse, vallera! :,: :,: Sinna tuli kena neiu oma venda otsima, vallera! :,: :,: Kuulge kulla, noored mehed olete mu venda näind?, vallera! :,: :,: Neiukene, noorukene, kuidas vend sul välja näeb?, vallera! :,: :,: Vennal olid sinisilmad, lokkis juus ja kübar peas., vallera! :,: :,: Ütle, kena neiukene, mida lubad leidijal’?, vallera! :,: :,: Esimesel’ leidijale annan siidirätiku, vallera! :,: :,: Teisele ma leidijale annan kulda sõrmuse, vallera! :,: :,: Kolmandale, kenamale, annan iseenese, vallera! :,: :,: Tahan talle eluaja olla purjepesija., vallera! :,: :,: Ja siis noored mehed läksid merel’ rõõmsa lauluga, vallera! :,:

Silver Ükssilma lugu

Jaan Tätte

Silver, kus on sinu kullamäed? Merepõhja vara maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu julged teod? Merepõhja noorus maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu vasak silm? Merepõhja silm maha jäi koos laevaga. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid koos laevaga. Refr. Üksi ma veel kõrtsu laua taga, piigad põlvedel oma viimseid päevi magan. Silver, kus on sinu poisipõnn? Merel seilab minu poisipõnn musta lipu all. Silver, kus on sinu sünnipaik? Laevakajutis mu sünnipaik musta lipu all. Silver, kus on sinu õige koht? Laeva tekil minu õige koht musta lipu all. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid koos laevaga. Refr. Üksi ma veel … Merel sõidab minu poisipõnn, ahhoi!

Sinilind

Muinasjuttu sinilinnust rääkis mulle ema kui ma olin väike ja uni vaevas mind. Siiski näib see vana lugu tuhatkordselt kenam nüüd kus tunnen tõeliselt sind. Kui loojangul päev, ma mõttesse jään- otsima rändan üht sinilindu sel ööl. Ei uinuda saa, sest unelmais ma sinuga lendan, mu sinilind, koos sel ööl. Seal kujutlustiib meid kohtama viib saabuvaid aegu, mis teeksin küll ma kui tõesti sa tuleksid praegu? Läeb tund ja läeb tund ning oodates und unistan õnnest- igatsen sind, minu sinilind.

Sinu ilusad sinised silmad

Karl August Hermann

Sinu ilusad sinised silmad, üksainus kord nägin ma neid. :,: Sinu kullakarva läikivad lokid, ei iial neid unusta või. :,: Ära nõua minult rikkust ei vara, ära nõua mult hiilgavat au, :,: vaid nõua üht südant, mis puhas ja sulle on surmani truu. :,: Sinu ilusad sinised silmad, kui poleks ma mitte neid näind, :,: ei oleks mu südame rahu nii otsata kaduma läind. :,: Sinu ilusad sinised silmad, on hingesse põlema läind, :,: su ilusad kullased juuksed mu ihale võrgu on teind. :,:

Skandaal perekonnas

Huon Donaldson

:,: Mis nüüd saab – pere on väike, aga suur skandaal. :,: Jamaika saarel palju rummi on, ka elas seal kord üks perekond, kus oli ema, oli isa ja kus oli ka poeg, kes igatses naist, sest pulmad ikka on moes. Ta tüdruku leidis, nad sõpradeks said, ent elutark isa võis ütelda vaid: “Sa kuula mind, poiss, ja meeles nüüd pea – see tüdruk on su õde, kuid su ema ei tea.” :,: Mis nüüd saab – pere on väike, aga suur skandaal. :,: Läks mööda kuu suvepäikse all ja juba neiu uus oli südames tal. Poeg jällegi näitamas pruuti käis, kuid isa käest tal saamata õnnistus jäi: “Pean ütlema “ei”, sul tõesti ei vea – ka tema on su õde, vaid su ema ei tea.” :,: Mis nüüd saab – pere on väike, aga suur skandaal. :,: Poeg siis emale kurtis mis teinud on paps, kuid ema naeris: “Ära noruta, laps! Ei kuulama siin isa nõu sa pea – ta pole ju su isa, kuid ta seda ei tea.” :,: Mis nüüd saab – sellest tuleb perekonnas suur skandaal. :,:

Soo

Takuse särgiga ori jooksis hädas mu randa, Avatud salarajad võtsid laugastest üle ta kanda. Minu südamesaarel konn sai kidurast kasest, Kahe kiviga taoti lahti ahel, mis vasest. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos. Pauke ja karjeid on kuulnud mu alati avatud kõrvad, Kuidas appi on hüütud ja kuidas on sündinud mõrvad. Jälitajaid on jäänud mu musta sügavikku, Seal nad avatud silmil ootavad igavikku. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos. Liiga tilluke mets meid peita ei suuda, Liiga tilluke jõud siin ilmas ei midagi muuda. Kõiki, kes jäid minu sisse iial ei maeta maha, Aga nii mõnigi ohver pääses mu laugaste taha. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos. Olen soo, tantsime koos.

