Seda paati pole tehtud linnuluust

Debora Vaarandi / Valter Ojakäär

Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust.
Ei ma pannud pilliroogu mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.

Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
lained temal mürisevad täävi all.
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
kes on läbi käinud mitme mere veest.

Kõige nooremal on üle valla ramm,
vanem võrke laskma kõige osavam,
kolmas aga väga palju laule teab,
kalad teda kuuldes merest tõstvad pead.

Igal mehel noorik randa maha jäi,
igaühel kallis paadi vastas käib.
Aga harva näen ma oma päiksekiirt,
tema on ju tähtis karjabrigadir.

Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool.
Ütleb: „Sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.“

„Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sull’ iludusi angerjaid –
sihvakad ja sirged sabakuubedes,
tulevad ja kummardavad sinu ees.

Oota, küll sa minu karja näha saad!
Lõhed, laiad laugud otsal säravad,
seljauimed vikerkaarest värvitud,
küljed hõberahadega kirjatud.“

Video

Esimene tulemus Youtube otsingule "seda paati pole tehtud linnuluust jaak joala" . Ei pruugi alati õiget laulu leida.

Kõik videotega laulud

Laulu aluseks olnud Debora Vaarandi luuletus kandis pealkirja „Uus paat”, mingist kolhoosist pole selles juttugi. Aga ajakirja „Pilt ja Sõna” tollane toimetaja pani pealkirjaks „Rannakolhoosis”, kuna sel ajal hakkas Eestis peale kolhooside loomine ja toimetaja teenis nii plusspunkte. Nagu mitme teisegi laulu puhul, sai V. Ojakääru 1950. aastal kirjutatud „Rannakolhoosi” meloodia Georg Otsa esituses ülipopulaarseks nii eestlaste, venelaste kui ka soomlaste („Kalastajan laulu”) kuulajate seas. Algselt oli laul kirjutatud polkana, kuid G. Ots laulis seda rahuliku reinlendrina.

Kõik eestikeelsed laulud