Joogilaulud - www.laulud.ee

Anna, poiss, karikas mulle, Täida head jooki ta täis! :,: Tuluks jook mulle ja sulle, Kui ta ka keelatud näis. :,: Viin teeb südamed rõõmsaks, Mis on kord kurvastus läänd. :,: Või mis on armastus kurvaks, Paljaks ning heledaks säänd. :,: Jooki täis karikas teol On just kui päike ja kuu; :,: Kulla ja hõbeda näol Särab ta enam kui muu. :,: Joogem siis haljastel puudel, Vennad kui õhtu on soe, :,: Sellega tegu ei muudel, Ega me karikaid loe. :,:

Viinakombinaadi märjuke Rõõmsaks teeb mu südame. Tuju lõbusa ta neile loob - Kõigile, kes seda joob. Taat aga ütles eidele, Kui oli lõppend päevatöö: "Rõõmsalt möödub õhtu pikk, Kui on laual asunik." Eit pani padavai alevi, Oli aga varsti tagasi. Peagi kõlas rõõmus lauluhääl - Asunik oli laua pääl. Ammutuntud tõde see - Pisikene pits ei liiga tee. Kui on joodud asunik, Siis on pidu paras just.

Refr.: Ei me ette tea, mida tuua võib purjus pea Kuid ometi see, mis peab tuleb kindlalt kõik. Kui kätte jõudis stipipäev Kõrist siis alla voolas kõik vaev. Puruks sai visatud nõudeserviis Ise ma laulsin siis - Refr.: Ei me ette tea ... Kui miilits küsis, miks ma jõin Miks vaateakna puruks ma lõin Vastata polnud mul midagi Ise ma laulsin nii – Refr.: Ei me ette tea ... Viinaga elus mul ei vea Viitteistkümmet päeva nüüd istuma pean Arestikambris raudvoodi peal Ise ma laulan seal – Refr.: Ei me ette tea ...

Esimene tüürimees ei raatsi iial juua, kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua. Refr. :,: Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm ja reisusihiks oli meile Rotterdam. :,: Kapten, vana merikaru, juua täis kui tint, jäi masti alla magama, kui väljas oli vint. Refr. Jää jumalaga, Mann … Pootsman on meil kaine peaga vaikne nagu toi, purjus peaga lärmab nii, et ruhvis kerkib koi. Refr. Jää jumalaga, Mann … Kokal puder kõrbes põhja, see on paha märk, siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk. Refr. Jää jumalaga, Mann … Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk, see paistis igaühele kui viimsepäeva märk. Refr. Jää jumalaga, Mann …

:,:Esmaspäev on selleks loodud, et saaks terve päeva joodud. :,: :,:Teisipäeval minu käsi viina viskamast ei väsi. :,: :,: Kolmapäeval süda paha - näha kedagi ei taha. :,: :,:Neljapäeval uue hooga hakkan jälle viina jooma. :,: :,: Reedene päev ka see pole kaine, ära sai joodud "Lõunamaine".:,: :,: Kui on jõudnud laupäeva õhtu, viinakest mina kallan kõhtu. :,: :,: Pühapäeval trilla-tralla kallan viina kõrist alla. :,:

Kui kõik maailma järved peaks viinaks muutuma Kas tõesti siis, mu sõbrad, poleks mõtet elada Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa Sest muidu võid janu kätte kärvata sa. Siis viinajärve äärde me lossi teeksime Ja ööd kui päevad aina ta kaldal käiksime Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa ... Me rüüpaks veidi viina ja ujuks viina sees No kas siis me ei seisaks Eedeni aia sees. Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa ... Ja kui sest järvest vähki ei peaks tulema Siis viinajärve põhja ma hüppaks surema Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa ...