Su silmade sära

Larry Kolber, tõlkinud Koit Kaaristo

Su silmade sära ei unune iial ja kus küll ka viibiks ma, ma tuleksin siia. Refr. Sinuga koos nüüd olla võime, mu kallis. Sinuta mulle näib, kõik päevad on hallid. Las mööduvad aastad, võib kaduda ilu, kuid armastus meile jääb, see on kogu elu. Refr. :,: Sinuga koos … :,: Ma palun sind veelgi, veelgi, veelgi, :,: veel olla koos. :,:

Suliko

Otsisin su hauda ma siin, Südant vaevas valu ja piin. :,: Mõtlesin siis ma Sulikost - kurbus liiga ränk mulle on :,: Metsas, roosiõit nägin sääl, Kastepisar hiilgas ta pääl. :,:Kurvalt hüüdsin ma Sulikod, kaugel kas nii õilmitsed sa? :,: Põõsa varjus helis mu viis, Üle jõe kostis mu hüüd. :,: Küsisin talt ma: " Suliko, kas sääl üle vee laulad sa?" :,: Puude ladvus sahises tuul, Salus kõlas ööbiku laul. :,: Läbi vaikse öö heljus ta nagu ühes siin ma olen. :,: Mmmmmmmm...

Sultan on kuningas

rahvalik

:,: Sultan on kuningas. :,: Sultan on Türgi kuningas, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Sultan on kuningas. :,: Tal seitsesada naist. :,: Tal seitsesada Türgi naist, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Tal seitsesada naist. :,: Mis teevad naised tal? :,: Mis teevad Türgi naised tal, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Mis teevad naised tal? :,: Nad lõikvad tubakat. :,: Nad lõikvad Türgi tubakat, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Nad lõikvad tubakat. :,: Mis saab sest tubakast? :,: Mis saab sest Türgi tubakast, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Mis saab sest tubakast? :,: Sest saab üks tore suits. :,: Sest saab üks tore Türgi suits, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Sest saab üks tore suits. :,: Mis saab sest suitsust siis? :,: Mis saab sest Türgi suitsust siis, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Mis saab sest suitsust siis? :,: Sest saab üks Türgi poiss. :,: Sest saab üks tore Türgi poiss, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Sest saab üks Türgi poiss. :,: Mis saab sest poisist siis? :,: Mis saab sest Türgi poisist siis, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Mis saab sest poisist siis? :,: Sest saab üks kuningas. :,: Sest saab üks Türgi kuningas, Ai-jah-ha-ha-ha-ha! Sest saab üks kuningas.

Suudlus läbi jäätunud klaasi

Ott Arder

Refr. Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis on meil väga neid vaja, sest nad leiavad aja, külastavad meid taas. Hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid, mida minna ei lasta. Küllap siis meie vajame neid, sest nad tulevad taas, kas Sa ootad või ei. Sajab akna taga laia valget lund veel õhtu eel. Ja ma äkki läbi jäätunud klaasi siis Su silmi näen. Sina surud vastu külma klaasi suu ja mina ka. Ja jäälilled kõik me aknaklaasil siis sulavad. Refr. Hetke vaid … Sellest päevast saab nüüd õige mitu lund ja muudki veel. Tundub nagu oleks toona näinud und ma õhtu eel. Nüüd mu akna taga ulub jäine tuul ja kurb on meel, kuigi aken on just nõnda nagu siis lilledes.

Suudluse õpetus

rahvalik laul

Kel teist süda armul põleb, suudelge siis huultele. Suu ja huuled loodud selleks, sealt viib südamesse tee. Aga kes teist veel on võhik, nende võludest ei tea, :,: kuula siis mu õpetusi ja neid hästi meeles pea. :,: Mitte vähe, mitte palju, õiget mõõtu polegi. Ei liig pehmelt, ei liig raskelt, aga kuumalt alati. Aeglaselt ja äkki hoogsalt, ükskord nii ja teisiti. :,: Ei liig kuivalt, ei liig märjalt, külmalt mitte kunagi! :,: Õrnalt suru, aralt maitse, kuni leitud on kontakt. Sest et suudlusel – pea meeles – kindel rütm ja kindel takt. Aga kes ta’ab meistriks saada, peab veel palju õppima. :,: Tulge neiud minu juurde, õpetan teid suudlema! :,:

Suur lilleaed

sõnad rahvasuust / Joseph Emmet (refrään), tõlkinud Heldur Karmo

Ei talumees tüdrukult tahtnudki muud, kui kanala taga kord anda vaid selgitust sellest, mis kanad on väärt, kuid piilus sealjuures ka tüdruku nägu, kui näinuks seal mindagi uut ja küsis, kas neiust ei saaks talle abilist tallu, kes krips ja nii kraps – peagi neil mõlemil oleks siis Refr. Suur lilleaed ümber väikse maja. Särab ja lõhnab seal õitehurm – elu on sinuga suur lilleaed! Kui tüdrukult isani jõudis see jutt, siis papale peale näis tulevat naer, sest ta hõõgudes näost nagu vask seal hüüdis: See mees on küll täielik ohver, sest kosimist nõuda võid talt ja katsugu ainult ta hüpata jõkke... Jah, sina ta saada nüüd võid – sest naisena oled sa lihtsalt üks Refr. Suur lilleaed … Siis talumees nägi, et saatus on julm ja üle nüüd jääb ainult teha tal ülikond uus. Olgu raha küll napp, kuid südames vahutab ülekeev rõõm, et saab säästetud teenija palk ja laiskuse kontidest piitsutab elu, mis lõbus kui haldjate mäng – tähtsaimaks paigaks seal ikka jääb Refr. Suur lilleaed …

