Lastelaulud - www.laulud.ee

Ehitame maja! Ehitame maja, kena väikse maja. Kive kokku veame, palke tooma peame ja veel muud, mis vaja. Ehitame majakese metsa veerde, õitsevale aasale, lõbusasti vuliseva oja äärde mahlakase kõrvale. Töö käib hoogsalt, killa, kõlla, kop-kop-kopp! Hoogsalt, valvsalt, plaani järgi tipp ja top. Seinad üles laome, kopsime ja taome, kaugelt kostab kaja. Katusegi peale ilusasti seame, nii meil valmib maja. Ei me karda vihmasadu, tuuli külmi, tantsu lööme soojas toas. Saiakesed küpsevad meil uues ahjus, pliidil keevad maiusroad. Tulge külla, sõbrad, nüüd me ootame! Kõiki neid pea kohata siin loodame!

Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: Vantsis uhkelt karuvana, Veeres siili okaskera, :,: Jänes nudi sabaga, Orav kikkis kõrvaga. :,: Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva aal Pilla-palla pillerkaar. :,:

Ema kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea. Käsi nõnda pehme, nõnda selge silm, süda hell ja avar, armurikas ilm. Ema, kallis ema, kui saan suureks kord, küll siis sinu hole tasun tuhatvõrd.

Pere uinub, tuled kustund juba, kustund juba. Rahus maja, vaikne iga tuba, iga tuba. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Kuulge, kes säält keldrist tuleb vargsi, tuleb vargsi? Need ju haldjad liginevad argsi, üsna argsi. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Küllap on nad tuttavad vist looga, selle looga, et siin tehti päeval jõulurooga, jõulurooga. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Laual mõdu, vorstid, koogid, saiad, koogid, saiad, sinna üles ronivadki maiad, ah, te maiad! Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Kuuse all siis läheb mäng neil lahti, mäng neil lahti, kuni selleks koit veel annab mahti, annab mahti. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap! Tasahilju lahkub haldjarodu, haldjarodu, sinna, kus on ikka nende kodu, nende kodu. Tip-tap, tip-tap, tipa-tapa, tip-tap, tip, tip, tap!

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa. Nad istuvad laudas, mis teha, on talv ja paljajalu käia on lume peal halb. Kingsepp läheb mööda, tal kahju on neist, ta võtab jalamõõdu siis kärmesti neilt. Ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea. Nüüd saabastega käia on lume peal hea.

Oh seda elu ja õnne, oh, seda lusti ja rõemu, oh, seda pidu ja põlve, torupill kui kutsub meid tants`ma. Hiir hüppas ja kass kargas, vana karu lõi trummi, kirp aknast välja, nahkpüksid jalga! Ilust pillilugu ja laulu, seda lõbu, lusti ja rõemu. Mängumõnu, nalja ja tralli, kaerajaani, tuljaku tantsu! Hiir hüppas ja kass kargas, Vana karu lõi trummi, Lõi trummi lõhki- Sai vaevast lahti!

Hiiretips läks putru keetma tipa-tapa tibule. Sidus saba põlleks ette, pani paja tulele. Võttis kulbiks käpaküüne, hakkas putru maitsema. Sabaots läks sõlmest lahti, hakkas putru segama. Maitses suu ja segas saba, küll on puder täna hää! Hiiretipsu kõht on tühi, järgi midagi ei jää. Tral-lal-lal-lal…

Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema! Kas on kesvad keerulised, Kaerad katse kandilised? 2. Oi, Kaera Jaan, oi, kaera Jaan, karga välja kaema! Kas on kikas kaeras käinud, Kanakari kesva läinud? 3. Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema! Vares võtab viljatera, Kaaren katkub kaeratera! 4. Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema! Võta vemmal- viruta Ja linnud kaerast kihuta

Kallis karuott, mu väike mõmmik Ott magab nurgas norinal justkui nott. Kuule, sõber Ott, mu väike karuott, ära ole selline unekott. Ei tohi toolil tukkuda, võid maha potsti kukkuda. Minu juurde, minu juurde vantsi sa, hakkame kahekesi tantsima. Kallis karuott, mu väike mõmmik Ott, ära ole selline unekott. Mina olen Ott ja sina oled Ott, kahekesi astuvad Ott ja Ott. Toas meie ringi sammume ja tümpa – tümpa tammume. Pärast tantsu meie karuotiga näksime küpsiseid kompotiga. Mina olen Ott ja sina oled Ott, kahekesi astuvad Ott ja Ott.