Abessiinias, Brasiilias ja kaugel kaugel idas – igal pool juuakse viina, viina, jah, viina. Refr. :,: Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga, oma viimased kopikad kõrtsmikul vii ja ütle, mis elul on viga? :,: Mul naine joob ja ise ma joon ja lapsed on pätid ja vargad, pätid ja vargad, pätid ja vargad. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Mul kodus on üks vana nõid, kes muud ei taha kui raha, raha ja raha, muud ta ei taha. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Atlantia ja Peipsi järv ja teised ookeanid – seal sõitvad suured praamid, neil peal on viina-aamid. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Abessiinias, Brasiilias, ja kaugel kaugel idas – igal pool juuakse viina, viina, jah, viina. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga …

Sõbrad meie rõõmsas ringis Ärgu olgu muret mingit! Las voolab vein! Kõik laulgem siin Ja tühjaks joogem klaasid taas! Miks ilme teil on tuim ja range, Miks istume kui teibad kanged? Las voolab vein! Kõik laulgem siin! Las voolab vein! Kõik laulgem siin! Kõik laulgem siin: Me pole tummad nagu tursad vees, Me pole tummad nagu tursad vees, Nüüd koos, nüüd koos, Nüüd koos peab rõõmsalt laulma iga mees. Kui puuduks armastus ja vein Siis elu oleks tühi meil! "Vivat, vivat, vivat!" Neil hüüdkem koos!

Elus pole alati kõik nali, elu toob meil rõõme, kurvastust. Ent sageli, kui saatus liiga vali, ma kuskilt pean ju leidma lohutust. Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb. Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm. on keegi teine, keda armastab ta, on keegi teine ja ma nõnda üksinda. Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jääd’valt sinust lahkuma nüüd pean, ma tõstan klaasi, soovides sul head.

Kabala kõrtsis kraaksus Kadri, et tema Ants on üsna tragi. Refr. Hei, hei, hei-kam-ka! Musta kassi karvad, kirju kuke varbad, Suigu-Märdi viisud, Tartu linna Liisud keedavad armastuse rohtu! Kadri lõi Antsule kopsikuga pähe, ise tema ütles, seda tall veel vähe! Hei, hei, hei-kam-ka! ... Kui mina ükskord naise võtan, uksed, aknad kinni katan! Hei, hei, hei-kam-ka! ... Seda naist ei maksa pidada, kes jalgu ei jaksa vedada! Hei, hei, hei-kam-ka! ... Siga minul on, aga villa ei kanna, mina talle paganale süüa ei anna! Hei, hei, hei-kam-ka! ... Siga oli rukkis, saba oli väljas, saba oli rukkis, siga oli väljas! Hei, hei, hei-kam-ka! ...

Kui õhtu on saabund ja meri vaikseks jäänd ja linnukesed ammu magavad mul täna õhtul randevuu ei huvita mind keegi muu kui ainult väike baarineid Ja meie iga päev kell viis all baaris kokku saame siis seal meelestub see kaunis päev Meil maitseb täna sigaret ja laulab kena zansonet koktaili joome mõnuga ohoo hollarii ohoo hollarii ohoo hollarii need kaks koktaili need kaks koktaili need kaks koktaili iga päev sa jood koktaili ma joon koktaili need kaks koktaili väga hääd.

Kord õhtul me kamp mööda linna hulkus ja kohutav janu meil kõrvetas kurku Siis kõndisin mina kui kaamel Sahhaaras Tõin välja kõik kangema kibeda taaras Ja lõpuks me leidsime ühe lõbusa linnu Kes seltskonda sisse tõi elu ja innu Tema kodu oli tõeline patune urgas Seal puskarilännikud loksusid nurgas See neiu oli kõrgesti haritud kunstis Ta laua peal püksata plastikat tantsis Ja lõpuks end täiesti paljaks ta kiskus Ja kogu aeg kellegi süles ta istus Ei saanud seal sotti, kas hommik või õhtu Sest kõiksugu solki sai kallatud kõhtu Seal iga mees vägevalt laulusid röökis Ja vahepeal pikali toanurgas öökis Aga hommikul siis tulid naabrid platsi Neil kaasas olid kõiksugu teibad ja latid

