Mu isamaa on minu arm - G. Ernesaks

Lydia Koidula / Gustav Ernesaks

Mu isamaa on minu arm,
kell’ südant annud ma,
sull’ laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa!

Su valu südames mul keeb,
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
ja peaksin sada surma ma
seepärast surema!

Kas laimab võõra kadedus,
sa siiski elad südames,
sa siiski elad südames,
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata,
su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa!

Su linnud und mull’ laulavad,
mu põrmust lilled õitsetad,
mu põrmust lilled õitsetad,
mu isamaa, mu isamaa!

Video

Esimene tulemus Youtube otsingule "mu isamaa on minu arm - g. ernesaks" . Ei pruugi alati õiget laulu leida.

Kõik videotega laulud

G. Ernesaks kirjutas laulu „Mu isamaa on minu arm” meloodia Moskvas 1944. aasta kevadel. Pala esiettekanne toimus 21. juulil 1944 Leningradis Eesti NSV aastapäeva aktusel. Üldlaulupeol kõlas Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm” esmakordselt 1947 segakooride ettekandes. Juba siis jõuti arusaamisele, et selle laulu kaudu avaldub jõuliselt kogu rahva protest nõukogude okupatsioonivõimu ja ideoloogia vastu. Nii kujunes laulust kiiresti eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, rahva kestmist ning riigi taasiseseisvumise lootusi väljendav muusikaline sümbol. 1950., 1955. ja 1960. aasta üldlaulupeol „Mu isamaad” enam laulda ei lubatud. 1965. aasta üldlaulupeost alates on see aga olnud kõikidel meie suurpidudel lõpulauluks.

Kõik eestikeelsed laulud