Miku oma kiisuga läksid kalu püüdema. :,:Miku püüdis õngega, kiisu kahe käpaga.:,: Miku kalad kotti heitis, kiisu aga kõhtu peitis. :,:Siis lõi nurru lõbusalt, kuni uinus mõnusalt.:,: Jõe kaldal rohu sees magab kassist kalamees. :,:Magadeski nurru lööb, unes näeb, et kalu sööb.:,:

Paksus karulaanes, metsakurus suures, kõrge kuuse all õhtust läheb lahti ja ei anna mahti lõbus mäng ja trall. Kuu see taevast vaatab, silmi lahti paotab, küllap arvab vist, et on tantsu nimeks, mida paneb imeks rock’n roll või tvist. Refr. :,: Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane hüppavad üheskoos, üksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat. :,: Mutt ta puhub pilli, ninal uued prillid, nooti hästi teab. Trummilööjaks ilves, nägu tähtsalt pilves, rütmi paika seab. Kontrabass on põdral, viiul tema sõbral tuttkõrv oraval. Kõik on väga rahul, ükski pole pahur kõrge kuuse all. Refr. Kriimsilm, karuott ja rebane …

“Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,” nutab karujõmm. “Olen hirmus unine, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm! Minu memm läks maasikale, minu taat läks vaarikale. Kes küll laulaks “Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jää-äh, jää-äh!” “Summ-summ-summ-summ,” lendab mesimumm. “Oled väike rumal karujõmm! Laula ise “Ää-äh, magama nüüd jää-äh!” Kui sa laulad, oled pai, siis su memm toob maasikaid. Kui sa laulad, oled pai, siis su taat toob vaarikaid! Summ-summ-summ-summ!” ütles mesimumm. “Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,” laulab karujõmm. Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jään. Siis mu memm toob maasikaid ja taat toob metsast vaarikaid. Laulan ise ää-äh, ää-äh, magama nüüd jää-äh, jää-äh! Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm! Uinus väike jõmm.

Kas teist keegi aru sai, kuhu Kati karu sai? Kas teist keegi aru sai, kuhu Kati karu sai? Vist on karu salamahti teinud lihtsalt ukse lahti, vist on keset mängukära karu läinud lihtsalt ära. Paistab nii, et liiga vähe tuli karu Katil pähe, paistab nii, et haruharva paitas Kati karu karva. Kati ilma karuta on justkui ilma aruta.

Küll on kena kelguga hangest alla lasta! :,: Oi, oi, kelguga hangest alla lasta!:,: Laial luhal säravad jää ja lumi vastu! :,: Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu!:,: Lumehelbed helgivad, puiel ehted uued! :,: Oi, oi, helgivad, puiel ehted uued!:,: Kadakatel karjamaal seljas lumekuued! :,: Oi,oi, kadakatel seljas lumekuued!:,: Küll on kena kelguga hangest alla lasta! :,: Oi, oi, kelguga hangest alla lasta!:,:

Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees? Kes elab metsa sees? Seal elab päkapikk. Seal elab väike päkapikk, Seal elab päkapikk. Mis teeb see päkapikk? Mis teeb see väike päkapikk, Mis teeb see päkapikk. Ta saiu küpsetab. Ta maitsvaid saiu küpsetab, Ta saiu küpsetab. Mis maksab saiapäts. Mis maksab väike saiapäts? Mis maksab saiapäts? Kolm hästi pikka paid. Kolm hästi-hästi pikka paid. Kolm hästi pikka paid.

Veere, värten, vurinaga, ketra, vokk, nüüd kiiruga, ketra hästi kergelt aga, hoogu sulle annan ma! :,:Veere sa kiiruga, hoogu sulle annan ma!:,: Tuleb õuest tuppa ema, leiab värtna veeremas, küll siis kohe aimab tema, kellest abi kasvamas! :,:Rõõmuga aimab ta, kellest abi kasvamas!:,: Küll siis kohe ketrajale isa voki ostab ka, koonla annab ema talle peeneks lõngaks kedrata. :,:Veere sa kiiruga, hoogu sulle annan ma!:,: :,:Vurra-vurra, vurra-vurra, vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!:,: :,:Vurr-vurr-vurr, vurr-vurr-vurr, vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!:,:

Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind. Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad nüüd rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes.