Kui mu isa kord ära suri, käskis ta mul elada, käskis õlut ja viina juua, käskis naisi armasta Ärge kolistage kirikukelli, See käib minul läbi pealuu Vaid kõlistage viinaklaase Siis võin rahus uinuda Kui ma ise kord ära suren, Ärge matke mind hauasse Vaid matke mind viinakeldri Kus aamid seisavad reas Kõik riided võtke mul seljast Viige täikal juudile Ja saadud raha eest ostke Pudel viina endale Minu paremasse kätte pange Pudel valge viinaga Ja rinna peale pange Taldrik sakusmendiga Kui täitund kõik minu soovid Siis võin rahus puhata Ja teisest ilmast teile Pudel viina saadan ma

Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa Täna õhtul sõbrad koos kõik vein on alles ja kauneid naisi nüüd emban ma Esimene tantsusamm teeb rõõmsaks meele samas juba viimne gramm on läinud keelelt Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa Mu silmad on elu nüüd näinud kuid süda ei ole veel jääs oh ei Ah tead kui soliidseks läinud on need kes mu kõrval käinud Miks noorus siis kriibib mu hinge miks verest ei kustu kuraas kas üks kordki kaob siiski pinge kaob onu kel lausun nüüd taas Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa Täna õhtul sõbrad koos kõik vein on alles ja kauneid naisi nüüd emban ma Esimene tantsusamm teeb rõõmsaks meele samas juba viimne gramm on läinud keelelt Kui sa minu tädi näed siis ütle talle külla tulla ma küll ei saa

Laip, lallaa- laalalaa, laip on laip, lallaa- laalalaa viinast haisev laip, lallaa- laalalaa, olen laip, lallaa- laalalaa REF: Eile veel oli elu, oli meri põlvini päevast päeva panin pidu, kõik kiitsid taevani Ammu tööl pole käinud, mul ihu väriseb enam elada ei tasu, sest kusagil pole asu nüüd Nutan vaid, lallaa laalalaa, kõik on läind, lallaa laalalaa on elu must mööda läind, lallaa laalalaa kõik on läind, lallaa laalalaa Oh kes küll ütleks, mis meist nõnda saab ??? südamesse jääb veritsev haav Oma lapsi ma hellitaks veel kuhu viib mind see räpane tee … REF: Eile veel oli elu, oli meri põlvini … Olen laip, lallaa laalalaa, suus on maik, lallaa laalalaa olen elav laip, lallaa laalalaa, peas on kaif, lallaa laalalaa laip, lallaa laalalaa laip, lallaa laalalaa, laip on laip lallaa laalalaa viinast haisev laip, lallaa laalalaa olen laip, lallaa laalalaa REF: Eile veel oli elu, oli meri põlvini …

Las käia, kulla peremees, Nii kõrgelt õllelained! Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Kuid homme olgem kained! See mees, kes õllel au ei tee Ja varakult läeb voodi, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, Ja lepalehe moodi. Kuid mees, kes enne hommikut Ei lahku õllelauast, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, Ja võrratult läeb hauda. See neid, kes poisilt musi saab Ja emale läeb kaebma, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, Ja süütuna läeb taeva. See neid, kes poisilt musi saab Ja ise vastu annab, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, Ja varsti vilja kannab. See mees, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, Ja joogu valget viina. See neid, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, Ja söögu kohupiima.

:,: Lossis nimega Gradesko, :,: kaugemal kui Temesvar, :,: :,: istus vahva vürst Bibesko, :,: Bibesko!, :,: Serbia hall hospodar. :,: :,: Refr. :,: Hai-tiri-lal-la, hai-tiri-lal-la, hai tiri-lal-la-lal-lal-la. :,: :,: Mida tegi vürst Bibesko, :,: Serbia hall hospodar, :,: :,: lossis nimega Gradesko, :,: Gradesko!, :,: kaugemal kui Temesvar? :,: :,: Refr. Hai-tiri-lal-la … :,: Slivovitši jõi Bibesko, :,: :,: Serbia hall hospodar, :,: :,: lossis nimega Gradesko, :,: Gradesko! :,: kuni purjus oli vaar. :,: :,: Refr. Hai-tiri-lal-la …

Ma lõbus õllepruulija hõissa, hõissa! Ma pruulin õlut lauluga hõissa, hõissa! Kui õlu vaadis vahutab hõissa, hõissa! Siis tean, et varsti ta valmis saab Siis juua saab siis juua saab Mind õlu alati kosutab Joon kõikide terviseks ma - ahoi! Ja sina oled Juhan ja mina olen Jaan Kõik väravapostid ma pikali aan!

