Laulud.ee laulusõnad

Jamaika hällilaul

Heldur Karmo / Arne Oit

Sa magad, chiquito, mu poeg,
ja piki randa kõnnib öö.
On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa
ja lainetus kaldale lööb.
Su isal on tilluke paat
ja valge puri selle peal –
kuid kahjuks merel on saaki
nii vähe ja paate
on rohkesti selliseid seal.

Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan,
kui vahustel vetel kaob maa.
Kuid elus on torme, mis murravad maha,
ja üksi neist jagu ei saa…

Sa magad, chiquito, mu poeg.
Võib-olla unes õnne näed.
Ning kuigi muret toob hommik,
siis ometi kõikjal
ei koida ju päikseta päev.

Sa magad, chiquito, mu poeg,
ja piki randa kõnnib öö.
On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa
ja lainetus kaldale lööb.
Seal lainete taga on saar,
ka seal on kõrged palmipuud.
Ja üle nende on samuti helendav taevas
ja kollase sõõrina kuu.

Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed,
on sarnaselt sinised veed...
Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe
neil kaluri rajad ja teed…

Sa magad, chiquito, mu poeg.
Sind ootab tavaline päev.
Et aga homme võib tänasest ilusam olla,
chiquito, sa seda kord näed.

„Jamaika hällilaul” on oma aja laps, kandes tugevat poliitilist sõnumit. Laul on kirjutatud aastal 1961, pärast Fidel Castro marksistliku revolutsiooni 1959 ning enne Kuuba kriisi süvenemist 1962, kui saarele paigutati nõukogude raketid.

Kõik eestikeelsed laulud