Kiisu läks kõndima, müts oli peas, Naljakas näis teiste kiisude seas, Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas. Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas. Küsisid teised : “Miks müts on sul peas?” Kiisuke vastas : “Nii olema peab.” Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab. Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab. Kõrv oli haige mul, külma vist sai, mütsi siis tegi mul Maieke pai.” Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai, Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai!

Kivil istub väike konn, mõtleb, et ta üksi on. :,: Koivad välja sirutab, päiksepaistel soojendab.:,: Aga eemal kõnnib kurg, kõht on tühi, meel on kurb. :,: Pilliroogu ragistab, pikka nokka plagistab.:,: Viuhti kivilt hüppab konn, kadunud ta laiskus on. :,: Kiirelt ujub tiigivees, päästab enda kohkund mees.:,:

Hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad ning mu kõrvad ning mu perekonnaring. Kui tahad, tule alati, ma ootan aken avali või lenda-lenda kas või läbi telekanali Oi poisid-plikad tore on see elu JAAA! Kui kõikidel on seltsimees ja semu HURRAA! Kui sinu hoov on ka su sõbra õu, siis ükski soov ei käi teil üle jõu! Kui põnevaks ja rikkaks laupäev saab, kui sulle sõbrad külla tulevad! JAAA! Hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad ning mu kõrvad ning mu perekonnaring. Kui tahad, tule alati, ma ootan aken avali või lenda-lenda kas või läbi telekanali

O on ümmargune, K on kandiline – ei jää pähe. I on tipuline, Ä on täpiline – meelest läheb. Refr.: Oh, kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled, mul on valmis juba pliiatsid ja suled. S käib susinaga, J-il saba taga – küll on tähed. N on ühtepidi, U on tagurpidi – meelest läheb. Refr.: Oh, kooliaeg, ... Selged mul on tähed, sellest siiski vähe – tarvis sõnu. Kui kord kooli lähen, siis kõik korda läheb – küll on mõnu. Refr.: Oh, kooliaeg, ...

Sind tervitame päike suur ja jumalik, sa kevadpäike rõkkav, rõõmus nooruslik. :,:Su hing, su tuline ning põlev süda sinu ülevus. See meie lootuse ning pika oote tulemus.:,: :,:Sind tervitame päike, tuline ja jumalik, sa särasilmil rõkkav, rõõmus nooruslik.:,: Sind tervitame päike! Sind tervitame kevadpäike! Sind tervitame, tervitame päike!

Me armastame reisimist ja tõesti kõige rohkem vist. Küsite, miks? Võib õue pealgi kiikuda, kuid hea on ringi liikuda. Kui palju näeb, üht-teist meelde jääb. Me käisime maal, elas hobune seal. Ja lehm avas suu ja tegi ammuu. Ronk tegi vaak, vee peal liugles paat, sees istus üks taat. Ka taat oli maalt. Kui sõpru on häid, sa püüa vaid hoida siis neid. Ei midagi muud, oska tahta kui sõpru, kes truud. Me armastame suplemist ja ühel jalal hüplemist. Küsite, miks? On lihtsalt tore supelda ja ühel jalal hüpelda. Ka pea peal seis teeb rõõmsaks meid. Kui rõõmus on meel, mis siis paremat veel. On mäng täies hoos, saaks olla veel koos. Soe suvetuul, õun küpsemas puul, on augustikuul ja lauludki suul. I: Kui sõpru on häid, sa püüa vaid hoida siis neid. Ei midagi muud, oska tahta kui sõpru, kes truud.:I Kui rõõmus on meel, mis siis paremat veel. On mäng täies hoos, saaks olla veel koos. Soe suvetuul, õun küpsemas puul, on augustikuul ja lauludki suul. I: Kui sõpru on häid, sa püüa vaid hoida siis neid. Ei midagi muud, oska tahta kui sõpru, kes truud.:I Kui rõõmus on meel, mis siis paremat veel. On mäng täies hoos, saaks olla veel koos. Soe suvetuul, õun küpsemas puul, on augustikuul ja lauludki suul. Kui sõpru on häid, sa püüa vaid hoida siis neid. Ei midagi muud, oska tahta kui sõpru, kes truud.

