Poiss ja kitarr

Perroon oli lage ja ühelt poolt tee
Käis kaugusse katsumas koitu
Ja teiselt poolt tee, nagu ikka on see
Tõi loojuva päikese loitu.
Ei ootajaid murdu ei olnud seal eal
Kui kusagil mujal ehk ongi.
Üks poiss istus üksinda puupingi peal
Võis arvata – oodates rongi.
Ja polnud ses midagi narri
Poiss mängis seal oma kitarri.

Küll möödusid rongid, küll lahkusid nad
Küll tormasid siia ja sinna.
Tuul piletiprahti neist keerutas maas
Poiss laskis neil rongidel minna.
Küll tõotasid sõbradki tundmatuid maid
Ja kutsusid teda Pariisi.
Poiss vaikis ja muheles, tinistas vaid
Üht lõputut lõputa viisi
Kas oli ses midagi narri?
Poiss armastas oma kitarri.

Kord oli tal tüdruk, rong sellegi viis
Ja enam tal tüdrukut polnud.
Pink ükshaaval sõpradest tühjenes siis
Kesk raua- ja päikesetolmu.
Läks aegu, läks aegu ja peatusid käed
Kui silm enam keeli näinud.
Siis selgus, et öö mattis orud ja mäed
Ja viimased rongid on läinud.

Ning siis juhtus midagi narri –
Poiss purustas oma kitarri …

Kõik eestikeelsed laulud