Suveöö

Heldur Karmo

On palju luuletustes öid – neis iga hetk on nagu surematu leid. Need ööd on avasilmi unistatud ööd, kus tuhas sädelevad kuldsed söed. Need ööd on alati kui peod, kus leegiks kuumenevad igatsuste eod... On palju luuletustes helisevaid öid – miks elus harva kohtab neid? Refr. Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, see suveöö ei loodud luulelennust vaid. Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, kuid mulle lühikeseks jäi me helgeim suveöö. On palju luuletustes öid, mis nukrast kaugusest on vaimustanud meid – me nagu karnevalipääsmeid hoiaks käes, kuid ikka keelatud on sinna pääs. Need ööd on eksideski head, neist tahaks rääkida, kuid vaikima neist pean. On palju luuletustes igavesi öid – miks elus harva kohtab neid? Refr. Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai, see suveöö ei loodud luulelennust vaid. Siis sulle näis, et lausa lõputa on see, kuid mulle lühikeseks jäi valge suveöö, sõnadeta öö, südamete suveöö.

Sõprade laul nr 2

Jaan Tätte

Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab, hakkan minema nüüd oma kitsast rada. Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab, kus on peidet’ minu saabumise sadam. Refr. :,: Ja mu õnn võiks olla suur, kui te ükskord, nähes kuud, mõtleksite siis ei rohkem ega vähem, kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb. :,: Uusi sõpru, usun veel, leian tollel võõral teel, aga mäletate, kuidas jõime viina. Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel võis meid pikaks õhtuks unustusse viia. Refr. Ja mu õnn võiks olla suur …

Sõprade laul nr 4

Jaan Tätte

Ma ju palusin mind ärge tulge saatma kui ma lähen siit kus mul on olnud hea tahan tunda kuis selja taha vaatan siia tagasi kord tulema ma pean Tahan seisma jääda maja taga sillal kuivand oksa tahan jõkke visata ja siis vaadata et kuis ta kaob ja millal talle järgmise võiks sappa lisada Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Üsna imelik et igal aastal vähem on meil rääkida mismoodi elu läind aga koos on olla aasta-aastalt lähem justkui paremini oleks üksteist näind Enam ööseks jääda meil ei ole kombeks õigel ajal teame kella märgata kui ka peol on jõudu üle minna homseks järjest armsam meil on kodus ärgata Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Tahan kinni hoida millestki mis püsib nii ma näen kuis olen muutunud ja ei jõgi minult enam palju küsi nii ma tunnen kuis mind aeg on puutunud Ma ju palusin mind ärge tulge saatma kui ma lähen siit kus mul on olnud hea tahan tunda kui selja taha vaatan siia tagasi kord tulema ma pean Aga ikkagi teid seismas näen ma uksel nõnda tuttav on see vaikimise keel ja ma tean see pole saatmine vaid kutse kõige rohkem ühe tunni istun veel Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Lind on õhus kala vees sina minu südames lind on õhus kala vees sina minu südames Lind on õhus kala vees teie minu südames lind on õhus kala vees teie minu südames

Sõprade laul nr. 6

Jaan Tätte

Näen mu sõber su silmad on väsinud ära naera on väsinud jah mida oled küll näinud või läbinud ja su sõnad on väsinud kah Olen hoidnud su jaoks oma varandust et kui raskeks kord läheb su tee küllap mäletad veel minu vana ust küllap lahti kord selle veel teed Tule võta mu aega, sest aega mul on tule vaatame taeva seal midagi on palju muud mul ei ole, kuid aega mul on tõesti aega mul sinu jaoks on Lähme kõnnime jõeni ja tagasi ja siis istume trepil üks tund magad seal kus ka viimati magasid voodi tehtud ja ootab su und Ära midagi erilist kaasa vea kõike on või kui tõesti just näed kohvi kõrvale olla võiks palju head hommik kestab meil siin terve päev Tule võta mu aega, sest aega mul on tule vaatame taeva seal midagi on palju muud mul ei ole, kuid aega mul on tõesti aega mul sinu jaoks on Või kui tahame varakult ärkame lähme õue ja kevadet märkame lähme metsa ja sambla seest tärkame tõesti aega mul sinu jaoks on Tule võta mu aega, sest aega mul on tule vaatame taeva seal midagi on palju muud mul ei ole, kuid aega mul on tõesti aega mul sinu jaoks on

