Laulud.ee laulusõnad

Gaudeamus

keskaegne tekst, Christian Wilhelm Kindleben (töötlus) / üliõpilaslaul

:,: Gaudeamus igitur
juvenes dum sumus! :,:
Post jucundam juventutem,
post molestam senectutem
:,: nos habebit humus! :,:

:,: Ubi sunt, qui ante nos
in mundo fuere? :,:
Vadite ad superos,
transite ad inferos,
:,: ubi iam fuere. :,:

:,: Vita nostra brevis est,
brevi finietur. :,:
Venit mors velociter,
rapit nos atrociter,
:,: nemini parcetur. :,:

:,: Vivat academia,
vivant professores! :,:
Vivat membrum quodlibet,
vivant membra quaelibet,
:,: semper sint in flore! :,:

:,: Vivant omnes virgines
faciles, formosae! :,:
Vivant et mulieres
tenerae, amabiles,
:,: atque laboriosae! :,:

:,: Vivat et respublica
et qui illam regit! :,:
Vivat nostra civitas,
maecenatum caritas,
:,: quae nos hic protegit! :,:

:,: Pereat tristitia,
pereant osores! :,:
Pereat diabolus,
quivis antiburschius,
:,: atque irrisores! :,:

Video

Esimene tulemus Youtube otsingule "gaudeamus igitur" . Ei pruugi alati õiget laulu leida.

Laulu tegelik pealkiri „De brevitate vitae” („Elu lühidusest”) viitab Rooma kirjaniku Lucius Annaeus Seneca traktaadi pealkirjale. Esimesed tekstikatked selle laulu teemal pärinevad juba keskajast. 18. sajandiks kuulus „Gaudeamus” kindlalt tundengkonna suulisesse laulupärandisse, sisaldades ohtralt roppusi ning pilget. Teksti kirjanduslikuks edasiarendajaks, selle puhastajaks ja trükikõlbulikuks kohendajaks sai Ch. W. Kindleben. Laulu tekst avaldati esimeses trükitud tudengilaulikus 1781. Saksa tekstile „Brüder laßt uns lustig sein” loodud viis pärineb aastast 1788, kuid seda hakati kasutama ka „Gaudeamuse” viisina ning sellest ajast on need olnud lahutamatult seotud. 19. sajandi Saksa kultuuriruumis sai laul tudengilaulikute kindlaks osaks – sajandi alguses lauldi seda revolutsioonilistel ja ülestõusulisest meeleolust kantud üritustel, sajandi teisel poolel kujunes see akadeemilise maailma hümniks. 1888 kinnitati „Gaudeamus” Bologna ülikooli 800 aasta juubeli puhul tudengihümniks, mida lauldi ametlikel puhkudel. Enne Teist maailmasõda oli Eestis populaarne ka laulu paroodia „Gaudeamus, kurja juur”.

Kõik eestikeelsed laulud