Ma olen väike, olen alles väike ja päris viina veel ei joo ja siis kui õues paistab päike, ma kasti õlut ära joon. Ja ema ütleb mulle: Sa vana vastik nolk! Nüüd sellest ma ei hooli, sest õlu - pole solk! Ja mul on kann, see on õllekann. Ja selle kannu peal on o, Ja kui ma sellest kannust rüüpan, siis veelgi suuremaks saab rõõm Ja minu pinginaaber on minu sarnane nii armas väike joodik nii pehme, karvane.

Ma, sõbrad, jooksvavalust murtud, jõud puudub juua teiega, :,: võib-olla siinses tühjas ilmas jäänd vähe mul veel elada. :,: Mind sinna kõrtsi sängitage, kus tihti olin täis kui kaan. :,: Nii haud te mulle valmistage, et aamist ikka juua saan! :,: Oh, ärge kelli helistage, kui hauda mind te kannate! :,: Vaid ainult klaase kõlistage – see kõige armsam minule! :,: Kuub, püksid juutidele müüge ja viina ostke joodikuil’! :,: Täis surnutena papid pange – see piduks minu surnuluil’! :,: Mu haual sõnu pole vaja, kus sündis, kuidas elas siin – :,: vaid lihtsalt, lihtsalt nimetage: tal kõige kallim oli – viin! :,: Kui täidate mu viimsed soovid, siis õnnelikuks mina saan :,: ja terve aami tublit viina teil’ teisest ilmast läkitan! :,: Jah, läkitan!

Mees kääris käised üles öises kõrtsis Ja veiniklaasid särasid ta ees. Üks väike neiu akna taga hiilis Kui laua alla langes tema mees. Mees langes alla valge vahu piiri Ja akna tagant kostis vaikne nutt. Mees aga uljalt õllevahus triivis Ja koju jõudis alles koidikul. Jäi maha kõrts, kus veetis oma aja Ja uksele viis kitsas kodutee. Ja joodikute õudne kisa-kära Veel kostis kaua üle fjordi vee. Mees võõra naise vastu rinda surus Oli oma naine vaenlane ta ees. Silm otsib aga kõrtsinaise kuju Seal einelaua õllevahu sees.

Meil täna lõbus on, lõbus on, lõbus on Miks sa mulle otsa põrnitsed kui vana loll? Võtan napsu, võtan kaks, et tuju läheks paremaks ja oma kallimast ma laulu laulan nii: Refr.: Mu kallim läks ära, Läks ära teisega, teisega, teisega ja-jaa Ja lasta läks, kui ta tahab Kui juba teisega – las lennata! Küll saatus talle ükskord kätte tasub Siis naeran tema üle vaid ha-ha –haaa Ja küsin siis temalt – Kuis tunned end, mu kallike Mul kallim Tallinnas, Tallinnas, Tallinnas Ja Võrus, Viljandis, kuid ise olen Tartus ma Nad seal nüüd kõik mind ootavad ja minu peale loodavad Ja üks neist ootajatest oled sina ka. Refr.: Mu kallim läks ära …

Oh saaksin ma kord Issandaks - mul esimeseks tööks : ma oma väe, võimuga, siis suure vaadi looks, mis oleks suur kui maailm - kõik mered mahutaks, :,: ja kuhu iial vaataks silm, kuldviin seal vahutaks! :,: Oh saaksin ma kord Issandaks - mul oleks teiseks tööks : ma oma väe, võimuga, siis suure kannu looks, mis oleks kõrge nii kui kuu ja ümarik kui maa, :,: et teaks, kas niiskeks saab tast suu, ta huultel tõstaks ma! :,: Oh saaksin ma kord Issandaks - mul kolmandamaks tööks : ma oma väe, võimuga täis kannu päevas jooks : oi, tore tunne oleks siis, kui karastad nii keha! :,: Tõest õnne oleks elus siis - saaks säärast sõõmu teha! :,: Ja kui nii mööduks mõni päev ning põhja näitaks vaat - ühtainust tilka, tühi vaev, ei leiaks mina sealt, siis heites põlvedele end mul härdalt hüüaks keel : :,: "Las mul, oo Jumal, palun sind, kord Issand olla veel!" :,:

Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin. Voolan lettidelt alla, kõik teed on mul valla. Refr.: Olen maailma jumal, kes ei joo, see on rumal. Olen viin, olen viin, olen seal, olen siin. Terves kehas terve viin. Võta mind, võta mind, ma ju armastan sind. Ma ei jäta sind maha, kuni sul on veel raha. Refr.: Olen maailma jumal ... Terves kehas kaks viina. Olen hingede kosutus ja abielulahutus. Olen saatuslik hurm, olen sohvrite surm. Olen südamevalu, olen poiste vanglaelu, Olen kaklus ja kägistus, olen taplus ja vägistus. Refr.: Olen maailma jumal ... Terves kehas kast viina.

Refr.: Seal kus lauldi ja tralliti, sinna veri vedas Rooberti kas olgu see siis kõrts või baar või lõbus õllesaal Võta pits ja pea aru Tuntud vanasõna on Aga Roobert, viinatoru Iga päev on täis kui pomm. Robi tööd ei viitsi teha Ütleb – Lollid teevad tööd! Naised annavad mul raha Nendega ma päeval-ööl! Varavalgest hilisööni Robi päeva varastas Meie ruttasime tööle Robi pead parandas. Viinaklaasid, õllekannud Elurütmi määrasid Õlu, viin ja kaunid naised Robi kaasa haarasid. Lõpuks Roobert sai ka palga Nüüd on lõbud lõppenud Paras talle, keegi ei salga – Kurvavõitu õppetund. Langes rikka naise ohvriks Ära lõõga tõmmati Ja siis nõnda pikkamööda Robi surnuks joodeti.

Sõbrad on ümber laua, võetud on mehemoodi. Pidu on peetud kaua, nüüd vaja on minna poodi. Joodud on viimne pära, valjeneb häälte kõmin - keegi peab käima ära, nii otsustab üksmeelne jõmin. Rublane ring, veel rublane ring, märjukest juurde peab tooma. Higistab kukal ja pigistab king, see kuumus just ajabki jooma. Rublane ring, veel rublane ring, kainus ei tohi veel võita. Vaja vaid leida üks kartmatu hing, kes söandaks järele sõita. Kes söandaks järele sõita. Tuleb vist liisku heita, juhus las valib tooja. Lõhna on raske peita, kui mõistus on läinud looja. Žiguli ootab juba, ega siis muud kui rooli. Puudub küll juhiluba, kuid mineja sellest ei hooli. Rublane ring, veel rublane ring, märjukest juurde peab tooma. Higistab kukal ja pigistab king, see kuumus just ajabki jooma. Rublane ring, veel rublane ring, Žiguli alustab traavi. Roolijat peibutab konjakiving, viib masina kummuli kraavi. Viib masina kummuli kraavi. Sõbrad on ümber haua mõnel on silmad märjad. Mured ei kesta kaua ja närtsivad peagi pärjad. Kalmistult tee viib linna, aeglaselt saabub eha. Vara on koju minna, vaja on midagi teha. Rublane ring, üks rublane ring, meestel on südamed vaevas - ringist on puudu üks rublane hing, kes kainemaks sai alles taevas. Rublane ring, üks rublane ring. Kas ta veel kuuleb neid sõnu? Toas aga lainetab tubakaving ja viinast ei olegi mõnu. Ja viinast ei olegi mõnu.

Kõrtsuuksest väljun, hingan värsket õhku aga vastasmajas kassipoeg sööb põhku ja veel kõrvaltänavas koer end üles poos, katusel on kirju lehm ja seal õlut joob. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Hüppan trammi alla, las ta lõikab puruks, munad sauhti läinud, jääb vaid mingi toru. Ruttu, ruttu püsti, et võiks päästa mune, aga võta näpust, teerull sõitis üle. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Kui saan ükskord kaineks, hakkan samuraiks, lasen ennast õhku ma esimeseks maiks, naisele saab päranduseks 18 last, ämmale jääb kaktus ja papist prügikast. Ref: Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu. Oh rumm, rumm, rumm ja roheline madu, pea valutab ja jäme, mis oli sellest kasu.

