Vanad ennemuistsed a'ad

See oli vanal ennemuistsel aal
Veel kartulit ei tuntud meie maal
Ka tubakas veel oli tundmatu
Ja laante kohal mühas marutuul.
Kõik metsad olid hunte paksult täis
Ja karu igal metsarajal käis
Mees metsa läks ja oda kaasas tal
Ja terav tapper peidus hõlma all.

Need olid ajad, vanad ajad, vanad ajad
Salajased hundirajad, hundirajad
Pühahiied kohisesid, kohisesid
Mehed kurjalt nohisesid siis.

Mees koju tuli, naist ei leidnud ta
Vaid toatäis lapsi kooris kisendas
Ja koldes põlend söed veel hõõgusid
Ja tare ümber hundid ulgusid
Vaid koera pea oli keti otsas veel
Hulk hundijälgi lumel tare ees
Ka naise undruk õuel oli maas
Mees oda võttis, laande tõttas taas.

Tuis jäljed kattis, mühises vaid tuul
Mees koju pöördus, rinnas mure suur
Ta sängi heitis. Äkki koidu eel
Uks kriuksatas ja naine seisis seal
Ta ihu ümber hundinahk oli veel
Ta lõõtsutas, tal silmis tuleleek
ta ulgus tasa, nagu hundi viis
ja mehe juurde sängi puges siis.

Sest ajast merre vooland palju vett
Ja katkenud on mälestuste kett
Ja inimene kõlab uhkelt nüüd
Ja ikka vaiksemaks jääb hundi hüüd.

Kõik eestikeelsed laulud