Me lähme rukist lõikama, kes tuleb vihku köitma? Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita? Mina otsin ja sina otsid, mis puutuks meile silma, mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu, jääb ilma. Me lähme lina kitkuma, kes hakkab linu köitma? Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita? :,:Mina otsin ja sina otsid, mis puutuks meile silma, mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu, jääb ilma.:,: Me lähme heina tegema, kes hakkab loogu võtma? Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita? :,:Mina otsin ja sina otsid, mis puutuks meile silma, mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu, jääb ilma.:,:

Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Höövliga oskan ma lauapinda siluda! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Nõelaga oskan ma ilusasti õmmelda! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Haamriga oskan ma tulist rauda taguda! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Pintsliga oskan ma toredasti maalida! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Saapaid ka oskan ma osavasti talluta'! Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme! Trillallaa, trallallaa, trillallal-lal-lal-lal-laa!

Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule. :,: Hoi-lii, hoi-laa, kuid ta on armas minule.:,: Seal elavad mu vanemad, kes ainult head mul soovivad. :,: Hoi-lii, hoi-laa, kes ainult head mul soovivad.:,: Seal on mu väike koerake ja tibatillu Tiisuke. :,: Hoi-lii, hoi-laa, ja tibatillu Tiisuke.:,: Mu koerake teeb au-au-au ja Tiisuke teeb näu-näu-näu. :,: Hoi-lii, hoi-laa, ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.:,:

Muinasjutu kodu on muinasjutumaal, seal muinasjutu vanaema palju jutte teab. On igas muinasjutus ka oma tarkus sees, kui kuulad juttu hoolega, siis targemaks saad veel. Muinasjutu kodu on muinasjutumaal, seal muinasjutu vanaema palju jutte teab.

Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees, ujuda meil vabam on kui uimed meil ja saba on.

Elas metsas mutionu, keset kuuski noori, vanu. :,: Kadakpõõsa juure all eluruum tal sügaval.:,: Kutsus kokku külalisi, karvaseid ja sulelisi. :,: Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.:,: Vantsis uhkelt karuvana, veeres siili okaskera, :,: jänes nudisabaga, orav kikkis kõrvaga.:,: Joostes tuli väle põder, hiljaks jäi veel reinuvader. :,: Siis kõik lauda istusid, pidurooga maitsesid.:,: Karu imes mesikooki, jänes rüüpas kastejooki, :,: kaaren karusmarju sõi, kull see kurejooki jõi.:,: Põder limpsis samblasuppi, orav näris käbijuppi. :,: See oli päise päeva aal pilla-palla pillerkaar.:,:

Koogid tulid panni pealt, võta siit ja võta sealt, oh, seda naljanatukest ja lapse rõõmuraasukest! Ampsti-ampsti, tahan ma kohe kooki proovida. Emake, miks nii sa teed, et koogid liiga tulised? Puh-puh-puh, nüüd puhun ma, ei ole aega oodata! Küll mina kooki söön siis nii, et moosiviirud kõrvuni.

Poisid ritta, kodu poole, üle vainu marssides. Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, üle vainu marssides. Jalad sirgu, nina püsti, sammud käivad matsudes! Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, sammud käivad matsudes. Mis sealt tuleb nagu vägi, tuleb suure müraga? Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, tuleb suure müraga? Vaata poisse, ühes reas koolist koju marsivad! Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, koolist koju marsivad.

Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka!

Kord kooli minnes ma kiirustasin, sest seda märkasin et hilinesin Siis äkki nägin seal päkapikku üht kena väikest päkapikku Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Kord suvel sõitsin ma puhkusele ja seenemetsas teda nägin jälle Ma isegi ei võinud loota, et päkapikk mind seal jälle ootab Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Me nääri õhtul kord saime kokku ja nägin jälle seda päkapikku Me ajasime vigur juttu ja aeg see lendas nii ime ruttu Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Pea noorus aastad nii mööda läevad ja päkapikud kõik suureks saavad Ja kui me jälle kord kokku saame siis möödund aegu me meenutame Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin Ooo päkapikk-pikk-pikk talle ütlesin, kas pole tore et sind kohtasin

Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-ta, ra-ta-ta ja ta-ta-ta Aga seal, rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olid kiisud, seal olid miisud seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse,notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla. Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-ta, Piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai? Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh, kuni kraavi läks karpuhh!! Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai? Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai? Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli-kukerpalli. Kiisud jooksid sabad seljas, kutsud jooksid keeled väljas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi. Sarved segi sikkudel, sikkudel ja sokkudel Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile. Kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse. Sokud ei saand Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla.