Taat ja eit

Taat tuli kodu poole, aedupidi käis, õlut oli rihmavahe tihedasti täis. :,: Eit aga torises, et mine hulgu veel, mina sinust kurivaimust välja ei tee :,: Teisel õhtul taat tuli, aedupidi käis, sedapuhku peeti oli nahavahe täis. :,: Eit aga nähvas, et nii molu mees, teist ei ole leida terve ilma sees :,: Kolmas õhtu taat tuli, aedupidi käis selget valget viina oli silmadeni täis :,: Eit aga käratas: sa igavene tõhk, korja oma kodinad et puhas oleks õhk! :,: Nädal kulus, taat tuli, aedupidi käis jumal teab mis solki oli pealaeni täis karjaaiast kilomeetri okastraati sai keris ümber endale ja kodu padavai. Aedupidi kobades ta kodu kätte sai eit seisis ukselävel, vihane kui hai. :,: Taat aga ütles: olen okastega siil, looduskaitse alune ja magan täna siin :,:

Tartu marss

E. Johanson

Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal. Kes kord käinud seal, ei sel meelest lä’e kaunid tunnid Toomemäel. Kauneim linn on Eestis Tartu. Ja kui saatus sind on viin’d ära kaugele, koju viib su tee ikka Tartu tagasi. Sinna jäid minu isa ja ema, sinna jäid minu õde ja vend. Raskel tunnil Tartu linn meid kutsub – kätte jõudnud tasumise tund! Ei me kauem end oodata lase, võitlus ühine kõiki meid seob. Me tuleme ja võidame, „Vanemuises” laulame: Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu …

Tiigrikutsu

Mul juba sünnist saati tiigri süda sees. Mul kõik on õed ja vennad, kes seal metsa sees. Mul ema ööbik, isa lõvinahas käib. Mul terve mets on ainult sugulasi täis. Ise olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Kord ema laulis mulle väga kurba viit. Ja isa õpetlikud sõnad lausus siis: "Sul ainsaks vaenlaseks on loodud inime". Kuid ma ei suutnud uskuda neid sõnu siis! Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Ja kord siis seisiski mu vastas jahimees. Tal julgelt otsa vaatasin, ei jooksnud eest. Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi. Mul haavad paranend, mul tiigri süda sees. Mul kõik on õed ja vennad, kes seal metsa sees. Mul terves metsas ainult sugulased need, mul ainsaks vaenlaseks on loodud inime. Sest et olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi.

Tuukrilaul

Apelsin

Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda. Ei ole seatina taldadega kingi. Nad sinust maha peavad jääma supelranda, kui sina vee all asjalikult kõnnid ringi. Sa vee all rahus oma päevatööd saad taha ei sõber telefoni teel sind tülita. Et lisaraskus liialt rõhub sinu keha, siis pinsile saad varem, nagu oletan. Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda... Kas tunned alati end nagu kala vees sa? Ei tundu ohutuna mulle sinu koht. Seal pole millegagi täita oma lõõtsa, kui juhtub midagi ja otsa lõpeb õhk. Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda... Sa vee all rahus oma päevatööd saad teha. See pole sina, kes peab masti ronima. Ehk vee alt välja tulla hoopiski ei taha, sest pinnapealsed asjad sind ei huvita? Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda... Tean tänu sinule on vee peal mitmed laevad, Tean tänu sinule on merepõhja kaart. Ma usun, mehed, et teil tasub näha vaeva- ka vee alt otsida meil tuleb oma saart. Vaga vesi, sügav põhi. Refr.: Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda...

Täna me liigume

eestikeelsed sõnad rahvasuust

Täna me liigume küladesse ja korteritesse, :,: kus või ja munaroog ja värskelt lüpstud piim :,: :,: ja üks väikene viin. :,: Refr. :,: Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa! :,: Ein Eier, ein Butter ein Eierbutter, Donnerwetter! Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa, Ai-li-ai-lo-ai-laa! Neiu, sull’ tuksub mu rind, aga veel ei võta mina sind. :,: Sest oota veel paar kuud, siis jälle annan suud :,: :,: ja toon sõrmuse sull’. :,: Refr. Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa … Neiu, su kambrike ülal on nii väike, kenake. :,: Vast nüüd on aeg sul minna ja ennast peita sinna, :,: sest suvisel a’al algab vara ju koit. Refr. Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa …

Täna õhtul naudin elu

rahvalik laul

Täna õhtul naudin elu, vallatledes sinuga. Täna imetlen su ilu, homme võitlen surmaga. Refr. Kõik maailma uhked roosid kingin täna sinule. :,: Täna hüüan veel kord: „Proosit!”, kallimale neiule. :,: Sõber, ütle mis on elu, ütle, mis on armastus? Elu on vaid vaev ja valu, armastus on unistus. Refr. Kõik maailma uhked roosid … Tulgu homme torm või maru, vara veel on murda pead. :,: Enne ahastust ja valu, viimsed hetked olgu head! :,: Refr. Kõik maailma uhked roosid … Armastan sind igavesti, armastan sind surmani. Mingu juuksed hõbehalliks, armastan sind ikkagi! Refr. Kõik maailma uhked roosid … Sõbrad, täitkem veel kord klaasid, tervituseks elule :,: ja siis hüüdkem veel kord: „Proosit!” kallimale neiule. :,: Refr. Kõik maailma uhked roosid …