Kord olin mina seakarjus, ei viina õlut pruukind ma ja laudanurga vilu varjus ma sigu hoidsin hoolega. Sääl tuli Roosi, nägus neiu, mind magusasti musutas. Sest päevast olin ma ta peiu, ja Roosi mind ka armastas. Kolm päeva kestis arm ta põues, siis olin Roosist põlat mees ja asjata ma ootsin õues just sealauda ukse ees. Sääl tuli uhke jalaväe kapral mu Roosi linna meelitas ja naabritalu rukkinapral mu Roosit hellalt kallistas. Nüüd seakarja mina jätsin, jah jätsin teiste hoolele ja uued eluviisid võtsin ja linna poole viis mind tee. Siin kõrgel voorimehe pukil ma Roosit näha igatsen ja vaevad, valud, mis mul kukil, ma viina sisse uputan.

Kui juhtub, et räbal on tudengi tervis, Süda tal läigib ja valutab pea Siis tõstab ta klaasi ja pea on ta vormis Kes julgeks öelda, et viin pole hea? Õhtu on, tudengid istuvad lauas Muusika, viinad ja neiu kui roos Räägivad sellest, et noorus pea möödub Sellest, et tore on viibida koos. Räägivad sellest, kui vaene on tudeng Püksid tal vanad, kuid süda on noor Mööduvad aastad ja tast saab professor Koltund ja kuivand kui sidrunikoor. Kesköö on saabund, tudengid purjus. Laulavad – elagu naised ja viin! Naine viib taevasse, viin see viib põrgu Tõstame klaasid, meil lõbus on siin.

Pohmell on läinud taas. Ei enam maga ma. Ma ringi rändan, ehkki veidi valutab mul pea Refr.: Vala klaasi värsket märga Et see viinakurat kärvaks Vala klaasi värsket märga Ja siis joome taas. On kaugel viinapood Küll sohver ära toob Ta hästi autot juhib, kui ta pitsi enne joob. Mu majal on suur hoov Kus elutseb üks loom Ja selle looma kaitse all on kõik mu hingesoov. Refr.: Vala klaasi värsket märga ... Nüüd hüüdkem kõik hurraaa! Ja mina karjun ka Kuid isegi ei tea ma, miks tuleb karjuda. On viinajumal meil, On viinajumal teil Ja tema kaitsva pilgu all on kõik maailma vein. Refr.: Vala klaasi värsket märga ...

Õllesaalis näeme kolme kanget meest Kes midagi ei hooli sellest Ülemiste veest. Nende ees on laual rida pudeleid, Mehed aina istuvad ja tühjendavad neid. Refr: Kõige nooremal on kaheliitrikann Teine aga õlut jooma osavam. Kolmas aga kõige rohkem vastu peab - Juues ajab selga oma salkus pea. Seda viina pole tehtud kaevuveest - Läbi on ta käinud vaskse toru seest. Ja ta hakkab pähe nagu täitsa hull, Mõnest mehes saanud möirgav marupull. Refr: Kõige nooremal on kaheliitrikann ... Seda laulu pole tehtud kainest peast Salmid kokku klopsitud on rahva seast. Seda kõlbab laulda ainult laua all, Aga mitte kaine peaga tänaval Refr: Kõige nooremal on kaheliitrikann ...

Ära joo viina, minu kallikene, ära käi nii tihti trahteris. Sina silmanäost jääd inetumaks Ja saadad mind pea kerjama. Ära joo viina, minu kallikene, Poed alles seitsmeaastane. Su tütar ka sind enam ei austa Ja elu lahjalt mööda läeb. Ära joo viina, minu kallikene Ära käi nii tihti trahteris! Viin on nii mitmed hauda viinud Ja sina, minu kallim, lähed ka.