Kus sa käisid, kus sa käisid, sokukene? Veskil käisin, veskil käisin, härrakene! Kuidas jahvad, kuidas jahvad, sokukene? Suuga jahvan, suuga jahvan, härrakene! Kuidas taod, kuidas taod, sokukene? Sarvedega, sarvedega härrakene! Kuidas pühid, kuidas pühid, sokukene? Habemega, habemega, härrakene! Kuidas karjud, kuidas karjud, sokukene? Köki-möki, köki-möki, härrakene!

Seekord ei taha ma kiisust, ei kutsust, Jukust, ei nukkudest laulda. Laulan vaid sellest, kes kõikidest parem, kõikidest kõige armsam. Refr.: Ema, sinust ongi mu laul – Väike ja lihtne see viis. Ema, sulle rõõmuks see laul – mured kõik minema viib. Olla ma tahaksin kõiges su moodi, kasvada niisama pikaks. Juba ma salaja proovin su kingi, kleidid on, tead, kui pikad. Refr.: Ema, sinust ongi mu laul…

Suusalumi, suusalumi Sadas õhtust hommikuni Sadas kinni suusaraja Uus on sisse sõita vaja Suusad sügelevad juba Minna luba, minna luba! Suusakepid nihelevad Kapinurgas kihelevad Ära sina sõida surra-vurra Ära sina suuski ära murra Surra-vurra sõidab käru Kui teed setukale säru Ära sina sõida kiina-kääna Ära sina jalgu ära vääna Suusasõit käib suhka-vuhka Eks sa pärast voodis puhka Suusatee käib üle luha Siit või sealtpoolt ükstapuha Suusasõit käib alla-üles Suusad üles viime süles Väiksed suusad trilla-tralla Sõitu oskavad vaid alla Suusatee käib üle luha Siit või sealtpoolt ükstapuha Ära sina sõida surra-vurra Ära sina suuski ära murra Surra-vurra sõidab käru Kui teed setukale säru Ära sina sõida kiina-kääna Ära sina jalgu ära vääna Suusasõit käib suhka-vuhka Eks sa pärast voodis puhka

Sõmeralt sain Sõrmikulle, Sõrmikult sain Narmikulle, Narmikult sain Naadapöida, Naadapöidalt sain Pügala, Pügalast sain Pöidaristi, Pöidaristist sain Rimula, Rimulast sain Rõngassuoni, Rõngassuonist sain Sõmera. Saaremaalt sain Muhumaale, Muhumaa pealt sain praamile, praami pealt sain mandri veerde, mandri veerelt sain bussile, bussi pealt sain Oru teele, Oru teelt sain laulukaarde, laulukaarest sain lavale, „maa ja ilma“ laulupeole. Memme musi põse peale, sõit läks lahti laulupeole, Kundast sain ma Selja risti, Selja ristist Ojakülla, Ojakülast Katelasse, Katelast sain Essu külla, Essu külast Põdrusele, Põdruselt õkva linna poole. Meie teekond algas Koplist, Koplist saime Sitsimäele, Sitsimäelt siis Karjamaale, Karjamaalt sai Kalamajja, Kalamajast Rannamäele, Rannamäelt veel Viru platsi, Viru platsist Kadriorgu, Kadriorgu laulupeole. Tulin mina Hiiu saarelt, Hiiu saarelt sain Vormsile, Vormsi saarelt sain Haapsallu, Haapsalust sain Paliverre, Paliverest Riisiperre, Riisiperest Vasalemma, Vasalemmast sain Keilasse, Keilast Kultuuripealinna. Setust ist`sin bussi pääle, Taevaskojas laulsin hääle ilusamaks veel senisest, Taevaskojast Tartu linna, Tartu linnast Adaverre, Adaverest Ardu valda, Ardu vallast Vaidalasse, Vaidalast sain laululinna. Läänemaalt sain tulemaie, lauljaid kokku kutsumaie. Üks sai Taeblast, teine Ristist, Haapsalust ja Uuemõisast, Martna mailt ja Oru vallast, Kullamaalt ja Paliverest, Noarootsist ja Ridalast tulnud kokku tuhat last. Tapalt sõitsin Lehtse´esse, Lehtsest jälle Jänedalle, Jänedalt sain Aeg(a)viitu, Aeg(a)viidust Pillapallu, Pillapalust sain Jägala, Jägalast sain Jõelähtme, Jõelähtmest pealinna laulma laule maast ja ilmast. Kihnu rahvas laulurahvas, laulda on ju tõesti vahva. Meil on kaasas mere hõngu, lauludes ka lainte mängu. Pärnus päikene tervitas, pealinna meid meelitas. Laulgem meeled mehisemaks, lauluhääled lahedamaks! Laul see hakkas jala külge, jala seest läks põlve sisse, põlvest liikus puusadeni, puusadest punus kätesse, kätest hiilis pea ligi, peast see hüppas südamesse, südamest vajus hinge sisse, nüüd mul terve keha laulab. Tore oli tulemine, vahvam kohal olemine! Meil on avar laululava, meil on lahe laulukava. Laul see kaigub hõbehäälel, hõbehäälel, ühel meelel! Rahvas ühe mütsi alla! Nüüd võib laulud lasta valla!

