Ema süda

Lydia Koidula / Robert Theodor Hansen

Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truudus, arm ja õnn;
:,: kõik, mis nii harv siin ilma peal,
on pelgupaiga leidnud seal. :,:

Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata,
:,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab. :,:

Kui inimeste liikuvat
au, kiitust, sõprust tunda saad,
:,: kui kõik sind põlg’vad, vihkavad,
kui usk ja arm sust langevad, :,:

siis ema süda ilmsiks lä’eb,
siis veel üks paik sull’ üle jääb,
:,: kus nutta julged igal a’al –
truu, kindla ema rinna na’al. :,:

Mõnd’ kallist südant kaot’in,
mis järel’ nuttes leinasin,
:,: aeg andis teised tagasi:
ei ema südant – iialgi! :,:

Video

Kõik videotega laulud

R. Th. Hansen (1849-1912, eesti pedagoog, koorijuht ja helilooja) kirjutas Koidula luuletusele viisi 1882. a. Laulul „Ema süda” on eestlaste lauluvaras ja südameis kaunis eriline paik. Ants Rebane on selle fenomeni kirjeldanud Lydia Koidula Eestisse ümbermatmise kaudu 1946. aasta suvel järgmiselt: „Tema põrmu saatis Metsakalmistule suur rahvahulk: kirjanikud, haritlased, lihtsad inimesed, noored ja vanad. Millega oli ta ära teeninud sellise tunnustuse? Kas ta oli kuulus diplomaat, kes oma maa ja rahva nimel oli kulutanud Euroopa valitsejate ukselävesid, pidanud kõnesid ülikoolides ja parlamentides, kinnitades Eesti püüet integreeruda tsiviliseeritud riikide perre? Või leiutaja ja teadlane, kes tõi kuulsust ja au meie väikesele isamaale? Tsivilisatsioonid on hävinenud, riigid lagunenud, paljudest suurtest avastustest on inimkonnale olnud rohkem muret ja peavalu kui kasu. Aga üks truuduse, armu ja õnne pelgupaik, millest kirjutas Koidula, on ikka püsima jäänud. Möödunud 50 katsumus- ja kannatusaasta jooksul kinnitas eestlaste südameid „Mu isamaa on minu arm” ja emadele laulsime ikka „Kas ema südant tunned sa”. Nii lihtne ongi suureks saada ja jääda, nii lihtsaid tõdesid ongi vaja, et ehitada oma eluhoonet, mis püsima jääks.”

Kõik eestikeelsed laulud