Tõugvere Tõnu

See mees minul meelest minna ei või
Tema nimi oli Tõugvere Tõnu
Ta tüdrukuid kiusas ja viina jõi
Ja rääkis rumalaid sõnu.

Kas oma rubla või võõras sent
Kõik kõrist alla ta lakkus
Või nagu ütles üks intelligent –
Ta jumalaks oli Backhos.

Kõik naised sulasid tema ees
Ei sallin ta liigset õrnust
Või nagu ütles üks haritud mees -
Tema agaralt kummardas Veenust.

Poleks kuulda saanud tast maailm lai
Kui ükskord kultuuridekaadil
Temast rahvuslik kangelasooper sai
Mis tehti ka heliplaadiks.

Seal oli temal üks baritonhääl
Ja Kuusiku Tiidu keha
Seal oli tema üks revolutsionäär,
Kes oskas ka streikisid teha.

Pursuid kõik langesid tema ees
Sest tema luges agaralt Marxi
Ja viimsele võitlusele viis
Ta Nuustaku kandi ja Karksi.

Ei puudunud sealt ka lüüriline joon
Äraütlemist polnud ju karta
Peeti konspiratiivne registratsioon
Tema naiseks sai Tabamatu Marta.

Ta reedeti viimases vaatuses
Ja mõisad põlesid taamal
Ühe aaria laulis ta paatoses
Ja siis oli lõpp sellel draamal.

Kõik eestikeelsed laulud