Tüdruk, armastan päikest ja tuuli

Albert Uustulnd

Öö saabund sadama üle, laiutab lahtede suus. Tähtede helkivas süles naeratab kullane kuu. Tean, et mu tüdruk sa magad, tean, et sind suigutab tuul. Sinust mu akende taga jutustab kullane kuu. Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli. Tüdruk, sinust ma unistan vaid. :,: Oi neid kirsina punavaid huuli! Tüdruk, ütle mul, kust sa need said? :,: Kauguste kutset kui kuulen, see mind nii rahutuks teeb. Selles on meri ja tuuled, selles on sinavad veed. Sinul ja tormil ja taeval, midagi ühist on teil. Koos mulle meenute laeval pikil ja pimedail öil. Refr. Tüdruk … Reelingul naaldun ja laintes otse su pilku kui näeks. Karide kohinas kuulen kutset, su juurde et jääks. Sinule andsin kord sõna, usu, ma seda ka pean. Sina ja meri ja mina – üks neist on liigne, ma tean. Refr. Tüdruk …

Valgeid roose

Janice Torre, tõlkinud Valli Ojavere

Ei tee mind kurvaks see, mis läind, ja milleks? Mul on üks päev, mis meelest eal ei kao. Kui murdsin sinu sülle tõrksaid lilli, ei mõelnud, et vaid mälestuste jaoks. Refr. Valgeid roose, valgeid roose, neid, mis ääristasid aiateid. Tõin ka teisi kauneid õisi, kuid su süles meelde jäid vaid need. Sa hoiad süles neid mu igal sammul, neis alles jääb üks ammu möödund päev. Ja aeda, mis on rohtund juba ammu, sa jäidki seisma, lõhnav sülem käes. Refr. Valgeid roose …

Vana jõgi

Kõike head, vilgas kodulinn, jätma pean mõneks ajaks sind, sest kuskil kaugel on ootamas mind üks vana jõgi. Telgi kaldale kaasa toon, Purju end värskest õhust joon Ja tunnen taas, et ta looduses on - see vana jõgi. Refr. Vana jõgi, vana jõgi - kui pelgupaik sa minu jaoks. Vana jõgi, vana jõgi - mis teen küll siis, kui sa ükskord kaod? Vetepeeglis kasesalu, väreluste värv, Käin paljapäi ja paljajalu, Puhkab pingul närv. Vana jõgi ... Peatub siin rutlik ajasamm, Magab vaid vana veskitamm, On värskust täis iga päikesesamm, vana jõgi ... Refr. Vana jõgi ...

Vana lokomotiiv

Ivo Linna

Tõuseb valgeid pilvi - vana lokomotiiv. Varsti näeb neid vaid filmis. Armas, tuttav motiiv. Rongijuhil võidund tunked, pabeross hõõgub suus. Rinnataskust kui furunkel vaatab punane roos. Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Sest et täna aurab ära viimne auruvedur depoost. Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Seda-puhku raudteejaamas mängib pasunakoor. Jaamakorraldaja aga, ega temagi ei maga. Peas tal nokats on uus ja täis tähtsust ta poos. Veel on jäänud pisut aega, aga varsti päris tõega äkki rööpad on koos, aururuun ajaloos. Hei - hei - hei, tule jaama! Tule täna kell kuus. Hei - hei - hei, tule jaama! kord veel oleme koos. Hei - hei - hei, tule jaama! Sina, looduse kroon! Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Sest, et täna aurab ära viimne auruvedur depoost. Kurbi viise raudteejaamas mängib pasunakoor. Hei - hei - hei, tule jaama! Tule täna kell kuus. Hei - hei - hei, tule jaama! kord veel oleme koos. Hei - hei - hei, tule jaama! Sina, looduse kroon! Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon!

Vana pildiraam

Juhan Sütt

Tolmund seintel raamid, neis möödund aastad reas. Valges kleidis daamid, üks mirdipärg. Laekas koltund kirju kui lehti sügiskuul. See, kes neid kord saanud, on ammu läind. Refr. Vana pildiraam kaugeid aegu teab. Neid, kes läinud siit, luitund raam meeles peab. Vana pildiraam kaugeid aegu teab. Kui kord läeme siit, meidki siis meeles peab. Leida möödund õnne või kordki olla noor, raamil tuhmund klaasid, seal all see kõik. Keegi teele poega siit kaua saatis veel, nüüd ka need on läinud, kes saatsid meid. Refr. Vana pildiraam …

Vandersellide laul

Ene-Maris Tali

Kolm vanderselli vallatut ei karda kingi tallata. Oh sa pime-pime-pime, maailm on imeline! Kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal. Oh sa pime-pime-pime, maailm on imeline! Kas idast tõuseb päike, kust nahk saab pruuni läike, miks järvel, jõel on kallas, kes elab vetevallas? Kas seal, kus maailm otsa saab, on ümberringi tüma maa? Oh sa pime-pime-pime, maailm on imeline!