Süda tuksub tuks, tuks, tuks! Mine lahti uks, uks, uks! Siis me lähme Mallega saarde kala püüdema! :,: Hopsassaa, Mallega saarde kala püüdema!:,: Kui on hüva pärituul, lendab vene nii kui kuul. Siis meil aega Mallega salajuttu puhuda! :,: Hopsassaa, Mallega salajuttu puhuda!:,: Kui on kalad roogitud, jutud kokku räägitud, siis me lähme Mallega maale kala kauplema! :,: Hopsassaa, Mallega maale kala kauplema!:,:

Teele, teele, kurekesed üle metsa, üle maa, üle suurte linnade ja üle mere ka, ikka, ikka, lõuna poole, kus Egipitimaa. Tulge jälle tagasi te kevadisel aal, kui ju pungad puul ja põõsal puhkemas me maal! Kõlaks teie häältekajast pea õhusaal! Kui siis jälle meie rajad kuulvad teie häält, siis on kõrged lumemäed sulanud siit, säält! Tooge meile lilleaeg pika reisi päält!

Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske, Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske. Sest saab nobe neiukene, kaske, kaske, sest saab nobe neiukene, kaske, kaske. Sukavarda veeretaja, kaske, kaske, sukavarda veeretaja, kaske, kaske. Leemekulbi liigutaja, kaske, kaske, Leemekulbi liigutaja, kaske, kaske.

Uhti-uhti uhkesti, Viisk läks Tartust Viljandi, Kaasas põis ja õlekõrs, Õlekõrs kui sääseõrs! :,: Ei saa üle Emajõest, Hüva nõu nüüd kallis tõest. :,: Viisk siis ütles targasti Oma seltsilistele: "Otsas häda, Otsas vaev. Põis on meil kui loodud laev. :,: Kõrs on mastiks kõlbulik; Mina olen laevnik." :,: Põis aga vastas põrinal, Väga kõva kõri tal: "Viisu nõu on Imelik: Laev see olgu laberik. :,: Vaatke kui ma veeren vees, Kohe oletegi sees! :,: Kõrs siis heitis pikali, Sillakene valmis nii; Viisk see hüüdis: "Sild on hea! Mina sammun üle pea!" :,: Astus sammu, astus kaks: Sillakene katki: praks! :,: Põnnadi, põnnadi hüppas põis, Naeris, mis ta naerda võis! "Vaata kuidas rumalad Uppusivad mõlemad!" :,: Tõmbas ennast õhku täis Ja karplauhti lõhki käis! :,:

Kollased juuksed, rohekas kleidike, lühike veidike, rohekas kleidike. Ära nüüd mu akna alt kusagile keksi! Ära nüüd mu akna alt kusagile eksi! Rõõmus ja kraps, võilillelaps.

Mina ei taha veel magama jääda, tänav ei maga ka veel. Kiisu käib õues, tuul tuhiseb mööda, taevas ei maga ka veel. Ema on köögis ja askeldab alles, ei taha uinuda veel. Autod ei maga ja hüüavad mulle tuut-tuut-tuut, tuut-tuut-tuut akna all teel. Väikesed lapsed kõik magavad juba, minagi magama jään. Head ööd autod, tuul, kiisu ja tuba; unes teid, unes teid kindlasti näen.