Veel kord

Arlie Duff, tõlkinud Henno Käo

Ma ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel, see on linna külge kinnitanud mind. Siin igal majal number, näod tuhanded mu ümber, kuid ikka ihuüksi tunnen end. Refr. Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord, endalt heita linnaahelad, Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord, veel kord mängida puhtal noorusmaal. Nii kivised seal põllud, et kivi kivi õlul, sealt saadud leib on kõigest magusam. Nii sinine seal meri, täis päiksevalgusteri, suur õnn, kui sellest kõigest osa saan. Refr. Veel kord … Seal pääsukeste tiivad mul une silmist viivad, kui ma värskeil heintel ärkan hommikul. Joon külma piima kaevul, kass vaatab, nägu naerul ja ta pilgus helgib kaval kassikuld. Refr. Veel kord … Kuid aastad läevad üha ja lõppu pole näha. Ma jalgupidi kinni asfaldis. On müürid vihmast märjad ja puud kui leinapärjad ja minu hing kui mõranend karniis. Refr. Veel kord …

Veel viivuks jää

Roose kevad endaga toob, puhkeb rõõm ja süda on noor, tuhandeid mõtteid täis pea. Taeva taustal säravad söed, lõhnab sirel sumedas öös... Sinuga olla on hea. Veel viivuks jää, mu armsam, hetkeks mu juurde veel jää. Su kuju õrn ja vaade hell su silmist - kes teab, mil neid ma jälle näen! Veel viivuks jää, mu armsam, säilita hetkeks veel hurm hellusest, soojusest ja päiksepaistest - kevad on sinuta kurb.

Veskimees

Hando Runnel

Üks veski seisab vete pääl, kuid veskitööd ei tehta sääl, sest veskimees on väsinud ja veskikivid kulunud. Oh tule, noor ja tugev mees, ning vaata ringi veski sees. Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks, küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga. Kui koorma otsas istub taat, hää õnne eluks ajaks saad. Kui koorma kõrval kõnnib neid, siis küsi, kas toob linnaseid. :,: Kas on tal pulmad tulemas, kas on tal armas olemas. Kui pole tal, siis juttu tee, ehk jääb ta sinna veskisse. :,: See veski seisab vete pääl ja palju tööd võiks teha sääl, sest veskimees on väsinud ja veskikivid kulunud. Oh, tule, noor ja tugev mees jne.

Viimane mohikaanlane

Uinub taas kauge lääs, ammu must taeva ääs, lõkke ees, hambus piip, rändurmees mõtleb siis. Refr. Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast uhket ja sirget, sõjakirves käes? Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast, enne kui õnne kaotas metsik lääs? Oli aeg, millal siin astus vaid mokassiin. Laps ja squaw telki jäid, kui komant? Jahil käis. Refr. Kes nägi siin kord ... Tuli siis valgemees, rajas siin raudse tee. Lõhkus kõik, mis tal ees. Rahu lõpp oli see. Refr. Kes nägi siin kord ... Hambus piip, rändurmees mõtteis on lõkke ees. Ammu must taeva ääs, Läänes öö juba käes. Refr. Kes nägi siin kord ...

Viimne ratsu

Karoly Frenreisz, tõlkinud H. Soop

Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal pole peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lakk, tolmune on sile nahk, kauneis silmis valuvahk. Refr. Miks nii on, sind ei vaja keegi enam nüüd, ja kas on kõiges selles kõiges sinul üldse süüd, et meil kõik masinate abil tehtud saab, aga sind inimene varsti unustab? Koplist pääsnud, aina otsib oma kodu veel, alles jäänud on küll tee, aga maja pole see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane, just kui sulle selgeks teeks, et sa oled viimane. Refr. Miks nii on … Loojangule vastu kappab üksik hobune. Kuhu viib küll tema tee, kas tal pole peremeest?

Viis viimast

Apelsin

Andeks, kas teil on veel ruumi? Ei, kõik on täis! Tähtsaid mehi täis on poodium, jaa, kõik on täis. Mulle pole kohta loodud, jaa, hiljaks jäid; kõikjal, kus on rahvast reas, seisan viimse viie seas, ootan, millal taandub kord pikk järjekord. Ref: Viis viimast on meelest läinud sootuks, nad iialgi ei kutsuta lauda, viis viimast ei kaota siiski lootust ja nii nad võivad rõõmsasti laulda, viis viimast on meelest läinud sootuks, neid iialgi ei kutsuta lauda, Viis viimast ei kaota siiski lootust ja nii nad võivad rõõmsasti laulda. Hei, küll ükskord saabub aeg, hehehei, hei, las liigub järjekord. Kord kui uni vaevab silma, jaa, aeg on käes. Kõik on rännul teise ilma, jaa, eks me näe, kaste nõuab rahvas reas, seisan viimse viie seas, kaugelt kandub ninna kõhn meelespea lõhn. Ref: Viis viimast on meelest läinud sootuks ...

Viljandi paadimees

Sergius Lipp

Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, :,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: Refr. Ah silmad, need silmad, ei iial unune, need ilusad sinised silmad mul võitnud südame. Kui neiu paadis algab sõit, täis õnne kõik maailm, :,: ja neiu palgeil punab koit, tal õnnes särab silm. :,: Refr. Ah silmad … Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, :,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: Refr. Ah silmad … Hulk aastaid läind, kuid Viljandi järv ikka kohiseb, :,: hall paadimees sääl ikka veel neid silmi igatseb. :,: Refr. Ah silmad …

Vilsandi laul

Refr: Selle metsa taga ei ole mets on meri mu oma väike kodulaht Kuidas elate mu kallid pikad haisvad adruvallid, ämblikute võrgusallid? Kuidas elate mu kallid pikad haisvad adruvallid, kiviaia jupid hallid? Sügis on kollaste lehtede kuu torm on eriliselt tugev tuul. Vihma pärleis sätendab puu käes on teine sügiskuu Selle metsa taga ei ole mets on meri mu oma väike kodulaht Kuidas elate, mu kallid pikad haisvad adruvallid mere soolases tallis.

Viltkübar

Su kodu kauaks tühjaks jäi - veel oled ikka teel. Kuid siin jälgi sinust kohtan - külas vahest käin siin veel. Su peegel nukralt läigib ja laual tühi vaas. Kõik põrand täis on tolmu, vaibal huulepulk on maas. Refr. Su pärlid karbis tuhmid, nurgas üksik suveking, moest läinud vildist kübar - pole ammu sind näinud siin. Jäänud seisma seinakell - sind veelgi ootab ta, et jälle tunde lüüa, kui kord koju saabud sa. Kuid millal see päev tulla võib, mil toas taas kõlab naer? Seni kõik on kui kord ammu, seni peatub siin veel aeg... Refr. Su pärlid karbis tuhmid ...

Väike neid

Jaan Tätte

Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused. Kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt: „Hollarii!“, ja Sul tasku pistan kingiks dollari. Kui ma laevas olen tööl, sulle mõtlen päeval ööl ja su juustest leitud linti kannan vööl. Kuid kui sadam neelab mind ja jalge all on kindel pind – ootab mind, ootab mind võõras linn. Linna tunda pole vaja, sest kus meremeeste maja, sealt on laulu, naeru kosta taevani. Siin on mehed, kel on kulda ja kui röövima ei tulda, pidu püsida võib varavalgeni. Liiter viskit peseb maha huultelt meresoolavaha, piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks. Piigad siin ei ole pahad, kui on taskus suured rahad, ühe dollari vaid jätan truuduseks. Igas mereäärses linnas, kus on laevatatav pinnas, tüki südamest ma jätnud õitsema. Kuid kui aastaring saab ümber, pööran laevaotsa ümber ning ma koju sõidan, koju sõidan taas. Väike neid, oota vaid, veel on maid, kuhu said antud hoiule mu armutõotused. Kuid kui merelt tulen taas, hüüan rõõmsalt: „Hollarii!“, ja Sul tasku pistan kingiks dollari.

Õhtud Moskva lähistel

Mihhail Matussovski, tõlkinud Aino Otto

Aias vaikne kõik, puud ei kahise, loodus virgub taas koidu eel. :,: Mulle õhtud need Moskva lähistel jäävad kallimaks kõikidest. :,: Veereb jõevoog eemal raugena, helgib hõbekuu sinkjal veel. :,: Kõlab, vaibub laul kuskil kaugemal nendel vaiksetel õhtutel. :,: Kullake, miks pead mornilt painutad, milleks pilku peidad mu eest? :,: Raske kõnelda, raske vaikida kõigest sellest, mis südames. :,: Varsti puhkeb koit, tuhmub tähistee, mulle ainult üht tõota veel: :,: et sul õhtud need Moskva lähistel meelest iial ei unune! :,:

Õige valik

Alice Feuillet, tõlkinud Otto Roots

Süda, soovin, et su valik oleks vali. Kaalu, keda kallimaks neidudest pead – ära tee vaid mõtlematult seda! Süda, hinda ainult õiget üle kõige – neidu rõõmsatujulist, virka ja head, et ma võiksin armastada teda. Kaks korda enam meil õnne on siis, kaks korda kenam võib elu tunduda nii. Süda, hinda ainult õiget üle kõige – neidu rõõmsatujulist, virka ja head, et ma võiksin armastada teda.

Õrn ööbik

Gustav Wulff-Õis

Õrn ööbik, kuhu tõttad sa nüüd lahkel lehekuul? Kas mõisa aias hõisata sa tahad roosipuul? Ehk metsas tore’l toomingal saab hüüdma sinu suu, kui tähed hiilg’vad taeva all ja valgust kallab kuu? „Ei mõisa aias helista või laulu minu rind: su vanemate verega on väe’tud see pind! Ka metsas tore’l toomingal ei hüüdma saa mu huul, vaid talupoja akna all seal pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, siis laulan talle ma, et unuks meelest päevatöö, jääks rahul magama. Kõik öö siis hääled heljuvad ta kauni kambri sees, ja unenäod ilusad tal seis’vad silme ees. Kui aga taevas kumab koit ja kaob pime öö, siis laulan: tõuseb priiusloit ja vaob orjavöö; sest vaimu taeva võlvilla ju näha koidutuld ja uuel ilul särama löönd Eesti oma muld!”

Ämmamoori maja

rahvalik laul

:,: Viina joo, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega sul karskust pidada. :,: Refr. :,: Ah, milleks meile vaja seda ämmamoori maja, selle pummeldame maha, lähme metsa elama! :,: :,: Suitsu tee, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega on astmat ravida. :,: Refr. Ah, milleks meile vaja … :,: Tantsu löö, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega sul jalgu puhata. :,: Refr. Ah, milleks meile vaja … :,: Lapsi tee, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega neid kokku lugeda. :,: Refr. Ah milleks meile vaja …

Ära jahtu

Hardi Volmer

On nahast kindad sul, su käsi mu käes, mis kaunis karvamüts ja sall sinu süles. See on see armastus, las igaüks näeb, ei õrnus meelest läe, kui kirjutad üles. Pea sinu deodorandist ringi mul käib, ei suuda peituda su pilkude eest. See on see armastus või sulle kuis näib, kui vajad tugevat ja tõupuhast meest. Refr. Sa ära ära jahtu kuni ma söön, sa ära ära jahtu kuni ma tulen, sa ära ära jahtu kuni teen tööd, sa minu ahi, mille küte ma olen. Sa ära ära jahtu, ära jahtu kuni on öö. Mul hing jääb kinni, kui sind tulemas näen, su pluusikaelusest üks nägemus koidab. Mu kuumad sosinad, su jääkülmad käed – see on see armastus, mis unelmaid toidab. Me õnn on puhvetis ja magamistoas, me õnn on haigus, mida üheskoos põetud, me õnn on piimasaali jahtunud roas – see on see armastus, mis raamatuist loetud. Refr. Sa ära ära jahtu kuni ma söön … Ma usun kõike, mis on pärit su suust. Nii tihti vaatan sind ja salaja nutan. Sa räägid päikesest nii siiralt ja kuust – see on see armastus, mis viimase võtab. Kuis keset tänavat end suudlema sead – eks ole hullematki teinekord tehtud – just selles poosis sa mu mälusse jääd: see on see armastus, mis kinodest nähtud. Refr. Sa ära ära jahtu kuni ma söön …

Öö Chicagos

Jaak Joala

Isa oli mul politseimees Chicagos aeg oli raske siis gangsterid, vaesus, kriis. Oli öö nagu ikka siis loeti dollareid USA-s kuid sel hetkel Chicago sai kurikuulsaks üle maa Al Capone on nüüdsest boss elu väärt vaid mõni kross ning on lauldud selle laul, kes veel seadust hoiab aus Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl Nurgalt ilmus üks tume Ford automaat jälle sülgas tuld teadku linn nüüd et Al Capone pole mingi süütu kloun Kõlas laske lausa reas kõlas häälgi nende seas: 'Poisid, võmme juba on saanud surma sadakond!' Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Ja ema nutma jäi sel ööl kui ringi surm Chicagos käis teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl Ja siis äkki kõik vaikseks jäi oli kuulda kell veel käis isa seisis ukse peal haaras ema sülle sealt kuigi ise näost nii hall oli õnne olnud tal Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl Isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl Isa polnud tulnud koju töölt oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel Käis ringi surm sel ööl Nananananananananaaaa Käis ringi surm sel ööl teki üle laste laotas ta Jumalasse usu kaotas ta sellel ööl

Ühel seikleval priiuserüütlil

Ühel seikleval priiuserüütlil Olgu pistoda alati vööl Või peitku ennast hoopis ta põues, Sest nii on kindlamgi veel. Refr. See relv on ka imelik talisman, Mis hoiab sind päeval ja ööl. Ta lõikab katki kõik kütked, kütked, Millesse satud sa teel. Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, Mis hoidmas teda sinu vööl - Neid kütkeid läbi tema ei lõika, Sest nii on kindlamgi veel. Refr. See relv on ka imelik talisman ...

Üks jahimees läks metsa

Üks jahimees läks metsa seal kasemetsa pool. Üks jahimees läks metsa, metsa seal kasemetsa pool. Refr. Suvi oli kätte tulemas, tali oli mööda minemas, :,: poisid puutelgvangerdega olid kosja minemas. :,: Tal tee peal tuli vastu üks nägus näkineid, tal tee peal tuli vastu, vastu üks nägus näkineid. Refr. Suvi oli kätte tulemas... Ta teretas ja küsis: "Kuspool su mõtted on?" Ta teretas ja küsis, küsis: "Kuspool su mõtted on?" Refr. Suvi oli kätte tulemas... Kus muial on mu mõtted, kui kasemetsa pool. Kus muial on mu mõtted, mõtted, kui kasemetsa pool. Refr. Suvi oli kätte tulemas... Siis võttis noormees sõrmest ühe kuldse sõrmuse - see pane oma sõrme, sõrme ja kanna eluaeg! Refr. Suvi oli kätte tulemas...

Ütle meri, mu meri

Albert Uustulnd

Merel puhumas on tuuled, tuuled need on trotsi täis. Kas mind suudlesid su huuled või ehk tuul neist üle käis? Refr. :,: Ütle, meri, mu meri, miks sa siia mind tõid, Ütle, meri, mu meri, kas ma lahkuda võin? :,: Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis. Palju tähti alla langes, palju rohkem alles jäi. Refr. Ütle, meri … Mere kaldal liivaluited, luited need on jälgi täis. Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis? Refr. Ütle, meri … Merevetel sõitvad laevad, palju laevu merre jäi. Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis. Refr. Ütle, meri …

Laulud.ee - Tuntuimad laulud